Ida-Viru sai Eesti suurimal turismimessil TourEst 2016 külastajate lemmikuks

12.-14. veebruaril toimus Tallinnas 25. korda Eesti turismimess TourEst 2016 mida külastas ligi 25 tuhat inimest.

Ida-Viru sai suurima võimaliku tunnustuse, sest külastajad valisid Eesti maakondade ja ettevõtete hulgast „Puhka Eestis“ hallis lemmikuks Ida-Virumaa. Lemmiku selgitas välja messi korraldaja Eesti Turismifirmade Liit (ETFL). Külastajate lemmikut on valitud juba mitmeid aastaid ning selleks korraldati spetsiaalne küsitlus.

Võidukas Ida-Viru messistend oli suure meeskonna ühistöö. Stendi juhtis Ida-Viru turismiklaster mida koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Partnerid olid Narva linn ja Virumaa Koostöökogu.

Võidus mängisid rolli ühelt poolt ettevalmistus ning teisalt töö kohapeal.

Kadri Jalonen, Ida-Viru turismikoordinaator: “Tunnustus tuli ootamatult - ilma lobeerimata. Messi algul märkis Rapla kolleeg: „Jaa, boks on teil tõesti ilus, aga loeb see, millised inimesed seal tööle hakkavad.“ Meil oli kaks ühes – superboks ja supermeeskond!”

Ettevalmistuses mängis võtmerolli Ida-Viru Maavalitsuse toetus ja partnerite väljatöötatud Ida-Viru kuldkliendi kampaania

Tänu Ida-Viru Maavalitsuse toetusele oli stend seekord professionaalsete firmade kujundatud (BT Styles, Valge Creative). Esmakordselt kasutati Ida-Viru uut visuaali. Boks paistis kaugele, eristus oma moodsa ning elegantse kujundusega, mis põhines suurtel atraktiivsetel Ida-Viru fotodel. Ettevalmistuse käigus töötasid partnerid välja eduka kampaaniaidee – Ida-Viru kuldkliendi otsing.

Messitöös kohapeal olid võtmeteguriks Ida-Viru partnerite töö stendis ning Ida-Viru noortekogu tiimi panus

Kohapeal töötasid Ida-Viru turismiettevõtete organisatsioonide esindajad, kes tervet maakonda reklaamisid. Neile oli juba kolmandat aastat abiks 4 liikmeline noortetiim. Noored Ida-Viru noortekogust võtsid enda kanda kogu messi lavaprogrammi ning võtsid soojalt vastu kõik meie kuldkliendid. Kokku tõi mess Ida-Virule ligi 900 kuldklienti, kes said endale personaalsed – 50% seikluse ja puhkuse pakkumised. Ida-Viru noortekogu liikmed Toilast ja Jõhvist moodtustasid tiimi, kes oli väga suureks toeks meile täiskasvanutele. Nende õlgadel lasus täielikult Ida-Viru esindamine laval ning kuldklientide teenindamine.

Kristina Ernits, messimeeskonna juht: “Töö laabus ning väikesel kuid kompaktsel pinnal tutvustati mitmekülgseid Ida-Virumaa seiklus- ja puhkusvõimalusi. Stend paistis silma ja oli tore kuldkliente vastu võtta, kuid ilus kujundus ei ole peamine, vaid kõige suurema panuse andsid inimesed eesliinil, kes leti taga Ida-Virumaad silmade särades tutvustasid.“

Tänases keerulises majandusolukorras saab tõdeda, et turismisektoril on maakonnas oluline roll.

„Turism on inimressursi mahukas sektor, see saab leevendada Ida-Virumaa tööhõive probleemi, eriti noorte seas,“ kinnitas Anu-Mall Naarits Marketingi Instituudist.

Ida-Viru turismiklaster koondab ligi 50 Ida-Viru turismi edendavat partnerit, kes on 6 aastat ühiselt panustanud maakonna turismi arengusse.

Kadri Jalonen

Ida-Viru turismikoordinaator

Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA (IVEK)

Inetu tegu Voka metsas

15. veebruaril teatas üks tähelepanelik kodanik politseile oma ebatavalisest murest. Nimelt avastati Voka metsas metsaraja kohal erinevates kohtades tõmmatud musta ja punast värvi nöörid. Nöörid olid umbes 2 meetri kõrgusel. Mööda neid metsaradu käiakse tihti ratsutamas ja nöörid olid täpselt sellisel kõrgusel, et ratsanikud oleksid võinud viga saada.

Üks selline nöör oleks võinud saata saatuslikuks ühele alaealisele ratsanikule, kes peaaegu oleks nöörile otsa sõitnud ja viga saanud. Õnneks hobune peatus enne nööri ja keegi viga ei saanud.

Tegemist on riigimetsaga ja kedagi süüdistada nende nööride tõmbamises ei saa. Küll aga sooviksin kohalikele elanikele südamele panna, et murede ja probleemide puhul võib pöörduda otse piirkonnapolitseiniku poole ja vältida erinevate iseväljamõeldud lahenduste tegemist. Sellised nöörid võivad ohustada nii inimesi kui ka loomi.

Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

Anna Tihhomirova

Õpilase töökoormus Toila Gümnaasiumis

(Kokkuvõte KODUTÖÖDE MAHU JA SELLEKS KULUNUD AJA uuringust)

Igal aastal astuvad 1. klassi õpihimulised lapsed. Õpihimu hakkab aga aasta-aastalt vähenema. Kuhu see kaob? Kuhu kaob see õhin, millega 1. klassis alustati? Üks põhjus võib olla õpilaste ja õpetajate suur töökoormus. Kui suur on õpilaste koormus?

19.–25. jaanuaril tegid paljud Toila Gümnaasiumi õpilased lisatööd – jälgisid ja panid kirja kodustele õppimistele kuluva aja ja jälgisid, kas õpetaja tehtud tööd järgmisel tunnil ka kontrollis.

Kokkuvõte:

• valimis oli 47 õpilast (iga klassi 1., 6., 12., 18. ja viimane nimekirjas olev õpilane);
• 1. klassi (edaspidi: kl) õpilased ei osalenud (sest pidasin antud ülesannet neile keeruliseks);
• 2. klassist osales 5 õpilast; 3. kl – 4 õ; 4. kl – 5 õ; 5. kl – 5 õ; 6. kl – 4 õ; 7. kl – 5 õ; 8. kl – 3 õ; 9. kl – 5 õ; 10. kl – 4 õ; 11. kl – 4 õ; 12. kl – 3 õ. KOKKU 47 õpilast;
• erinevatel põhjustel (kaotati küsitlusleht, tagastati tühi leht) ei saanud kokkuvõtte tegemisel arvestada 12 õpilase tulemusega ( 2. kl - 2 õ; 3. kl – 1 õ; 4. kl – 3 õ; 5. kl – 1 õ; 7. kl – 2 õ; 9. kl – 2 õ; 12. kl – 1 õ);

• seega sai arvestada 35 õpilase tulemusega;
• kõige rohkem läheb aega teisipäevaks, kolmapäevaks ja neljapäevaks valmistudes (keskmiselt 75 min, 76 min ja 76 min õpilase kohta), aga kui vaadata kooliastmeti, siis 1. kooliastme (edaspidi: ka) õpilased valmistuvad kõige kauem kolmapäevaks (58 min õpilase kohta); 2. ka õpilased valmistuvad kõige kauem neljapäevaks (48 min õpilase kohta); 3. ka õpilased valmistuvad kõige kauem teisipäevaks (110 min õpilase kohta) ja gümnaasiumiastme õpilased valmistuvad kõige kauem kolmapäevaks (145 min õpilase kohta);
• kõige vähem valmistutakse esmaspäevaks – 48 min õpilase kohta, aga kui vaadata kooliastmeti, siis 1. ka õpilased valmistuvad kõige kiiremini esmaspäevaks (34 min õpilase kohta), 2. ka õpilased valmistuvad kõige kiiremini reedeks (23 min õpilase kohta), 3. ka õpilased valmistuvad kõige kiiremini kolmapäevaks (47 min õpilase kohta) ja gümnaasiumiõpilased valmistuvad kõige kiiremini esmaspäevaks (63 min õpilase kohta);
• õpiraskustega õpilased ja õpilased, kel tunnistusel ainult “4-5”, kulutavad koduste ülesannete täitmiseks aega rohkem kui n-ö “keskmised” õpilased;
• kõige vähem aega kulub kodutööde tegemisel 4. kl õpilastel (120 minutit nädalas õpilase kohta);
• kõige rohkem aega kulub kodutööde tegemisel 11. kl õpilastel (588 minutit nädalas õpilase kohta);
• kui algklassiõpilased jõuavad oma järgmiseks päevaks antud kodutööd sageli tehtud koolis enne kojuminekut, siis 7.–12. kl õpilased saavad tihti ka pikaajalisi kodutöid (referaadid, esitlused, uuringud, materjalide otsimised vms) ja nii mõnigi õpilane väidab, et ta tegeleb koduste töödega kogu aeg, iga vaba hetk – tegelikult läheb märksa rohkem aega kui uuring välja näitab (10. ja 11. kl);
• mitmed õpilased, kel enamasti kulub kodutööde tegemiseks tund-poolteist, teevad vahel ka “0-minuti päevi” – valimisse sattunud
• gümnasistid seda endale ei luba;
• kuna õpilased on väga erinevad, siis erineb neil ka kodutööde tegemiseks kulunud aeg. Näiteks: kui üks 4. kl õpilane valmistub teisipäevaks 15 minutit, siis teisel kulub 105 minutit; kui üks 8.k l õpilane valmistub reedeks 30 minutit, siis teine sama klassi õpilane teeb seda 270 minutit; kui üks 11. kl õpilane valmistub neljapäevaks 40 minutit, siis teine sama klassi õpilane teeb seda 255 minutit;
• ei saa väita, et mida vanemad õpilased, sest rohkem kodutöid antakse (pigem on need mahukamad ja nõuavad suuremat ajakulu);
• 1. kooliastme õpilased saavad järgmiseks päevaks keskmiselt 2,1 kodutööd, 2. kooliastme õpilased 2,2 kodutööd, 3. kooliastme õpilased 3,0 ja gümnasistid 2,8 kodutööd;
• koduste tööde uuring ei hõlmanud teemat – mis eesmärgil õpetajad koduseid töid annavad. Kuna üleriigiline uuring andis sellele küsimusele vastuse (Õpetajate Leht, 22. jaanuar 2016), siis mina huvitusin hoopis, kas ülesantud kodutöid ka kontrollitakse;
• mida vanemad õpilased, seda hoolsamini tegid nad märkmeid kodutööde kontrollimise kohta; algklassiõpilased unustasid seda enamasti teha (kahel juhul täitsid lehte ka lapsevanemad, kes kirjutasid, et nad ei tea, kas kontrolliti, aga nad ei saanudki teada, sest tunnis oli laps ja laps pidi tähele panema ja märkima :) );
• antud kodutöödest kontrolliti järgmises ainetunnis 64%, 12% töödest jäi kontrollimata ja ülejäänud kodutööde kohta info puudub – kontrolliti neid siis või mitte. *

* Uuringutulemused ei ole sulaselge tõde, sest küsitluslehti välja jagades kõlas ühe õpilase suust, et “paneme nüüd täiega, saame kodutöödest priiks”, aga jäägu see selle õpilase südametunnistusele. Suurimad tänud kohusetundlikele õpilastele ja ka nendele õpilastele, kes küsitluslehed täitsid rohkete kommentaaridega.

Ometi need tulemused meile midagi ütlevad. Näiteks seda, kui pikk on ühe keskmise kooliõpilase tööpäev. Täiskasvanul on üldjuhul 40-tunnine töönädal. Aga koolilapsel? 10. klassi õpilasel on nädalas 32 kuni 36 (koos valikainetega) kontakttundi, ta teeb nädalas keskmiselt 9,25 tundi kodutöid. Lisaks on kohustus lugeda kirjandust. Usinamal 11. klassi õpilasel võib olla koos valikainetega kokku kuni 37 kontakttundi, ta teeb nädalas keskmiselt 9,8 tundi kodutöid. Lisaks peab ta tegema uurimistööd ja eeldame, et loeb ka kirjandust. Numbrid räägivad enda eest. Õnneks on õpilased siiski nii targad, et nad endale maksimumtunde valikaineid ei võta. Aga ikkagi... Hetkel tuleb mõelda nende kohusetundlike õpilaste peale, kelle tööpäevad just nii pikaks (ja pikemakski!) venivadki… Ja kuhu mahuks neil huvitegevus ja perega või sõpradega koosoldud aeg? Muidugi on õpilased erinevad ja igaüks teeb oma valiku ise – kel on prioriteet hariduse omandamine, kel sõpradega koosveedetud aeg, kel sotsiaalmeediakanalites surfamine…

Toila Gümnaasiumi juhtkond ja õpetajad on seda meelt, et nii õpetajate kui ka õpilaste nädalakoormust tuleb vähendada – ei ole normaalne, et piltlikult öeldes “õpilased teevad õhtul 3 tundi kodutöid, mida õpetajad järgmisel õhtul kodus 3 tundi parandavad”. Kodutööd peavad olema eesmärgipärased, neid ei tohi anda karistuseks ja neid tuleb kontrollida (kui kontrollimiseks aega pole, siis pole neid mõtet ka anda).

Kooli juhtkond on asunud otsima võimalusi, kuidas töö koolis korraldada selliselt, et suurem osa õppetööst saaks tehtud tööaja sees. Ei saa öelda, et me enam kodutöid ei anna – kirjandeid on vaja ikka kirjutada, raamatuid on vaja lugeda, matemaatikaülesanded läbi harjutamata ei kinnistu jne. Pigem peame mõtlema selles suunas, kuidas korraldada töö koolis selliselt, et kõik hariduse omandamiseks vajalik tegevus mahuks koolipäeva sisse.

Aga selles saavad kaasa aidata just õpilased ise – kui nad tunnis panustavad sajaprotsendiliselt pole õpetajal vaja tunnis tegeleda käitumisprobleemidega ja kogu tunni aeg (45 minutit) läheb täie ette – siis ei peaks koduseks tööks jääma – “tunnitöö lõpetada” või „kolm ülesannet matemaatikas“ (sest tunnis jõuti käitumisprobleemide lahendamiste pärast teha vaid üks ülesanne)…

Kas meie õpilased on valmis selleks, et näiteks kolmapäeval kooli tulema ei pea (aga võib, sest õpetajad on koolis ja valmis aitama) ja täidavad kodus harjutusülesandeid? Sügisene veekatkestuse päev (kui koolis polnud vett ja planeerisime iseseisvate ülesannete lahendamise päeva kodus) näitas aga, et mitte – enamik tuli järgmisel päeval kooli õpiülesanded täitmata. Tähendab - enne kui selliseid muudatusi kooliellu sisse saab tuua, peab kasvatama õpilastes kohusetunnet. Aga see saab alguse lastetoast ja ilma kodu toeta ei suuda kool suurt midagi koolilapse õpikoormuse vähendamisel ära teha.

Toila Gümnaasiumi õppealajuhataja

Merike Lepsalu

RAJALEIDJA KESKUS ON ABIKS LAPSE KOOLIKÜPSUSE HINDAMISEL

On saabumas kevad ja üsna paljudes kodudes vaetakse lapse kooli minemise küsimusi. Koolitee alustamine on lapsele suur muutus ja on eriti oluline, et lapsed oleksid kooliküpsed.

KOOLI ÕIGEL AJAL

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on koolikohustuslik isik, kes on saanud enne käesoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Enamik seitsmeaastastest on kooliküpsed. Kui lapsega tegelevad täiskasvanud (lapsevanemad, õpetajad) on märganud, et lapsele tekitab raskusi näiteks tähtede ja numbrite õppimine, puudub huvi õpitegevusteks või on raskusi enesekontrolli ja käitumisega, võib tekkida mitmeid küsimusi. Kas laps on ikka kooliküps? Kas ta saab koolis hakkama? On see lapse eripära? Need on õigustatud küsimused ning siis võib pöörduda koolivalmiduse hindamiseks Ida-Virumaa Rajaleidja keskusesse.

Kui vanemad ja õpetajad on ühte meelt ning leiavad, et kooli on veel vara minna, siis tuleb kindlasti pöörduda Rajaleidja keskusesse nõustamiskomisjoni poole koolipikenduse saamiseks.

KOOLI HILJEM EHK KOOLIPIKENDUS

Kui laps pole saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Sotsiaalministri määruse „Koolikohustuse edasilükkamise taotluse esitamise ja rahuldamise kord“ alusel saab vanem (eestkostja) nõustamiskomisjonile esitada avalduse/taotluse alates jooksva aasta 1. märtsist kuni 1. augustini. Lõpliku otsuse lapse koolikohustuse täitmise edasilükkamise kohta peab nõustamiskomisjon tegema hiljemalt 31. augustiks ning teavitama sellest kirjalikult lapse elukohajärgset valla- või linnavalitsust ning vanemat (eestkostjat). Tasub eraldi märkida, et koolikohustuse täitmise edasilükkamise taotlus rahuldatakse vaid sel juhul, kui lapsevanem (eestkostja) tagab lapse alushariduse omandamise lasteaias kuni kooliminekuni.

Enne koolipikenduse soovituse andmist kaalutakse võimalust, et laps alustab kooliteed, kuid talle rakendatakse koheselt vajalikud tugimeetmed ja/või sobiv õppekava.

KOOLI NOOREMALT

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on koolikohustuslikust east nooremal lapsel võimalus alustada põhihariduse omandamist elukohajärgses koolis, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus on hinnanud lapse koolivalmidust. Lapsevanem teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui vanem teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis.

Siinkohal on vajalik rõhutada, et eriti oluline dokument kooli minekul on lapse koolivalmiduskaart, mis koostatakse lasteaias igale kooliks valmistuvale lapsele. Lasteaiaõpetajad on märkinud kaarti lapse tugevad ja arendamist vajavad küljed ning andnud ka konkreetselt sõnastatud hinnangu lapse kooliküpsuse kohta. Kui kooli hakkab minema koolikohustuslikust east noorem laps, siis on tema jaoks ka kindlasti vajalik koostada koolivalmiduskaart, kus kajastub hinnang kooliküpsuse kohta. Kui lasteaias on hinnatud laps kooliküpseks, siis vastava infoga koolivalmiduskaardil võetakse laps kooli vastu. Aeg-ajalt tekib koolis näiteks ettevalmistusrühmas probleeme lastega, keda lasteaias on hinnatud kooliküpseteks, kuid pedagoogide hinnangul mitte. Selliste erimeelsuste korral on soovitav suunata lapsevanem Rajaleidja keskusesse lapse koolivalmiduse hindamiseks. Samuti peavad Rajaleidja keskusesse pöörduma kõik lapsed, kes pole lasteaias käinud ning keda soovitakse nooremalt kooli panna.

Lisame nõustamiskomisjoni jaoks vajalike dokumentide loetelu:

1. lapse isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) koopia;
2. lapsevanema (eestkostja) isikut tõendava dokumendi koopia;
3. koolieelses lasteasutuses käiva lapse koolivalmiduskaart (või individuaalse arengu jälgimise kaart);
4. perearsti või eriarsti või muu spetsialisti hinnang, kui see on vajalik haridusliku erivajaduse täpsustamiseks;
5. rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle koopia.

Ida-Virumaa Rajaleidja keskus Jõhvis
Keskväljak 4 (Kaubanduskeskus Tsentraal, 3. korrus)
telefon 5886 0704

Ida-Virumaa Rajaleidja keskus Narvas
Kerese 3 (Kerese keskus, 2. korrus)
telefon 5886 0708

koduleht rajaleidja.ee/idavirumaa
e-post idavirumaa@rajaleidja.ee

Oleme avatud
E-N 9.00-18.00
R 9.00-15.30
Kokkuleppel on nõustamine võimalik ka muudel aegadel

Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse eripedagoog

Ave Ojasalu

Viisiviisik ootab luulesalongi

Kuhu minna, mida teha?

11. märtsikuu päeval on kõigil huvilistel võimalus kohtuda ja vestelda tuntud režissööri ja operaatori Arvo Ihoga.

Teinud filmioperaatori ja režissöörina umbes 20 aastat filmitööd, lükkas ta 1992. aasta sügisel käima eestikeelse filmikoolituse Tallinna pedagoogilises instituudis. Praeguseks on sellest viieteistkümne tudengiga õppetoolist kasvanud välja Põhja-Euroopa kõige suurem ja moodsam Balti filmi- ja meediakool, kus õpib üle 400 üliõpilase 28 riigist üle maailma.
Möödunud suvel oli meil hea meel võõrustada selle kooli magistrante koos Arvo Ihoga Ida-Virumaal ja Toilas, kus nad tegid oma praktikat.
Loodame, et kohtumisel tuleb peale filmide ja muude tegemiste juttu sellestki.
Kohtumisel on võimalik osta ka oktoobris 2015 ilmunud raamatut "Karu Südamega Mees" (20 eurot). Arveldamine sularahas.
Kohtumiseni Toila Seltsimajas 11. märtsil 18.00!
Sissepääs kohtumisele 2 eurot, millest katame esineja sõidukulud.

Toila raamatukogu ansambel "Viisiviisik" ootab teid 18. märtsil kell 19 Toila Seltsimajja
LUULESALONGI.
Räägime, loeme ja laulame Anneli Lambi luulekogust "Igal oma saatus", mida on soovi korral võimalik ka endale osta (5 eurot). Arveldame sularahas.
Avatud on luulekohvik.
Sissepääs prii.

Kinoõhtud filmiga „Perekonnavaled“

22. märtsil kell 19.00 Toila Seltsimajas

24. märtsil kell 19.00 Voka Rahvamajas

Piletid on müügil ainult kohapeal, 1h enne kinoseansi algust. Pileti hind 2€!
Valentin Kuigi ja Manfred Vainokivi “Perekonnavaled” on suhtedraama elevantidest magamistoas ja luukeredest kapis, väikestest ja suurtest pettustest, pooltõdedest ja kokkumängudest, mida leidub iga perekonna salakroonikates.
Jook ja snäkk võta julgelt kaasa!
Head kinoelamust!

Noorteseminar „Sinu T“ 29. märtsil kell 10.30 – 15.00. Voka Rahvamajas.

Korraldajad Kristi Kivestu ja Karmel Markov.

Tavaliselt on karjääriredelit ja sellel liikumist kerge ette kujutada – õpid mõned aastad koolis ametit ja lähed tööle. Kui tööl oma ülesandeid korrektselt täidad, on mingi aja pärast ametikõrgendust loota. Loovate ametite puhul ei ole selline karjääritegemine nii selgelt jälgitav ja planeeritav. Seepärast hakkavad paljud noored oma unistuste ameti õppimise asemel õppima ja tööle alal, kus nad õnnelikud pole.
Noorteseminari „Sinu T“ eesmärk ongi julgustada noori valima neid ameteid, mis neid tõeliselt õnnelikuks teevad. Seminaril keskendutakse näitleja, kunstniku, kirjaniku ja muusiku elukutsetele. Kui Sina oled kunagi mõelnud, et üks neist ametitest võikski olla Sinu kutsumus, siis tule ja kuula, mida räägivad Märt Avandi, Eeva Talsi, Aap Tepper ja Mihkel Raud oma T(ee) leidmisest!
Osalemine on TASUTA!

Teie peolaua katab Leena koduköök

Lugupeetud Toila valla elanik!

Teatame, et oleme avanud oma koduköögi ja valmis osutama järgmisi teenuseid:

• peolauad
• peielauad
• pere-ja firmapeod
• cateringteenus

Mõningate valikutega saate tutvuda Facebookis Leena koduköök.

Vajadusel on võimalik rentida ürituse korraldamiseks ruume eelneva

etteteatamisega.

Ühendust saame: telefonil 5691 6046

e-post leenakodukook@gmail.com