Detsember

Kui aastaring saab täis,
sa oled veidikene vanem.
Ehk oled tänaseks ka veidikene parem?
On elu leebemaks ja lahkemaks sind muutnud?
Kas oled kurjast heaga läbi tulla suutnud?
Mis jälgi jätsid selle aasta teile?
Mis oli sinust kasu endale? Ja meile?
Sa süütad küünlad.
Vaatad enda sisse.
Ja sulad jälle uue tulemisse.
Ma soovin kõikidele kodu.
soovin rahu.
Neid soove liites soovin kodurahu. (Ave Alavainu)

Hea valla lehe lugeja! 

Ühinen poetessi soovidega ja lisan omalt poolt päikese kirja põskedele,
naerulõnga nädalatesse, kullalõnga kuudesse, õnnelõnga algavasse aastasse!

Uuel aastal kohtume leheveergudel taas veebruaris.

Seniks ilusat ja head!

Lea Rand

Vallavanema aastalõpu pöördumine

Armsad Toila valla inimesed!

Ajaratas on tegemas oma järjekordset täispööret. Käes on jõuluaeg ja ega uus aastagi enam kaugel ole. Aeg on seesugune, et kõik soovivad olla üksteise suhtes veidi vaoshoitumad, sõbralikumad, aupaklikumad. See ei tähenda, et seda ei oldaks ega tehtaks igapäevaselt, lihtsalt aeg on selline, et tahaks nagu veel rohkem ja paremini.

Vallavalitsuse poolt tagasivaadatuna tahaks öelda, et vahel kipub aasta jooksul soov ja mõte liikuma kiiremini kui aeg seda võimaldab.

Mõtted ja soovid, mis eelmise aasta lõpul käesolevaks aastaks kinnitust said, ei ole mitte just kõik täitunud nii nagu oli soov – või osaliselt ehk siiski.

Tõsi – plaanid, mis teede ja tänavate ehituse osas käeolevaks aastaks vastu võeti, said teoks.

Musta katte alla said Lõuna-Konju tee, Lõokese tänav, Vaivina-Sillamäe tolmune teeosa.

Renoveeritud on Oru parkla bussipeatus, Toila Gümnaasiumi parklasse viiv tee, parandatud terviseraja looduskahjustatud osa. Järgmiseks aastaks on plaan Suvila tee musta katte alla saada ja siis peab veidi aru pidama ja mõtlema, kuidas teedemajandusega edasi minna.

Viiest ehitatavast objektist, mis otseselt või kaudselt valla elanikke seob, said valmis Toila veepuhastusjaam, Toila seltsimaja, Oru Pargi Valge maja. Voka lasteaia fassaad on pooleli ja Voka rahvamaja ehitus liigub juba uude aastasse.

Kahjuks on veetrassi projekt Lepa tänaval juba kolmandat korda jälle kord uude aastasse lükkunud.

Kultuuri- ja spordisündmuste kalender ületas iseennast soovitust paremini.

Lisaks said renoveeritud Föhrenhofi väljal Kultuuri- ja spordikeskuse alla kuuluvad scate park ja tenniseväljaku aed.

Suvine laulupeotuli, mis liikus läbi Toila valla, oli paljudele külalistele suureks üllatuseks. Kõrgelt hinnati vallaelanike osa suhtumises oma valda, oma elukeskkonda, selle hoidmist, hoolt ja säilitamist, kogukonna ühtekuuluvust.

Need muljed, mis siit kaasa viidi, olid ääretult head ja see öeldi välja ka Tartus toimunud ülevabariigilisel tänuüritusel.

Kiitus teile, head valla inimesed!

Toila vallavolikogu ja vallavalitsus omalt poolt püüavad valla tegemistes kõigi ja kõigega ühist sammu pidada.

Tulles tagasi saabuvate jõulude ja uue aasta juurde, lubage kõigile soovida rahulikku jõuluaega, veel selle aasta soovide täitumist, soovida meile kõigile muretut algavat aastat, armastust ja üksteisemõistmist!

Austusega,

Tiit Kuusmik

vallavanem

Aastalõpupidu teisel jõulupühal Voka rahvamajas

MTÜ Meie Heaolu jõulutervitus

Koduste laste jõulupidu

Siuru lõpetab aaasta Toila seltsimajas

Hirmus lugu

Hingedeaja alguses kutsus Toila raamatukogu algklasside lapsi jubejutte kirjutama. Enne kadripäeva tõigi õpetaja Aimi Trankman 3.A klassi õpilaste kirjutatud jutud raamatukogusse. Nagu lubatud, avaldame ühe jubejutu ka valla lehes.

Järgmise loo autor on Liis Mariin Rooden.

Elas kord üks luukere. Ta oli kohutav. Ta käis öösiti linnas, et kedagi hirmutada, kuid kedagi ei olnud näha. Üks kord, kui ta läks jälle linna, siis oli seal üks inimene. Luukere läks tema juurde ja ehmatas nii, et kondid kukkusid klõbinal hunnikusse.

Inimene oli pisut üllatunud. Ta võttis taskust koti ja pakkis kondid sisse. Kodus hakkas ta klaverit klimberdama. Luukere toibus ja tundis, et ta peab selle hirmsa inimese juurest kohe põgenema. Ta haaras varnast kübara ja keebi ja hüppas lahtisest aknast alla.

Luukere oli mitusada aastat endast väljas ja ei käinud hirmutamas. Selle aja sisustas ta klaverimänguga.

Konju läbi kolme sajandi

„Tänase pilguga Konju ajaloole tagasi vaadates tajume, kui suured muutused on siin kolme sajandiga toimunud ja milliseid läbielamisi on pidanud inimesed kogema. Vanematele inimestele oli see veel eilne päev, noorematele vahest killuke Eesti ajaloost“. (Jüri Eljas)

Mul on hea meel teatada, et on ilmunud raamat „Konju läbi kolme sajandi“, mille autor on Konju elanik Jüri Eljas.

Raamatu autor heidab pilgu külale läbi kolme sajandi, inimestele, taludele, sündmustele, tegevustele ja paljule muule.

Arvan, et raamat pakub huvi ka nüüdisaegsetele elanikele ja lastele, kes siin külas üles kasvavad ning oma küla ajalugu tundma õpivad.

Raamatu väljaandmist toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kohaliku omaalgatuse programm ja Toila Vallavalitsus, raamatu andis välja MTÜ Konju Maanaiste Selts ning raamatule korrektuuri tegid Merle Äri ja Lea Rand.

Autor tänab oma raamatus ka kaasabilisi, kes aitasid raamatu valmimisele kaasa.

Kui raamat pakub huvi, siis võtke ühendust tel 56503680.

Helju Männi

Kohalikud kunstnikud avasid jõulueelse poe

Pop-up-pood asub Jõhvis Keskväljak 7 ning on avatud 23. detsembrini iga päev kella 11-18.

Kaubavalikust leiab muu hulgas ehitusjääkidest meisterdatud kuuse, mille autor on Tia-Mall Ruutopõld. Puidust kuuse oksad võib soovi korral laiali tõmmata ning neile võib külge riputada nii samast poest ostetud kui ise meisterdatud jõuluehted.

Jõhvi kesklinnas on jõululaupäevani avatud ajutine pood, kus kaubeldakse nii lähemalt kui kaugemalt pärit käsitööga. Need aga, kes soovivad pühadeks ise midagi meisterdada, on oodatud töötubadesse.

Ida-Virumaa esimese pop-up-poe ehk ajutise poe kõik kolm perenaist elavad Vokas ja on kunstiharidusega: Tia-Mall Ruutopõld on lõpetanud Kanadas Ryerson University visuaalse kunsti erialal, Merje Äri-Reelo on Eesti kunstiakadeemia haridusega tekstiilikunstnik ning Luise Sommer on õppinud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias valguskujundust.

Promenaadi talupoe kõrval esimesel advendil avatud ajutine müügipind annab võimaluse katsetada, kas Ida-Virumaal on autorikäsitööl turgu.

"Praegu on väga hea aeg sellepärast, et pühade ajal ostetakse rohkem. Aasta ringi ei jõuaks sellist poodi tõenäoliselt pidada. Näiteks jaanuaris ei ostaks rahvas võib-olla midagi," selgitas Merje.

Luise lisas, et on alustav ettevõtja ja alles tuleb oma toodetega turule. "Tore on vaadata, kas need kellelegi meeldivad. Kuna oleme kõik siin poes tööl, siis kuuleme inimeste vahetut tagasisidet ja näeme nende emotsioone."

Senised külastajad on olnud uudse poe üle positiivselt üllatunud. "Tallinnas ei pea enam seletama, mis on pop-up-pood, aga siin tuleb seda teha," tähendas Merje.

Leidis mõttekaaslased

Tia-Mall arvas, et kui midagi on ajutine, tekitab see ostjates suuremat huvi. "Võib-olla järgmine kord teeme poe Narvas, siis liigume Kohtla-Järvele," arutles naine, kellel kulus käsitööpoe unistuse täitmiseks 15 aastat.

"Mulle meeldib asju teha ja tahtsin, et sellel oleks mingi väljund. Varem olen sellest plaanist rääkinud mitme inimesega, aga ju siis polnud õige aeg. Kui kohtusin Merje ja Luisega, siis nad läksid sellest mõttest kohe põlema ning hakkasid asju korraldama," rõõmustas Tia-Mall.

Naised kinnitasid, et loomeinimesed avastavad üksteist sellises väikeses kohas nagu Voka kiiresti.

Tia-Mall saabus siia Kanadast 21 aastat tagasi, kui asus elama oma esivanemate talus. Merje pages pealinnakära eest kodukohta aasta eest. Umbes samal ajal kolis Pärnust Vokka Luise, kes leidis samuti, et see on laste kasvatamiseks hea koht. "Meid tutvustati omavahel ja seadsime Voka olmehoones sisse tööruumi, kus saame oma käsitööd teha," rääkisid Merje ja Luise.

Tuntud disainerid

Luise, kes on töötanud Tallinnas VAT teatris ja Pärnu kontserdimajas valgustajana, on täitnud lapsehoolduspuhkusel oma ammuse soovi. "Kui otsustasime perega siia kolida, tahtsin proovida käsitsi valgusteid teha," tutvustas ta oma pitsist lambivarjudega laevalgusteid, mis jätavad laele efektseid mustrivarje. "Pitslinikuid pole ma ise heegeldanud, vaid olen otsinud kokku second-hand´i poodidest ja neid kokku sobitanud," täpsustas ta.

Praegu käib Luise ettevõtluskoolitusel ja soovib teha algust oma valgustuskujunduse firmaga. "Meelisteema on pulmad, sest nendega klapib minu romantiline stiil," rääkis valgustuskunstnik, kes on jõudnud juba teha koostööd Jõhvi kontserdimajaga.

Merje trükib kodutekstiili, eelistades naturaalseid kangaid. Tema Kuukressi kaubamärki kandvad Vaivara kindakirjaga punased köögirätikud olid esimesel müügipäeval minev kaup. Trükikanga jäägid saavad aga uue elu pehmete loomadena.

Tia-Malli näputööst on kaupluses esindatud näiteks roosihelmed, puidujääkidest kuused ja lambarasvast küünlad. Oma küünlasarjaga on väljas ka Luise. Valikust leiab nii pimedas helendavaid kui Toilale pühendatud küünlaid. Viimastes on kasutatud kohalikke merekive.

Kohalikud kunstnikud ei täida kogu müügipinda, vaid on loovutanud osa disaineritele mujalt Eestist. Näiteks saab osta Stockholmis sündinud ja kasvanud Liina Viira rõõmsavärvilisi, traditsioonilistest rahvusmustritest inspireeritud kudumeid. Või graafilise disaineri, viimase Viljandi pärimusmuusika festivali kujunduse looja Merike Tamme autorimustriga patju.

"Et selliseid tuntud disainereid oma poodi kutsuda, ei saa me kõike, mida pakutakse, vastu võtta. Valime väljakujunenud tootesarju ja kaubamärke. Neid, keda ise teame ja kelle puhul oleme kindlad, et nad teevad head asja," selgitas Merje.

Teisipäeviti, neljapäeviti ja pühapäeviti oodatakse käsitööpoodi neid, kes soovivad ise käed külge panna. Töötubades valmistatakse küünlaid, meisterdatakse kaarte ja pakitakse kingitusi. Hinnainfot ja registreeruda saab aadressil luisesuvi@gmail.com.

Sirle Sommer-Kalda

Foto: Matti Kämärä

Luise Sommer, Merje Äri-Reelo ja Tia-Mall Ruutopõld oma äsja avatud kunstipoes, mis tegutseb kuni pühadeni.

Aastavahetusel hoidke lemmikloomad toas!

Eesti Loomakaitse Selts hoiatab kõiki loomaomanikke aastavahetuse ilutulestikuga kaasneva müra eest, mis võib panna koduloomad ettearvamatult käituma. Seltsi aastatepikkune kogemus näitab, et loomade varjupaigad täituvad just aasta algul tavapärasest rohkem kodunt ära jooksnud loomadega.

Ohutuse tagamiseks tuleks koduloomad, sh ka ketikoerad, viia turvalisse kinnisesse kohta, kuhu müra vähem kosta on (nt tuppa). Loom tunneb end turvalisemalt, kui inimene ilutulestiku toimumise ajal tema juurde jääb. Juhul, kui loomal puudub mikrokiip, tuleks loomaomanikul kinnitada koera või kassi kaelarihmale enda kontaktandmed. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.

Eesti Loomakaitse Selts palub kõikidelt inimestelt mõistvat ning ettevaatlikku suhtumist loomadesse, kes suunataju kaotanuna võivad liikuda ka sõiduteedel ning häirida liiklust. Omapäi hulkuvast koerast või kassist tuleks teavitada kindlasti lähimasse varjupaika.

Et aastalõpp ei tooks kaasa ebameeldivaid üllatusi!

Käes on vana aasta ärasaatmise aeg - proovime nii, et see jääks meelde toreda sündmusena kõikidele! Allpool väike meeldetuletus Tehnilise järelvalve ameti poolt, kui on plaanis kasutada ilutulestikku!

Üheksa ohutusnõuet ilutulestiku tegemisel

Tehnilise järelevalve amet (TJA) tuletab seoses aastavahetuse lähenemisega meelde, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja tegutseda vastavalt kasutusjuhendile.

Pürotehnika väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi- põlenguid ja vigastusi (põletusi, kuulmis- ja nägemiskahjustusi jms).

Pürotehnilise toote ostmisel ja kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata järgnevatele nõuetele:

• Pürotehnilist toodet osta ainult selleks vastavat luba omavast müügikohast. Ära osta tooteid turult või suvaliselt isikult tänaval;
• Tooteid hoia kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas;
• Kontrolli enne toote kasutamist, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi, vigastatud toode tagasta müüjale;
• Vali toote kasutamiseks õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui toote ohutu kaugusega inimestest, hoonetest ja sõidukitest;
• Ära kasuta tooteid alkoholijoobes;
• Ära viska toodet tulekoldesse ega inimeste või loomade suunas;
• Kasuta toodet üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil (ohumaa, süütamise viis, vanusepiirang);
• Ilutulestiku tegemisel ära hoia toodet käes ega kummardu selle kohale;
• Kui toode ei rakendu, oota mõnda aega enne selle üles korjamist. Ära jäta sellist toodet vedelema ega viska prügikasti, vaid tagasta müüjale.

Lisaks on väga oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid, vanusepiiranguid ning näidata eeskuju ilutulestiku ohutul käsitsemisel.

Täiendav informatsioon  pürotehniliste toodete kohta on kättesaadav TJA kodulehelt www.tja.ee  ja ohutusportaalist www.ohutus.ee

Tähelepanuta ei tohi jätta ka asjaolule, et nii avalikus kohas kui avalikuks kohaks mitteolevas kohas ei või kasutada pürotehnilisi tooteid, millega kaasneb kestev või korduv teist isikut häiriv müra- või valgusefekt, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Keeld ei kehti ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit või kui kohalik omavalitsus on andnud ilutulestiku korraldamise loa.

Vallavalitsuselt peab taotlema luba, kui korraldatakse ilutulestikku III ja IV kategooriate pürotehniliste toodetega avalikel üritustel või tiheasustusega asulates. Loa taotlemisel tuleb lähtuda Lõhkematerjaliseaduse §-dest 60-61. Ilutulestiku korraldamise ohutusnõuded ning ilutulestiku projektile esitatavad nõuded on sätestatud lõhkematerjaliseaduse § 53 lõikes 5.

Pürotehniliste toodete valdkonnas teevad järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Toila vallavalitsus

Toila Vallavalitsus teatab, et alates 1. jaanuarist 2015 muutuvad osalus- ja õppetasud Voka lasteaias Naksitrallid ning Toila Muusika- ja Kunstikoolis.

Voka lasteaias Naksitrallid on alates uuest aastast kehtestatud lastevanemate poolt kaetava osa määraks ühe lapse kohta kuus 5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Alates 01.01.2015.a. on Voka lasteaias lapsevanema osalustasu 19,50 eurot, kuna Vabariigi Valitsus on kehtestanud 2015. aasta palga alammääraks 390 eurot kuus.

Alus: Toila Vallavolikogu 22.10.2014.a. määrus nr 9 (https://www.riigiteataja.ee/akt/428102014007)

Toila Muusika- ja Kunstikoolis on kehtestatud alates 01.01.2015.a. alljärgnevad õppetasud:

1) täisõpe 12 eurot ühes õppekuus;
2) individuaalõpe muusikaosakonnas 9 eurot ühes õppekuus;
3) ettevalmistuskursus kunstiosakonnas 7 eurot ühes õppekuus.

Alus: Toila Vallavalitsuse 06.10.2014.a. määrus nr 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/404112014009)

Suveniirraha käitlemine, kas nali või kelmus?

Valeraha käitlemisest ja vastutusest selle teo eest on meedias väga palju räägitud ja kirjutatud. Sellegipoolest leidub aga inimesi, kes lähevad poodi ja maksavad kauba eest suveniirrahaga.

Vastavalt Karistusseadustikule § 334 lg 1 võltsitud raha kasutamise, vahetamise, edasiandmise või muul viisil käibele laskmise, samuti pangakaardi või muu võltsitud maksevahendi või väärtpaberi kasutamise eest füüsilisele isikule on ettenähtud kriminaalvastutus ning karistuseks on rahaline karistus või kuni viieaastase vangistus.

Samuti valerahaks võib nimetada suveniirraha, juhul kui seda lastakse käibele nagu on seaduses kirjas.

Suveniirrahal puuduvad kaitseelemendid, mis eristab neid pärisrahast. Üldiselt on suveniirraha peal kirjad „suveniirtoodang“ ja „ei ole maksevahend“, enamasti need kirjad on venekeelsed.

Viimasel ajal on olnud juhtumeid, kus kelmid kasutavad suveniirraha nii suurtes kauplustes kui ka väikestes külapoodides, lootes müüjate tähelepanematusele või kupüüride detektori puudumisele.

Eriti peaks tähelepanu pöörama suurema väärtusega kupüüridele, kuna kaupluses antakse petturile tagasi raha pärisrahas. Sellisel juhul saab kauplus varalist kahju. Kui visuaalselt ei saa kindlaks teha, et tegemist on valerahaga, siis tuleb seda vaadata UV-lambiga või kontrollida läbi rahadetektori.

Inimesed, kes arvavad, et suveniirrahaga maksmine on naljakas või lõbus, peaksid siiski olema teadlikud sellest, et pettus tuleb varem või hiljem välja. Tänapäeval on enamikes kauplustes paigaldatud videokaamerad, väikestes külapoodides käivad enamasti kas kohalikud või tuttavad inimesed. Kõik see aitab politseinikel leida kelmid ja võtta nad vastutusele. Kui inimene on aga ise sattunud sellise kelmuse ohvriks, siis tuleks sellest koheselt teavitada politseid telefonil 110.

Politsei hoiatab, et suveniirraha käitlemise eest on ettenähtud karistus rahatrahv või kuni viieaastane vangistus. Seda naljaks nimetada ei saa.

Anna Tihhomirova
piirkonnapolitseinik
Jõhvi-Iisaku konstaablijaoskond

Nõuandeid internetis ostlemiseks

Jõulud on ukse ees ja üsna viimane aeg on hakata mõtlema kingituste peale. Eelmises valla lehes tegin üleskutse, et tänavu teeme kingitused ise või ostame sõpradele naabrimemme soojade kätega tehtud esemeid. Kui aga keegi mingil põhjusel siiski poekauba kasuks otsustab või läheb hoopis mugavaks ja oma kingivaru e-poest plaanib tellida, siis neile infoks ja meeldetuletuseks Tarbijakaitseameti artikkel sellest, mida peaks internetist ostlemisel silmas pidama. (Toimetaja)

Kadri Paul, tarbijakaitseamet

Mugav on ostud teha kodust väljumata – just sellist võimalust pakuvad e-kauplused. Kindlasti on e-poest tellimine hea alternatiiv tavakauplusest ostmisele, kuid võrreldes tavakauplusest ostmisega on internetis ostlemisel mõningad nüansid, millega tarbija peaks arvestama.

Eraisik või juriidiline isik

Enne e-poest kauba tellimist tuleb endale selgeks teha, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule. Seda saab teada, kui vaadata, kelle pangakontole tuleb raha kanda ja seejärel kontrollida, kas ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud äriregistris. Paljud eraisikud müüvad kaupu ja teenuseid kuulutuste kaudu internetiportaalides ja ka suhtlusvõrgustikes. Sellisel juhul on oht, et ostetav kaup on võltsitud, lisaks ei kehti eraisikult ostes kaubale seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijaõigused ning tarbija ei saa probleemide korral pöörduda tarbijakaitseameti poole.

Lisaks eraisikult ostmisele on risk suurem ka kauba tellimisel väljastpoolt Euroopa Liitu (EL). Tellides kaupa kolmandatest riikidest, näiteks USA-st või Hiinast, ei saa tarbija probleemide korral abi tarbijakaitseametist ega EL-i tarbija nõustamiskeskusest.

Üldine taustakontroll

Kuna internetis on palju fiktiivseid e-kauplusi, mille abil võetakse vastu tellimusi neid kunagi täitmata, on oluline enne ostmist teha lisaks e-poe üldine taustakontroll. Selleks tasub otsingumootorite abil vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta, kuid seejuures arvestada ka sellega, et sotsiaalmeedias ja ajaveebides võidakse levitada ebaõigeid ja eksitavaid arvustusi ja ülevaateid konkreetsete e-kaupluste või e-teenuste kvaliteedi kohta. E-poe tausta kontrollimisel on abiks ka tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest, kes ei järgi seadusi või ei täida oma kohustusi tarbijate ees või keelduvad täitmast tarbijakaebuste komisjoni otsuseid. Lisaks tasub enne tellimuse tegemist saata müüjale kiri mõne küsimusega ja vaadata, kas ja kuidas kaupleja sellele vastab.

E-poe tingimused ja tarbijale mõeldud muu teave kodulehel

Enne ostmist tuleb vaadata, kas ja millist tarbijale mõeldud infot e-kaupluse kodulehel leidub. E-poe veebilehel peab kindlasti olema järgmine teave: müüja nimi, asukoha ja e-posti aadress, kuhu probleemide puhul pöörduda; lepingust taganemise, kauba tagastamise ja pretensioonide esitamise tingimused; kuidas ja millal peab kauba eest maksma; kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine ja kui suur on postikulu, samuti see, kes kannab tagastamiskulud. Tarbijat tuleb teavitada ka sellest, kui tema sõlmitavale lepingule ei laiene taganemisõigus või kui mingi tegevuse tõttu taganemisõigus lõpeb. Välismaise e-poe kodulehel peab olema ka märgitud, milliste riikide seadused sealt ostes kehtivad.

E-poes tuleb tutvuda tähelepanelikult kauba tellimistingimustega, seejuures pöörata eriti suurt tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest maksma ja millised võivad olla lisakulud.

Ostude eest tasumine

Mõistlik on internetiostude eest tasuda rahvusvahelise krediitkaardiga, sest nii on ebaausa kaupleja otsa komistamisel suurem võimalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada. Risk on väiksem ka siis, kui teha makse deposiitarvele vastava vahendaja kaudu (nt PayPal). Suuremate ostude tegemisel tasub eelistada kauplejaid, kes soovivad saada osalist ettemaksu või võimaldavad hoopis maksmist kauba kättesaamisel.

14-päevase taganemisõiguse kasutamine

Oluline on teada, et e-poest ostetud kaubaga võib tutvuda samamoodi nagu jaekaupluses. Kui ostetud toode mingil põhjusel siiski ei sobi või tarbija pole teenusega rahul, siis on tal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest.

Tarbija peab olema kursis, et kui ta otsustab kasutada 14-päevast taganemisõigust, siis peab ta tegema selleks e-kauplejale kindlasti ka taganemisavalduse. Tarbija poolt kauba tagasisaatmise ja e-kaupleja poolt tarbijale raha tagastamise tähtaeg on 14 päeva. Seejuures peab kaupleja tarbijale lisaks kauba maksumusele tagastama kauba kättetoimetamisega seotud kulud. Kauplejal on õigus tagasimaksega viivitada juhul, kui tarbija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on kauba teele pannud.

Muusikal kutsub

Jõe tn 12 detailplaneeringu algatamisest

Toila Vallavalitsuse 10.11.2014 korralduselga nr 222 „Toila vallas, Toila alevikus, Jõe tn 12 detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine” algatati Toila vallas Toila alevikus Jõe tn 12 asuval kinnistul (katastritunnus 80206:001:0215, reg nr 2340408, maa sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 69364 m²) detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on tootmise laiendamiseks krundile ehitusõiguse määramine, uute hoonestusalade määramine, liikluskorralduse ja parkimise määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine, ehitise olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ja keskonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneering on kooskõlas Toila valla üldplaneeringuga (kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1). 

Planeeringuala on hoonestatud. Keskkonnamõju strateegilist hindamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ei algatata, sest planeeringuga ei kavandata olulise keskonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringu korraldaja ja kehtestaja on Toila Vallavalitsus. Detailplaneeringu eskiislahenduse arutelu toimub 09.12.2014.a. Kell 15.00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald. 

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla veebilehel www.toila.ee ja Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546. E-post: hannes.kohtring@toila.ee.

Detailplaneeringu kehtestamisest

Toila Vallavalitsuse 27.10.2014 korraldusega nr 210 „Toila aleviku aleviku Ranna tn 12 krundi detailplaneeringu kehtestamine” kehtestati Toila vallas Toila alevikus Ranna tn 12 kinnistu detailplaneering

Toila Vallavalitsuse 10.03.2014.a. korraldusega nr 47 „Toila vallas, Toila alevikus, Ranna tn 12 detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ algatati Toila vallas, Toila alevikus Ranna tn 12 kinnistu ja detailplaneering. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks on kinnitatud Toila Vallavalitsuse 24.03.2014.a. korraldusega nr 64. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimus 16.04.2014.a.Toila vallamajas Pikk tn 13a. Toila Vallavalitsus võttis 18.08.2014 korraldusega nr 165 vastu detailplaneeringu ja suunas avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Detailplaneering on kooskõlas Toila vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringuga. OÜ AIT Projekti poolt koostatud detailplaneeringus on lahendatud Ranna tn 12 kinnistul ehitusõiguse määramine, uute hoonestusalade paiknemine, liikluskorraldus ja parkimine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, tehnovõrkude ja-rajatiste paiknemine ja ehitiste olulisemd arhitektuurinõuded.

Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila Valla veebilehel.

Detailplaneeringu kehtestamisest

 

Toila Vallavalitsuse 27.10.2014 korraldusega nr 211 „Vahtra kinnistu detailplaneeringu kehtestamine” kehtestati Toila vallas Vaivina külas Vahtra kinnistu detailplaneering.

Toila Vallavalitsus algatas 30.10.2006 korraldusega nr 534 “Detailplaneeringu koostamise algatamine lihtsustatud korras” Toila vallas Vaivina külas Vahtra kinnistul (katastritunnus 80201:002:0081, reg nr 1827808, pindala 9598 m², maakasutuse sihtotstarve elamumaa) lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise. OÜ TGK GEO poolt koostatud detailplaneeringuga on lahendatud kinnistu jagamine kaheks eraldiseisvaks kinnistuks, hoonestusalad ja juurdepääsuteede paigutus. 23.04.2014 esitas kinnistu uus omanik avalduse planeeringu menetluse jätkamiseks ja muudatuste tegemiseks.

Detailplaneering on kooskõlas Toila vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringuga.

Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila Valla veebilehel.

2. advendil olete oodatud kontserdile Pühajõe kirikus

November

On hingedeaeg...

On hingedeaeg ...

Kuigi sügis on meid hellitanud ja päris külmad pole veel kohale jõudnud, on siiski hommikud juba pimedad ja õhtudki pikad ja nukravõitu. Nii väga tahaks rohkem valgus, päikest!

On hingedeaeg ...

Olen „küünlausku“ ja süütan kodus küünla igal õhtul.

Et endal oleks hubasem ja natuke mõeldes ka neile, kes mu tegemisi nüüd vaid pilvepiirilt jälgivad. Ma tean, et nad hoiavad mul silma peal. Ka siis, kui ma igapäevaselt neile ehk ei mõtlegi. Mõtlen siis, kui vaatan vanu fotosid ja meenutan aegu, kui nad kõik veel minu ümber oma tegemisi toimetasid. Mäletan neid tervete ja rõõmsatena.

Mitte kunagi ei vaata ma matusepilte. Õigupoolest polegi neid mu fotoalbumites mitte ühtegi. Ma tahan mäletada oma inimesi sellistena, nagu nad olid – elavad, rõõmsad, ilusad. Seepärast ei mõista ma ka neid inimesi, kes matustel fotoaparaatidel välkuda lasevad või hullem veel – lausa kaameraid suristavad. Kas nad tõesti tahavad seda kurba sündmust ikka ja jälle enda jaoks meelde tuletada!?

Aga eks inimesed on erinevad, jäägu igaühele oma.

On hingedeaeg ...

“Selleks, et puud suudaksid uuesti ellu ärgata, peavad nad pimedusest läbi minema ja külma käes näpistada saama“, on öelnud Mikk Sarv ja lisab, et Hingedepäev, aga ka mardi- ja kadripäev on aeg, mil tuleb hakata uskuma kevadesse. “Tuleb mõttes käia läbi elumerest ja leida ilusad eredad unistused ning lootused”.

Pikad, pimedad õhtud leiavad meid rohkem tubaste tegemiste ja toimetuste juurest. Tubasemaks läheb ka spordi- ja kultuurielu. Vihjeid erinevateks meelelahutusvõimalusteks leiab tänasest lehest kohe kuhjaga.

Peagi jõuab kätte ka jõulueelsete askelduste aeg. Jah, kaugel nad enam ongi – kahe kuu pärast on juba uus aastagi käes.

Soovin, et see aeg oleks teile rahulik ja hea! Et oleks aega vaadata enda sisse ja enda ümber ja jõulukingid teeme tänavu ise või ostame kohaliku väiketootja või naabrimemme käest!

Rahulikku hingedeaega!

Lea Rand

Kohtumine Toila raamatukogus Valdur Mikitaga

Kohtumine Toila raamatukogus paleotoitumise teemadel

"Paleo Toitumise" autor Ardi Ravalepik räägib oma teest paleoni, tervislikust toitumisest ja figuurisõbralikest retseptidest, mida kõike paleo pakub. Ardi võtab kaasa ka kasti oma raamatuid, mida saab siis koha peal signeeritult osta.
 
Palume registreeruda!

Jõulueelne õpituba omastehooldajatele

Spordiklubi FiniFit kutsub!

Toila pritsimaja oma teise sajandi alguses

Toila priitahtliku tuletõrjujate seltsi protokolliraamatust 1901-1918 võime lugeda järgmisi sissekandeid:

1902. aastal – peetakse nõu pritsisara ehitamise kohta. Selleks valitakse 6-liikmeline komisjon.

1903. aastal – pritsisara ehitamine lükatakse edasi raha vähesuse pärast, pealegi lubab Jüri Otto selleks oma ruumi kasutada. ... Arutatakse pritsimaja ehitamist. Ühed pooldavad suuremat, mis oleks 15 sülda pikka ja 5 sülda lai, teised väiksemat. Vaidlused jätkuvad ehitusplatsi ümber.

1904 – pritsimaja ehituseks hakkab lahti minema. Selle eelarveline maksumus ulatub 3000 rublani.

... Pritsimaja käiku andmise pidu koos söögilauaga määratakse 6. detsembrile. Meestele määratakse osavõtu maksuks 1 rubla, naistele 50 kopikat. Kutsed saadetakse Jõhvi, Konju ja Kannukale, kui sõprus- ja naaberühingutele, et need omad esindajad saadaksid.

Peale pritsimaja valmimist kandus seni Abram Simoni teatrimajas toimunud seltsitegevus samuti sinna. Üks osa tollest pritsimajast on praegune Toila seltsimaja, osa põles maha 1953-54. aastal.

Möödunud sajandi esimese poole seltsi- ja teatritegevus oli Toilas väga aktiivne. Sõjajärgsetel aastatel enam sellist hoogu sisse ei saadud. Vaheldusid kultuurimaja juhatajad, vaheldusid näiteringide juhid.

1958. aastal asus tollase Toila Maakultuurimaja direktorina tööla Maie Paumets ja kultuurielu sai uue hingamise. Näiteringi põhitugi oli alates 1956. aastast Teodor Eljas.

Selleks, et tähistada 110 aasta möödumist Toila pritsimaja ehitamisest ja praeguse seltsimaja remondijärgset taasavamist, korraldavad Toila raamatukogu ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus kohvikõhtu, kus räägime maja ajaloost, sellega soetud inimestest ja vaatame vanu pilte.

Hingedeaja meeleolu aitavad muusikalise luulekavaga "Vaikus on kuldne" luua külalised Jõgevalt.

Kohtumiseni 5. detsembril 18.30 Toila seltsimajas!

Lea Rand

Foto:

Toila pritsijaoskond demonstreerimisel 4. augustil 1929.a.

Kuidas on möödunud esimene aasta Toila kultuurijuhina? Toimetaja küsimustele vastab Kaisa Pukk.

Möödunud aasta detsembris, kui olid kuu aega Toila vallas töötanud, siis ütlesid, et esimesed muljed on „väga head, positiivsed – uued toredad inimesed, huvitavad ideed ja nende teostamine.“

Kas praegu võid öelda sama või on aasta jooksul midagi muutunud?

„Tunded on siiani hästi värsked ja endiselt väga positiivsed. Lugesin just hetk tagasi uuesti läbi aasta tagasi Sulle antud intervjuu. Pean tõdema, et nõustun ka aasta hiljem oma põhimõtetega ja Toilaga seotud ootuste osas. Mitmed plaanid millest tookord ainult kirjutasin ja mõtisklesin on nüüd teoks saanud – Sadamajazz ja Toila seltsimaja renoveerimine. Huvitavad ideed leiavad imekombel ise tee minuni ja õnneks on mul selles osas vedanud ka andekate kolleegidega enda meeskonnast ja teistest Toila valla allasutustest. Kõik kokku olemegi üks suur meeskond. Aga samas julgen ka tunnistada, et aasta on piisavalt lühike aeg, et ennast kultuurijuhina veel veidi „rohelisena`` tunda kuid selle üle on hea meel, tunda, et Toila ja kogu kultuuriruum on suur ja mitmekesine, et selles veel palju avastada ja ideid teostada.“

Meie valla kultuurielu on üsna aktiivseks läinud. Millised sündmused on Sulle endale kõige rohkem rõõmu toonud või korraldajana rahuldust pakkunud?

„Kõige esimesena tuleb meelde Sadamajazz, sest see on veel värskelt mõtteis ja aktuaalne, kuna planeerime juba 2015. aasta suveks samuti sadamajazzi. Aga teine sündmus, mis meelde tuleb on eelmise aasta advendikontsert, kus esinesin koos Toila valla noortega enne Koit Toome kontserti. Ka käesoleva aasta advendikontserdi soojendajateks oleme planeerinud ikka Toila valla omad noored – tütarlasteansambel Päikesekillukesed, Anu Pungase juhendamisel. Aga korraldajana pakub mulle ikkagi enim rõõmu see, kui näen et meie ise, kõik kes me Toila vallas elame, oleme aktiivsed ja võtame sündmustest osa!“

Toila seltsimajas on remont vist selleks korraks valmis? Millised on plaanid selle majaga? Kas see jääb pigem selliseks ürituste korraldamise kohaks või saavad seda kasutada ka erinevad seltsid, seltsingud oma tegevuste läbiviimiseks?

„Mõned sisetööd on veel planeeritud, kuid minimaalselt – kaks teatrietendust „Kolm soovi“ ja „Minu esimene miljon“ on ju seal juba alles hiljuti etendatud. Taasavame ametlikult koostöös Toila raamatukoguga 5. detsembril ajaloolise salongiõhtuga, sest on põhjust tähistada suur numbrit – 110 aastat pritsimaja ajalugu. Toila seltsimaja on mõeldud kasutamiseks kõikidele seltsidele, seltsingutele kellel huvi ja soovi on, kontserdite, teatrietenduste, sünnipäevade ning erinevate sündmuste korraldamiseks.“

Millised on edasised plaanid seoses Toila valla rahvamajaga Vokas? Kuulda on, et sealgi peaksid uuel aastal remonditööd jätkuma?

„Voka rahvamaja (olmehoone) remondi tööde algusaeg on plaeeritud 2015. aasta esimesse poolde. Hetkel on ettevalmistusperiood ja hankedokumentide ettevalmistamine. Ehk saan aasta pärast jälle võrrelda intervjuusid ja tõdeda, et oleme suure sammu edasi liikunud.

Lisaks soovin ma tänada kõiki inimesi, kellega mul on olnud võimalus töötada ühes meeskonnas ja ka kõiki neid, kes on erinevatest kultuuri- ja spordisündmustest aktiivselt osa võtnud.“

Tänan!

Noored pildis

Sügisesel koolivaheajal toimusid Voka Avatud Noortekeskuses mitmed vahvad tegevused. Sealhulgas külastasid noortekeskust Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse kaudu kaks kohalikku ettevõtjat – Katja Loide ja Tia Ruutopõld. Noortel avanes võimalus tutvuda ettevõtluse ja ettevõtlikkusega ning valmistada üheskoos tervislikku ja maitsvat maapähklivõid. 

 

Toila Perearstikeskuse info

Alates 1. oktoobrist 2014 osutab üldarsti abi Toilas perearst Juta Kogan

Telefon +372 336 9977

E-post: merimed@gmail.com

Aadress Pikk 87, 41702 Toila

Vastuvõtt

	Perearst Juta Kogan	Pereõe iseseisev vastuvõtt
Esmaspäev	09.00 - 13.00	13.00 - 17.00
Teisipäev	09.00 - 13.00	13.00 - 17.00
Kolmapäev	14.00 - 18.00	09.00 - 14.00
Neljapäev	13.00 - 17.00	09.00 - 13.00
Reede	09.00 - 13.00	13.00 - 16.00