Detsember

Aasta lõpp on alati hea aeg, mil pisut tagasi vaadata ja mis veelgi olulisem, edasi vaadata. Vaatame kõigepealt tagasi ja meenutame, mida valla lehe aastaring pakkunud on.

Veebruaris tähistasime valla lehe 20. sünnipäeva ja tegime algust haldusreformi kajastavate artiklite avaldamisega.

Märtsis rõõmustasime koos Voka Kokkadega, kes käisid Ilvesele ilvest pakkumas ja Naksitrallide sünnipäeva eel tegime tutvust sealsete staažikate õpetajatega.

Aprillis toimus Toila seltsimajas meeleolukas kohtumine Matti Pätsiga ja Karmel Markov rääkis Vokas toimunud Noorteseminari „Sinu T“ korraldamisest.

Maikuus ilmus pikem artikkel tänavu valla Aukodaniku tiitli saanud Laivi Voormansikust.

Juunis oli põhjust teha tutvust uute tulijatega – Toila sadamas alustas tegevust Sadamasalong ja Oru pargi väravas avas üle mitme aasta uksed taas väike kohvik.

Juulis ja augustis valla lehte ei ilmunud.

Septembris oli taas põhjust haldusreformist rääkida, võtsime kokku kultuurisuve, mis pakkus erinevat meelelahutust põnnidest vanavanemateni, tutvustasime Voka jõulinnaku saamislugu ja võimalusi ning ilmus ka artikkel Toila veemajandusest.

Oktoobris saime tuttavamaks Aasta Õpetajaga – Silja Sarapiga ja ilmus taas pikem ülevaade vee hinnast ja selle mõjutajates. Lisaks sai lugeda Toila Vabatahtliku Merepääste tegemistest.

Möödunud kuu lehes tegime juttu sügisel Toila Gümnaasiumi direktori kohale asunud Signe Ilmjärvega ja saime lugeda Naksitrallide tegemistest. Lisaks on igas lehes ilmunud pikemaid või lühemaid ülevaateid tehtust ja teateid saabuvate sündmuste kohta.

Saigi aasta linnulennul üle käidud ja käes on 2016. aasta viimane kuu.

Aasta viimased nädalad mööduvad tavaliselt kiiresti, pühade ootuses ja -saginas. Peaasi, et me iseennast sinna saginasse ära ei kaota ja leiame ikka aega ka oma aastale tagasi vaadata. Loodan, et teil kõigil oli seal ilusat ja head rohkem. Mõtestasin mõni aeg tagasi enda jaoks elu lahti nii, et see on nagu klaverimäng. Ühtegi lugu ei saa mängida ainult valgete klahvidega, ikka on vahepeal musti ka vaja... Õnneks on valgeid rohkem!

Pühadesoovid tahan seekord teile kõigile läbi Ave Alavainu kirjutatud ridade edasi anda:

Kui aastaring saab täis,
sa oled veidikene vanem.
Ehk oled tänaseks ka veidikene parem?
On elu leebemaks ja lahkemaks sind muutnud?
Kas oled kurjast heaga läbi tulla suutnud?
Mis jälgi jätsid selle aasta teile?
Mis oli sinust kasu endale? Ja meile?
Sa süütad küünlad.
Vaatad enda sisse.
Ja sulad jälle uue tulemisse.
Ma soovin kõikidele kodu.
soovin rahu.
Neid soove liites soovin kodurahu.

Vaid mõni nädal veel ja saamegi tervitada uut, 2017. aastat.

Kohtumiseni uuel aastal!

Lea Rand

Südamest südamesse...

TALV VIIPAB, UKSE EES ON TAAS TA,

SAAB JÄLLE LÕPULE ÜKS AASTA.
ÜKS AASTA OTSA TEISTE REALE.
PÄEV TAGANEB, ÖÖ TUNGIB PEALE.
PUU KÕRVAL RAAGUS SEISAB PUU.
MIS PARATA! DETSEMBRIKUU!
MIS PARATA! SIIN TAEVA ALL JU
EI OLE SOOJUST NÕNDA PALJU,
ET LÕPPEMATULT, AASTA RINGI
SEE SUUDAKS SOOJENDADA HINGI...
(A. Sang)

Üks aastaring saab varsti jälle täis. Korduma kippuv lause, aga nii ta on – jõuluaeg juhatab sisse aastavahetuse alguse ja valmistab ette meeleolu, mis kohati ehk nukker, kuid samas nii pidulik.

Pimedasse aega toovad valgust kaunistused kuuskedel, tänavatel, mis aitab meile kõige pimedamal ajal luua erksamat ja rõõmsamat meeleolu.

On mõtiskluste aeg, kus meenutatakse neid, keda meie kõrval enam ei ole, kus püütakse leida aega leida tee nende juurde, keda oma tavapärastes askeldustes tihti ei kohta ega näe.

Tullakse ja minnakse sinna, kus on meie juured, meile kallid inimesed.

Ja süüdatakse küünlad, et rääkida sellest, mis igapäevaselt üle huulte ei kipu tulema, rääkida armastusest, hellusest ja õrnusest, mis on meie sees, südames ja hinges.

Liigume tagasi lapsepõlve, et hoida neid, kes on meid kasvatanud selleks, kes me oleme, hoida vanemaid, hoida vanavanemaid – kõiki, kes eluraskustele vaatamata on hoidnud ja kandnud aatelisi väärtusi, edasiviivat elufilosoofiat.

Kaunist jõuluaega hea vallarahvas! Elujaatust ja tervist meie seitsmekümnestele, kaheksakümnestele ja vanematele.

Õnne ja armastust!

Toila vallavolikogu

Toila vallavalitsus

Siia saagu Põhjaranniku vald

30. novembril kinnitasid Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme volikogud kolme valla ühinemislepingu.

13. detsembril toimub lepingu pidulik allkirjastamine ja peale seda antakse see üle maavanemale, et taodelda vabariigi valitsuselt uue kohaliku omavalitsuse üksuse – Põhjaranniku valla moodustamist.

Ühinemislepingus on muuhulgas fikseeritud, et Toila valla, Kohtla valla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemine toimub 2017. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval, uue omavalitsuse vallavolikogu ja -valitsuse asukoht on Jõhvi ja omavalitsus kasutab senise Toila valla sümboolikat.

Oleme Toila valla lehes terve aasta vältel ühinemisläbirääkimistel silma peal hoidnud ja vallavolikogu esimees on asjade kulgu kommenteerinud.

Veebilehelt http://uusjohvi.weebly.com/ leiavad asjast huvitatud infot läbirääkimiste üldise korralduse kohta (sh lingid haldusreformi kodulehele), samuti on sealt leitavad läbirääkimiste teemad, juht- ja valdkondlike töögruppide koosolekute protokollid, ühinemisleping, seletuskiri ja kontaktinfo.

Et loodavast omavalitsusest väike ülevaade anda, toome välja mõned faktid ühinemislepingu seletuskirjast.

Ühinemisläbirääkimistel osalevatest omavalitsustest on territooriumilt suurim Toila vald (164 km2 ), järgnevad Kohtla vald (101 km2 ) ja Kohtla-Nõmme vald (4,65 km2 ). Ühinemise tulemusena moodustuva Põhjaranniku valla suuruseks kujuneb 269,65 km2.

Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2016 aasta seisuga Toila vallas 2 308 inimest, Kohtla vallas 1 581 inimest ja Kohtla-Nõmme vallas 1 006 inimest. Moodustuva omavalitsuse rahvaarv (võttes aluseks Rahvastikuregistri andmed seisuga 01.01.2016) saab olema 4 895.

Ülekaalus on keskealised ning vanuse kasvades (65+) tõuseb naiste osakaal.

Suurima eelarvega on Toila vald, mille põhitegevuse tulud 2016. aastal olid kokku 2,82 miljonit eurot, järgnevad Kohtla-Nõmme vald 1,51 miljoni euro ja Kohtla vald 1,23 miljoni euroga. Moodustuva omavalitsuse põhitegevuse tulud saavad olema kokku suurusjärgus 5,58 miljonit eurot.

Omavalitsuste põhitegevuse kulud 2016. aastal kokku olid Toila vallas 2,92 miljonit eurot, Kohtla vallas 1,23 miljonit eurot ja Kohtla-Nõmme vallas 1,51 miljonit eurot.

Vabatahtlikult ühinevatele omavalitsustele on ettenähtud ühinemistoetus. Toetust võib iga omavalitsus oma territooriumil kasutada oma äranägemise järgi. Ühinemistoetuste eest teostatavate investeeringute kavas on kirjas, et Toila vald kasutab oma toetuse tänavavalgustuse rekonstrueerimisele kogu valla piires – minnakse üle LED-valgustusele.

Novembrikuus toimusid rahvahääletused kõigis valdades. Voka ja Toila küsitluspunktides 09.11.2016 ja 13.11.2016 toimunud Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemise osas elanike arvamuse väljaselgitamise tulemused on järgmised: Toila valla vähemalt 16-aastaste valimisõiguslike elanike arv 1950; Küsitluses osales 30 isikut ehk 1,54% nimekirja kantud isikutest; Jaatavalt vastas 20 isikut ehk 66,67 % küsitluses osalenud isikutest; Eitavalt vastas 10 isikut ehk 33,33 % küsitluses osalenud isikutest.

Lea Rand  

Vallavolikogus

30. novembril toimunud Toila vallavolikogu istungil olid peale ühinemislepingu kinnitamise ja rahvaküsitluse tulemuste kinnitamise arutusel järgmised küsimused:

1. Toila vallas, Altkülas, Viljamaa ja Viljatalu maaüksuste detailplaneeringu kehtestamine.

2. Toila Vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse ümberkorraldamine. Volikogu otsustas korraldada alates 1. jaanuarist 2017 ümber Toila valla hallatavate asutuste Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus ja Voka Avatud Noortekeskus tegevus ning anda noortekeskuse varad, õigused ja kohustused üle Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskusele.

70 ja mis siis...

Naisterahva vanus pidi olema teema, millest kõva häälega rääkida ei tohi. Loodan, et see, kellest edaspidi juttu tuleb, annab mulle nüüd saladuse avaldamise andeks!

Eks naisi ole erinevaid – on ühed, kes on vanad juba 30-selt, on neid, kes vananemisele iga hinna ja vahendiga vastu hakkavad ja on neid, kes lähevad aastatega aina paremaks, nagu hea vein.

Usun, et kõik, kes Helle Astokit tunnevad, nõustuvad minuga, et Helle kuulub nende viimast hulka.

Ilmselt tuntakse ja teatakse Hellet nii oma vallas kui ka kaugemal eeskätt tantsu kaudu.

Helle alustas tööd rahvatantsujuhina 1985. aasta novembrist. Ta on juhendanud igas vanuses tantsijaid ja praegugi harjutab Helle juhendamisel rohkem kui sada rahvatantsusõpra, kelle vanusevahe on julgelt 80 aastat. Alates 2014. aasta sügisest on ta tantsuõpetajaks Voka lasteaia „NAKSITRALLID” 5-6 aastastele. Helle on heasoovlik ja alati abivalmis ning pühendunud oma tegemistesse tantsuõpetajana kui õppijana. Tantsud on ala, mida tuleb tal pidevalt õppida endal ja siis edasi õpetada teistele, olles ise sealjuures kogenud, kannatlik ja elurõõmus. Kõige selle kõrvalt jääb tal aega tegeleda ka oma hobidega – aianduse ja ristsõnade lahendamisega.

Üks paljudest, kes Helle juhendamisel rahvatantsu harrastab, on Julie Laur. Julie räägib Hellest nii: „Tean Hellet kortermajas elamisest saati naabrinaisena ehk siis 33 aastat. Väga nõudlik ja tähelepanelik puhtuse, korra, vaikuse suhtes....Trepikojas toimetas selle nimel tema abikaasa Otto.

Mõnda aega tean teda kolleegina ja ühe poja kasvatajana – on meeles kuldne tandem Sirje Bombega; ikka minu jaoks nõudlik, terav...

Rahvatantsuõpetajana on Helle alati särav, naerusuine, leebe/kindlasti mitte nõudlik; hullult tegus, stiilne, krutskitega. Ka tantsudest meeldib meile õpetada ja esinemist soovitada just kiiksuga tantsudega nt setukeste "Tii", "Laimajad".

Ta on alati nõus esinemistes rolli võtma kas tantsijana või üllatajana/ tegelasena. Suurepärane kaaslane!“

Iga naise elus on suur osa perel, lastel, lastelastel. Nii ka Hellel. Üles kasvatanud kaks poega ja lapselapsigi paras pihutäis.

Noorem poeg Mehis iseloomustab ema: „Ta on rõõmsameelne, nõudlik ja sihikindel. Samas võib temalt oodata ka päris korralikke krutskeid. Igav juba ei hakka.“

Lapsepõlvest meenutab Mehis, et ema õmbles väga palju ning päris tihti surises köögi laua peal õmblusmasin ja nemad vennaga pidid muidugi kogu seda loomingut väiksena kandma—poes ju 70-ndatel suurt midagi ei olnud. „Sellest oli meil vennaga muidugi nii palju kasu, et kui laiad ülikonnapüksid 80-ndatel enam moes ei olnud, siis sellel ajal kui ema-isa rahvatantsuga tegelesid, saime meie oma püksid ümber teha. Pean muidugi tunnistama, et vend oli minust parem rätsep. Huvitav on see, et ma ei mäleta, et sellest mingit jama oleks olnud – ju oli kvaliteet piisavalt hea.“

Paljude, paljude muude asjade seas, mida Helle oma lastele edasi on andnud, toob Mehis välja kohusetunde ja töökuse. „Ja muidugi tänu sellele, et vanemad mitu korda nädalas rahvatantsuga tegelesid, kasvasime ka iseseisvaks. Kuidas see kõik minu lastele edasi saab antud, seda näitab aeg.“

Pidudel on tavaliselt Helle koos oma abikaasaga esimene paar põrandal. Kas tantsupisik on ka lastele edasi kandunud?

„Ega tantsimine mulle võõras pole, aga otsest nakkust pole täheldanud. Eks see on vist sellest, et tol ajal Toila keskkoolis oli vahepeal selline aeg, mil rahvatantsuga ei tegeletud. Küll on aga mul hea meel, et minu lastel on see pisik veres. Ja arsti poole pöörduda me ei kavatse.“

Ka pojapoeg Andreas kiidab vanaema vitaalsust ja energilisust:

„Vanaema Helle on väga nooruslik ja aktiivne inimene. Leiab aega, et tegeleda aiatööga, kui ka üles töötada noori tantsupidude jaoks. Tema energia ei rauge. Vahepeal on temaga isegi raske sammu pidada, sest tegemisi on nii palju. Ta on mulle selgeks õpetanud rahvatantsu ja andnud algteadmised peotantsus. Kõige esimene asi, mis Hellega meenub, on see, et tema eeskujul õppisin selgeks sõrmedega vilistamise. Ta on väga ainulaadne juba oma energilisuse ja tahtejõu pärast.“

Kuna kõik on esile toonud Helle energilisuse ja väikesed krutskid, siis jääbki lõpetuseks soovida vaid, et energiat ikka jätkuks ja igasse päeva mahuks ka üks väike vimka. Siis ei ole endal igav ja teisedki saavad sellest osa. Ei mäleta, kes see oli, aga keegi on öelnud, et rõõm on nagu parfüüm, mida ei saa endale piserdada nii, et teisedki sellest osa ei saaks.

Palju rõõmu Sulle, Helle!

Lea Rand

Tahaks tagasi tulla, sest siin on asju, mida tuleb muuta....

Selline arvamus kõlas novembri alguses Vokas toimunud noorte osaluskohviku arutelul, kus noored tundsid muret Ida-Virumaa maine pärast ja rääkisid sellestki, kuidas haldusreform noori puudutab.

Hubases kohvikukeskkonnas viidi läbi neli arutelu ringi, kus käsitleti teemasid nagu: haldusreform, BREXIT, ühiskonna surve noortele, Ida-Virumaa noorte elus.

Ürituse eesmärgiks oli saada teada noorte arvamus käsitletavatel teemadel ning anda neile võimalus enda arvamust avaldada. Maakonnasiseselt oli eesmärgiks koguda sisendit noortekogu tööle ning saada teada, mida noored Ida-Virumaalt ootavad.

Arutelude käigus selgus, et kahjuks seostuvad enamikul noortest Ida-Virumaaga negatiivsed emotsioonid. Toodi välja, et Ida-Virumaa kuvand on pigem negatiivne ning seda mõjutab suures osas meedia. Sageli jäävad head uudised kurbade ja traagiliste varju.

Haldusreformist rääkides tuli välja, et noored on selles suhtes äraootavad. Samas kardetakse, et nende piirkonnas, eriti maapiirkondades kaovad ära fookus ja otsustusõigus.

Noored arvasid, et nad peaksid end ise nähtavaks tegema ja aktiivsemad olema.

Kõlas aga ka arvamus, et pigem tahaks tagasi tulla, sest siin on asju, mida tuleb muuta ning mis motiveerivad tagasitulekut.

Refereeritud

10. novembril „Põhjarannikus“ ilmunud Elise Jaloneni artiklist 

Kuidas võtta vastutust?

Vahel ikka tabame end mõtlemas, kas meie vastutada on ainult enda elu ja teekond või peaksime me olema valmis võtma vastutust ka oma kogukonna ja ühiskonna eest?

17. novembril toimus Tallinnas Nordea kontserdimajas noortekonverents „Lahe koolipäev“. Selle aasta teemaks oli „Kuidas võtta vastutust?“ Päevast võttis osa üle 1300 noore, noorsootöötaja ja huvijuhi. Lahedale koolipäevale oli kutsutud esinema Eesti oma valdkondade tipud, kellelt ammutada inspiratsiooni ja kelle kogemuste kaudu oleks just endal võimalik paremaid otsuseid teha. Inimesed, kelle eluteel on olnud palju tööd, higi ja raskusi, on võtnud edasi liikumiseks vastutuse enda kätte ja see on neid edasi viinud. Selle aasta esinejateks olid astroloog Igor Mang, maailmarändur Maarika Traat, EBSi õppejõud Agu Uudelepp, muusik ning produtseerija Henry Kõrvits, Jüri tervisekeskuse juhataja ja arst Riina Raudsik, sõudjad Allar Raja ja Kaspar Taimsoo, näitleja, laulja ja saatejuht Märt Avandi ning investor Jaak Roosaare. Samuti oli palju üllatusesinejaid: Curly Strings, Daniel Levi, noortebänd 2016 The notes ning mustkunstnikud Meelis Kubo ja Charlekas.

Igal aastal tunnustatakse ka noori, kes on oma kodukohas silma paistnud mõne hea teoga. See on „Hea eeskuju“ konkurss, mis on ellu kutsunud märkama ja tunnustama neid, kes on oma tegudega teistele eeskujuks. Kokku oli 15 laureaati ning nende seast oli raske välja valida ühte, kuna kõik need 15 noort olid seda väärt ja eeskujuks teistele.

Mõeldes tagasi neljapäevale meenub palju emotsionaalseid hetki. Lõputud aplausid, lava täis andekaid inimesi, osalejate naerul näod ja säravad silmad ning nende tahe jagada noortega enda elukogemust. See ei unune. Osalemine „Lahedal koolipäeval” oli võimalus võtta osa millestki vingest, jagada motivatsiooni, üksteist inspireerida ja olla eeskujuks.

Konverentsil Lahe Koolipäev osalesid Toila Gümnaasiumi

ÕOV president Annika Palmi ja Kätlin Kuusemets

Jõulukontsert Pühajõe kirikus

Jõulukontsert

10. detsembril Pühajõe kirikus 17.00

Esinevad Saara Kadak, Jakko Maltis ja Mait Maltis

Tütarlasteansambel "Päikesekillukesed"

Toila valla elanikule pilet soodushinnaga 5€

Tavahinnaga pilet 8€

Eelmüük avatud Toila ja Voka raamatukogudes ja Voka spordihoones.

Liigub kontserdibuss!

Palun teata transpordisoovist piletit eelmüügist ostes 

Toila või Voka raamatukogus.  

Jõululugu neile, kes usuvad päkapikke

Siuru jõulukontsert

Seitse moodust, kuidas säästa küttearvelt

llmad lähevad aina külmemaks, lumigi juba maas. Talv on muidu ilus aeg, aga olgem ausad: ees ootab kaheksa kuud kütmist, mis nõuab rahakotist oma lõivu. Eesti kliima vastu ei saa, küll aga saab küttekulu kontrolli all hoida. Kuigi hooned on oma ehituse, seisukorra ja küttesüsteemi poolest erinevad, leiab igaüks siit häid nõuandeid, mida oma kodus rakendada.

1. Kontrolli aknaid ja uksi

Vanematel akendel sulge kõik praod, kuid parem oleks aknad välja vahetada. See on küll suur väljaminek, kuid pikemas perspektiivis tasub see end ära. Uuematel akendel kontrolli tihendeid, vajadusel uuenda neid. Vaata üle ka välisukse tihendid ning välisseinas asuvad süvendid.

2. Kontrolli küttekehi

Ahjuküttega elamuid kontrollib korstnapühkija. Gaasi- ja keskküttega eluruumides aga peaksid kontrollima, kas see on tasakaalustatud ja korralikult õhutatud. Küttesüsteemi tasakaalustamisega on võimalik vähendada küttekulu kuni 30%. Selleks kutsu kütteekspert. Küttekeha õhutamise aga saad enamasti teha ise, õhutamise vajadusest annab küttesüsteem märku mulksumise teel. Kui sul on ruume, mida sa ei kasuta, siis tasub nendes jaotustorud ja ventiilid isoleerida.

3. Automatiseeri küttesüsteem

Niimoodi väldid ala- ja ülekütmist säästes küttearvelt 5–25%. Automatiseerimise vahendeid on lihtsamast keerulisemani igas hinnasklassis. Sõltuvalt oma küttesüsteemist küsi vastava eksperdi käest nõu. Kui automatiseerimine pole võimalik, võta ühistus teemaks eraldi lugejate paigaldamine.

4. Küta ruume vastavalt vajadusele

Kütteperioodil loetakse normaalseks õhutemperatuuriks eluruumides 18 – 22 °C. Samas ei pea kõik ruumid ühesoojad olemad. Esikut kasutad arva, seega võiks seal piirduda 15 kraadiga. Kui laste- ja elutoas tunned end mugavalt 20-22 kraadi juures, siis köögis toimetamiseks ja magamistoas puhkamiseks on 18 kraadi ideaalne. Ruumid, mida sa kasutad harva või ei kasuta üldse võiks jätta kütmata või hoida optimaalse 12-14 kraadi juures.

5. Tuuluta, aga ära jahuta.

Külmal ajal ruume tuulutades tee aken kuni viieks minutiks pärani lahti, võimalusel lülita selleks ajaks välja ka küte. Akent tuulutusasendisse jätta pole soovitatav: värske õhu maht on väike, kuid soojakadu suur. Ühtlasi, ära lase toal täiesti maha jahtuda, sest iga kraad temperatuuri tõstmist tõstab ka küttekulu ligi 5%.

6. Lase küttekehal oma tööd teha.

Vaata tubades ringi ja veendu, et küttekehad poleks blokeeritud mööbli, kardinate või muude esemete poolt. Vastasel juhul ei pääse soojus ringlema ja toa soojenemiseks on vaja rohkem kütta. Vajadusel tõsta asju ringi ja vaheta kardinaid.

7. Kasuta kardinaid ja vaipu maksimaalselt ära

Kui väljas paistab päike, vabasta aknad paksudest kardinatest ja ruloodest, et soojus pääseks tuppa. Päikese loojudes sulge katted: nii vähendad soojakadu ja takistad külma liikumist tuppa. Vaip aga on jala all mõnus ja soe toimides hea tõkkena mööda põrandaid liikuvale külmale.

Kui kõik muu on proovitud, siis paksemad riided ei vea kunagi alt. Kuigi igaühele meist meeldiks kodus lühemates riietes ringi liikuda, on kampsunitel, pikkadel pükstel ja paksudel sokkidel oma võlu.

Allikas: laenukool.ee

November

Oktoober, va pori- ja viinakuu on läbi saanud ja käes on taas hingedeaeg. 

See vaikne ja udune aeg, mil tundub, et õhk on rändavate hingede hingeaurust paks. See aeg, mil ehk tavapärasest enam meenutame neid, kes meie hulgast läinud ja meie tegemisi siin all maa peal veel vaid vikerkaare tagant jälgivad.

See aeg, kui pikad pimedad õhtud annavad ehk rohkem aega sirvida vanu fotoalbumeid, lugeda häid raamatuid, teha näputööd, mõnuleda kamina ees, mängida lastega lauamänge, olla koos... lihtsalt, mitte midagi tegemata, kuhugi kiirustamata.

Kuhu Sa ikka kiirustad, kui väljas on pime ja külm...

Hingekuu algas tänavu õige talviselt. Juba mitu päeva teevad lumemöldrid usinasti tööd ja hanged aina kasvavad. Juba on esimesi leevikesigi nähtud ja tihased, varblased käivad akna taga kolistamas "Kas juba saab pekki või peab veel ise vaatama, kust sa saad ja mis sa sööd?".

On neid, kes varasest lumest rõõmu tunnevad, on ka neid, kes kiruvad, et no oli siis seda nüüd nii vara vaja. Aga ega ilm meie arvamust ei küsi, on nagu on ja meie peame lihtsalt oludega leppima ... ja oma tegemised ja toimetused vastavalt sellele sättima.

Soovin kõigile rahulikku hingedeaega ja kui järgmine kord kohtume, siis oleme juba jõuluootuses ja -ärevuses.

Seniks ikka päikest!

Lea Rand

Vallavolikogu oktoobris

19. oktoobril toimunud istungil oli päevakord järgmine:

1. Toila valla ja Sillamäe linna piiride muutmise algatamisega nõustumine

28. juunil 2016 võttis Sillamäe Linnavolikogu vastu otsuse nr 150 „Haldusüksuse piiride muutmise ettepaneku esitamine Toila Vallavolikogule”, millega esitas Toila Vallavolikogule ettepaneku Sillamäe linna ja Toila valla vahelise piiri muutmiseks. Arvestades asjaolu, et Sillamäe Linnavolikogu ettepanekus nimetatud kinnistutel ei ole elanikke ning Toila vallal puuduvad kinnistute omanikuga ühised huvid ja eesmärgid, peab Toila Vallavolikogu Sillamäe linna ja Toila valla piiride muutmist vastavalt Sillamäe Linnavolikogu otsuse lisale võimalikuks.

2. Toila valla jäätmekava 2016-2021 vastuvõtmine.

3. Toila valla teehoiukava 2017-2021 kinnitamine.

4. Vallavara võõrandamine otsustuskorras.

Toila Vallavolikogu erakorraline istung toimus 26. oktoobril ja seal oli päevakorras ainult üks punkt - Haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks läbirääkimiste lõpetamine. Otsustati lõpetada läbirääkimised Jõhvi vallaga haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.

TVL

Talveperioodil 2016/ 2017 teostab lume- ja libedusetõrjetöid Toila vallas osaühing SKVeod

Lepingujärgselt tuleb teede sõidetavus tagada hiljemalt hommikul kella 7.00-ks või 2 tunni jooksul peale lumesaju või tuisu lõppemist Toila ja Voka alevikes.

Suuremate külakeskuste teed peavad olema sõidetavad 4 tunni jooksul, ülejäänud teed 12 tunni jooksul peale lumesaju või tuisu lõppemist.

Erateede omanikel on võimalik kokku leppida piirkonna lumetõrjetööde teostajaga ja tellida teenust kokkuleppehinnaga.

Erakinnistul paikneval teel on lumetõrje teostamiseks vajalik arusaadavalt märgistada tee kulg ja/või ohtlikud objektid (kivid, väiksemad põõsad-puud, kraavid jmt), et ära hoida nende võimalikku kahjustamist töö teostamisel.

Kortermajade vaheliste teede lumest puhastamiseks tuleb autod parkida võimalikult kompaktselt ning selliselt, et korraga oleks võimalik lumest puhastada võimalikult suur ala.

Sõiduteele parkimine on keelatud!

Vallaelanikel on võimalik probleemide korral ise võtta ühendust lumetõrjetööde teostajaga, selleks aga on kasulik teada tee nimetust ja numbrit, millest juttu tuleb.

Teede numbrid on leitavad Toila valla kodulehel.

KONTAKTID:

OÜ SKVeod

e- post: skveod@gmail.com, juhataja Tatjana Sokolovskaja, tel + 372 518 7871

Lisainfot tee nimetuste ja numbrite kohta, lumetõrjetööde probleemide ja pretensioonide osas saab vallavalitsuse maakorraldajalt:

Hannes Kohtring tel + 372 5919 1117, 336 9546, e- post: hannes.kohtring@toila.ee

Haldusreformist

Kui veel septembrikuu valla lehes rääkisime Toila vallavolikogu esimehega haldusreformist lootusrikkalt ja Roland Peets hindas ühinemisläbirääkimiste seisu heaks, siis tänaseks on olukord muutunud.

Peale seda, kui 20. oktoobril otsustas Jõhvi vallavolikogu lõpetada läbirääkimised Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga ning jätkata ainult Toila vallaga, löödi „kaardid jälle segamini“. Selle peale lõpetas Toila volikogu omakorda läbirääkimised Jõhviga ning otsustas jätkata ainult Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga.

„Toila seisukoht on olnud algusest peale ja on jätkuvalt, et liitujaid peab olema rohkem. Muidu jääb Toila hääl „hüüdjaks kõrbes“ ja meie saadikud ei saa kaitsta kohalike inimeste huve“, ütleb Roland Peets.

Kui Teet Enok süüdistab Toilat, et läbirääkimiste juhtimine võeti enda kätte ja Jõhvit on survestatud, siis Peetsi sõnul on asi tegelikult sootuks teine – pole kembeldud ei uue omavalitsuse nime ega sümboolika pärast, ühinemislepingus on terve punkt Jõhvi kohta. Kahju, et sellega pole põhjalikult tutvutud.

Kuidas siis edasi?

„Jätkuvad kolmepoolsed läbirääkimised. Kellelgi pole segavaid ambitsioone ja kolme omavalitsuse ühisjooned on need, et kõik peavad sümboolikast ja valla nimest olulisemaks teenuste säilimist, ühist energiat ja laiemat pilti sellest, kuidas koos edasi minna. Ühiselt on kokku lepitud, et uue omavalitsuse nimeks saab Põhjaranniku vald ning kuni uue sümboolika väljatöötamiseni kehtib Toila valla sümboolika ja Toila valla põhimäärus.“

27. oktoobril võttis haldusreformi Põhja-Eesti piirkondlik komisjon vastu otsuse, mis saadeti ka kõigile asjaosalistele. Komisjon on seisukohal, et Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald moodustavad territoriaalselt kompaktse ja ühtse toimepiirkonna. Peale Jõhvi valla loobumist moodustub kolme valla vabatahtlikul liitumisel ~4800 elanikuga omavalitsus, mis ei täida haldusreformi seaduses sätestatud eesmärke ega miinimumsuuruse kriteeriume. See tähendab seda, et Põhja-Eesti piirkondlik komisjon esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemisel tekkinud omavalitsuse ühendamiseks Jõhvi vallaga.

Jõhvi kaotab tänu võimalikule sundliitmisele 1,3 miljonit ühinemistoetust ning lisaks tuleb oma eelarvest leida 200-300 tuhat eurot uue omavalitsuse käivitamiseks.

Ülejäänud kolm valda saavad oma ühinemispreemia, mis kolme peale kokku teeb veidi alla 900 000. Seda toetust saavad kõik vallad pärast liitumist kasutada oma territooriumil ja oma äranägemise järgi.

Roland Peets lisab veel, et kui Jõhvi tahab olla riigile tõsiseltvõetav partner ja regiooni keskus, siis peaks ta olema valmis ja huvitatud liituma väiksemate omavalitsustega.

Roland Peetsiga vestles Lea Rand

Kasvanud õpetajaks, saanud direktoriks

Käesoleva õppeaasta algusest juhib Toila Gümnaasiumi Signe Ilmjärv. Olles aastaid samas koolis saksa keele õpetajana töötanud ja 2002. aastal ka aasta õpetajaks valitud Signe tunneb rõõmu selle üle, et Toilas on saksa keel jätkuvalt au sees. Kui enamikus Eesti koolides jätkub võõrkeelte osas inglise keele ülemvõim, siis Toila koolis pole saksa keel olnud vaeslapse osas kunagi.

Palusin Signel valla lehe jaoks vastata mõnele küsimusele.

Oled kooliga seotud juba pikka aega, kui kaua täpselt?

„Toila Gümnaasiumis olen saksa keele õpetaja olnud juba 24 aastat. Mäletan, et Toilasse kolides käisin Olav Vallimäe juures uurimas, kas ma saksa keele õpetajana koolis tööd saaks. Olav arvas, et Helgi Hein jääb peagi pensionile, aga tegelikult saime veel üle kümne aasta kolleegidena koos töötada. Kuna see on minu esimene töökoht, siis siin kasvasingi õpetajaks. Minu esimeste õpilaste lapsed lõpetavad peagi põhikooli. Tänu Helgi Heinale on saksa keelel Toila koolis pikk traditsioon ja loodan, et see ei katke. Meie kooli uus saksa keele õpetaja on alustanud varase keeleõppega ka Toila ja Voka lasteaedades ja laste huvi on suur.“

Miks valisid omal ajal just õpetaja elukutse?

„Teadsin juba üsna varakult, et tahan minna ülikooli saksa keelt õppima ja tavakooli õpilasena võtsin selleks ka lisatunde. Õpetajatöö oli tol ajal filoloogi jaoks üsna loogiline jätk. Ja ma olen seda tööd tõesti nautinud. Tagantjärgi arvan, et minu otsuses mängisid suurt rolli ka minu enda head õpetajad. Arvan, et õpetaja ametis ei ole olulised mitte ainult teadmised, vaid tahtmine ja oskus oma teadmisi jagada. Keeled on midagi sellist, mida tasub osata isegi kehvasti.“

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

„Õe ja vennaga mängisime lapsepõlves tihti nii kooli kui poodi ja vanaema õmbles mulle üheks sünnipäevaks ka punase ristiga arstikitli. Varateismelisena kuulasin raadiost Soovisaadet ja kujutasin ette, et minust saab raadiodiskor nagu Tõnis Erilaid. Kui ehitusinsenerist isa kodus projekte joonestas, siis arvasin mingil ajal ka, et võiksin olla arhitekt. Selgus saksa keele osas saabus kuskil põhikooli lõpuks.“

Mille poolest erineb Sinu tänane päev sellest, kui õpetajana töötasid?

„Õpetaja töö on huvitav ja loominguline, sest tänapäeva õpetajal on igasuguseid põnevaid väljakutseid ja võimalusi näiteks ka digilahenduste abil oma tundide mitmekesistamiseks. Õpetaja vastutab oma ainetundide eest ja kui tunnid on ette valmistatud ning vihikud parandatud, siis võib tegelikult rahulikult magada.

Direktorina tuleb mõelda korraga päris paljudele erinevatele teemadele ja ega neid mõtteid koolipäeva lõpus kinni keerata ei saa.“

Kuidas Toila Gümnaasiumil praegu läheb? Kas kõik õpetajad on olemas?

„Ma arvan, et koolil läheb hästi. Olen näinud ka mitmeid teisi koole nii Eestis kui mujalgi ja arvan, et meil pole põhjust häbeneda. Koolimaja on korras, kuigi siin-seal oleks juba vaja väikest värskenduskuuri. Mujalt Toila kooli tulnud õpilased ja õpetajad ütlevad, et meil on rahulik ja turvaline ja üldiselt sõbralik atmosfäär. Sama tõid välja ka õpilasomavalitsuse esindajad, kui nendega arengukava jaoks kooli tugevusi ja nõrkusi kaalusime. Me ise oleme sellega lihtsalt nii harjunud, et ei oska seda võib-olla alati märgata ja hinnata.

Õnneks on meil praegu kõik õpetajad olemas, aga eks juhina tuleb juba mitmeid aastaid ette mõelda.“

Millisena näed Toila Gümnaasiumi näiteks viie aasta pärast?

„Järgmise aasta oktoobris tähistame kooli 60. juubelit, kuhu ootame meie vilistlasi ja endisi töötajaid. Kindlasti seisab koolil ees veel palju juubeleid. Loodan, et Toila Gümnaasiumil on ka viie aasta pärast endiselt hea maine, et see on kool, kus antakse head akadeemilist haridust ja märgatakse ning arendatakse andekamaid, et siin õpivad lapsed, kellele meeldib see kool ja need põnevad asjad, mida siin tehakse, et meil on aktiivsed ja särasilmsed õpetajad, keda ka kooli omanik väärtustab.“

Et elu ei koosne ainult tööst, siis millega tegeled vabal ajal, kuidas puhkad?

„Väljalülitamiseks on hea midagi lugeda. Eriti mõnus on puhkuse alguses, kui ootamas on mõni hea raamat ja võib kasvõi öö läbi lugeda. Mulle meeldib ka küpsetada ja õmmelda, koduaias toimetada ja metsas seenel või marjul käia. Igal aastal püüan vähemalt korra mõnda saksakeelsesse riiki reisida.“

Mida pead inimestes, elus üldse tähtsaks, oluliseks?

„Kuna olen alates teismeliseeast ühiskondlikult üsna aktiivne olnud, on minu motoks alateadlikult vist olnud: “Kes palju teeb, see palju jõuab”. Seepärast pean oluliseks, et igal tegevusel oleks mingi konkreetne tulemus. Inimestes hindan empaatiavõimet, taktitunnet ja oskust kuulata. Arvan, et asjad ei ole kunagi ainult must-valged ja elus tuleb teha ka kompromisse.“

Tänan!

Tundub, et lisaks muudele huvidele hindab Signe ka liikumist ja sportlikku tegevust - selle tõestuseks on osalemised näiteks Toila-Voka rahvajooksudel ja kõnniringid koduses Oru pargis. http://pildid.sportiv.ee/

Küsis Lea Rand

Teistmoodi koolipäevad

Veel enne eelmise õppeaasta lõppu, täpsemalt mais, andis Toila Gümnaasiumi juhtkond Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi juhtkonnale nõusoleku osaleda ühisprojektis, kus nelja päeva jooksul toimus õppimine koos sõpruskooli eakaaslastega.

Projekt, mis kestis kokku 8 päeva ja osalesid 2., 3., 10. ja 11. klasside õpilased, saigi septembris teoks.

13.-16. septembril õppisid sõprade juures 2. ja 3. klasside õpilased. Kuna ilmad olid veel suviselt soojad olid need enamasti õuesõppepäevad. Teisipäeval olid Järve õpilased ja nende õpetajad Toilas. Meie õpetajad olid valmistanud päeva ette selliselt, et toimus retk “Räägin Sulle oma kodukohast” ning läbi mänguliste tegevuste õpiti üksteist tundma. Kuna õpilasi oli kokku ligi 130, siis jaotasime end 3 gruppi. Toredast päevast jäid randa kaunistama laste laotud kõrged kivitornid. Kolmapäeval sõitis meie 2. klass Kohtla-Järvele ja Järve 3. klass tuli meile. Neljapäeval jälle vastupidi. Nendel kahel päeval toimusid ühesugused tegevused: Kohtla-Järvel toimus õuesõppepäev “Räägin Sulle oma kodukohast”, kus toimus linnaekskursioon. Õpilased tutvustasid Toila sõpradele oma kodulinna. Toilas toimus samal ajal aga esimese päeva info kinnistamine – toimus matkamäng Toila pargis (kes esimesel päeval oli tähelepanelik kuulaja, selle jaoks polnud ülesanded üldse rasked). Reedel toimus ühine õppepäev Järve Gümnaasiumi sees ja juures – sealsed õpetajad viisid läbi erinevaid töötubasid.

Tore oli näha, et viimasel päeval, kui õpilased toimetasid väikestes gruppides (ühes grupis õpilasi mõlemast koolist), siis teati ükteise nimesid ja oldigi sõbrad. Ühistest õppepäevadest valmistavad õpilased raamatu ja kingivad selle sõprusklassile.

28.-30. septembril õppisid koos 10. ja 11. klasside õpilased. Nende tegemistest kirjutab täpsemalt meie kirjandusõpetaja Katrin Kivimeister.

Selle toreda projekti idee autor oli Järve Gümnaasiumi arendusjuht Vaili Viirlaid ja toetas seda Haridus- ja Teadusministeerium.

Teistmoodi koolipäevi on jagunud alanud õppeaastassse teisigi. Sellel aastal toetas KIK õpilaste õppekäike 3700 euroga. Selle eest sai iga klass ühe õppeprogrammi väljaspool kooli. Õpilased osalesid järgmises õppeprogrammides: Sipelgas Ferda (1. kl), Saladused vees (2. kl), Avastuslik maastikumäng (3. kl), Alutaguse sümbolid (6. kl) (kõik Iisaku LK); Puudest algab mets (4. kl), Avastuslik keskkonnapäev (7.-9. kl), Fotosüntees on elu alus (8. kl) (kõik Sagadi LK); 5. kl käis Põlulas uurimas Kalade kohastumust eluks vees, 10. kl käis Vehendil uurimas Kalade elukeskkonda, 11. kl õppis Jõgeva Taimekasvatuse Instituudis Mahepõllundust ning kõik gümnasistid käisid Tartus vastavatud Loodusmuuseumis osalemas kolmes erinevas õppeprogrammis – Digivahendite kasutamine lindude ja loomade vaatlusel, Öko- ja mahemärgised, Geneetika.

Teistmood õppes osaleb sellel aastal 11. kl neiu Kristina Oja, kes otsustas panna ennast proovile õppides aasta koos Tšiili eakaaslastega.

Teistmoodi koolipäev on ka siis, kui tundi tuleb läbi viima külalisõpetaja. Alanud õppeaastal on käinud õpilaste ees Gerli Padar (Eesti Kontsert), Jaanika Mikk (Viru Vangla), Peeter Tenjes (Tartu Observatoorium), Liivi Maalman (Jõhvi Politseijaoskond), Merike Teelahk (Rajaleidja) ning CAE eksamikeskuse esindaja tutvustas gümnasistidele, kuidas saada inglise keele sertifikaati. Üsna pea on oodata saksa keele külalisõpetajat Austriast.

Kui seni on harjutud rääkima õpilasvahetusest, siis õpetaja Maarika Raja algatusel toimus oktoobris, nädal enne vaheajale minekut, õpetajate vahetus. Eks natuke teistmoodi tundub koolitund ka siis, kui õpilaste ees pole mitte oma õpetaja, vaid sõpruskooli õpetaja. Seda tunnet said tunda Toila ja Kohtla-Nõmme koolide õpilased, kui vahetusse läksid kehalise kasvatuse õpetajad Maarika Raja ja Piret Niglas.

Õpetaja Maarika Raja arvas nädala lõppedes, et tegelikult oleks see võinud olla isegi kaks nädalat, sest esimesed kaks päeva läksid sisse elamiseks ja neljapäeval sai alles “reele”. Kodus tead, kus ja mis asub, aga teises koolis tuleb hakkama saada nende vahenditega, mis seal on. Töö käigus tuleb kiiresti ümber orienteeruda vastavalt võimalustele. “Läbi selle kogemuse õppisin uusi nippe”, rääkis õpetaja Maarika Raja. Ja selgitas, et kui hakkas mängima mingit mängu või tegema harjutust, ütlesid sealsed õpilased, aga meie teeme neid asju nii. Või näitasid suisa ettegi. Ja oligi äge! Väike uus nüanss asjal juures. Hoopis uus kogemus oli aga Maarika Raja jaoks see, et tundi tulid lasteaialapsed. Kõige väiksemad “seisid vaevalt püsti”, aga juba oli vaja läbi viia organiseeritud kehalise kasvatuse tund 

Ka Piret Niglas võttis vahetusõpetajaks olemise aja kokku mõttega, et aeg oli lühike – kaks nädalat oleks olnud paras, et vahetusõpetajana kooliellu sisse elada. Tema jaoks oli täiesti uus kogemus see, et tunnis on kolleeg kõrval (meil on enamasti Maarika Rajaga koos tunnis ka Andrus Lehismets). Kohtla-Nõmmel annab ta tervele klassile üksi kehalise kasvatuse tundi. Piret Niglas märkas, et meil on palju õpilasi, kes käivad erinevates sporditrennides ja on väga sportlikud ning meeldis, et vastu võttis sõbralik kollektiiv. Õpetajad mõlemad kiitsid lapsi, kes pingutasid ja olid väga-väga tublid ja tunnistasid, et see oli hea kogemus. Ja nad soovitaksid seda kogeda kõikidel õpetajatel, eriti neil, kes on pikemalt töötanud ühes koolis.

Kehalise kasvatuse õpetajate vahetus on pannud silmad särama ja mõtted tööle nii mõnel teiselgi Toila õpetajal.

Merike Lepsalu

Toila Gümnaasium

10.-11. kl õpilased projekti lõpupäeval

Rohkem fotosid vaata Toila Gümnaasiumi kodulehelt

Koolipäev(ad) teistmoodi - miks ka mitte?

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et projekti peasüüdlane oli Vaili Viirlaid Kohtla-

Järve Järve Gümnaasiumist. Tema kirjutas kavandi ja hiljem tutvustas Toila kooli õpetajatele seda toredat koostöövõimalust ning meie olime õhinal valmis osalema.

Kirjutada saan siiski ainult gümnaasiuminoortele mõeldud programmist - “Draamaimprovisatsioon”, millest sain vaatlejana osa võtta.

Tegevus oli planeeritud kolmele päevale ajavahemikus 28.-30. september.

29. kuupäeval toimusid koolitused Toila Gümnaasiumis, teistel päevadel Järve Gümnaasiumis.

Koolituma minnes pidi igal noorel olema kaasas kirjanduse tunni raames valminud tööleht “Mina ja minu juured”, kus ta oli analüüsinud, kes ta on, kust ta tuleb, kuhu läheb jne.

Koolituse läbiviijad olid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Katrin Nielsen (draamaõpetaja, rakendusteatri lektor, näitleja, lavastaja, MA) ja sama kooli tudengid, Eesti Pärimusmuusika Keskusest tuli kohale Kairi Leivo, kes on laulnud ansamblites Siidisõsarõ ja Õiõ Seto, Laudaukse Kääksutajad, lisaks on ta veel Eesti Pärimusmuusikakeskuse August Pulsti Õpistu juht ja üks Naistest Köögis.

Kuidas ainult oma keha abil saab erinevaid rütme luua, õpetas noortele Tõnis Kirsipu

ja tema on Eesti löökpillimängija. Ta on mänginud ansamblitesArs Apta, Free Wind, Estonian Folk Orchestra, Ukerdajad, VonKuusk, Phosphorus Trio, Anu Taul Band ning Duo Malva & Kirsipu.

Draama töötoad: liikumine, jutunurk, fotoalbum, skitsiblokk olid “kohustuslikud” kõikidele gruppidele. Jälgiti, et igas rühmas oleks õpilasi nii Toila kui ka Järve koolist. Ülesanded tubades olid väga huvitavad, loovad, erinevad, julgust nõudvad ning iga läbiviija sai tänutäheks kiidusõnu. Noorte lemmikuks kujunes nn fotoalbum, kus tuli luua grupipilte erinevatest aegadest, nt alates esimesest koolipäevast ja lõpetades 9. klassi lõpuaktusega.

Esimese päeva vaimne pingutus lõppes jäähallis, seal tegeldi vabauisutamisega ja ülesannetega, mille Järve Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajad olid ette valmistanud. Mõni üksik, kes jääl ei liuelnud, sai kirjaliku töö.

Teisel päeval, lisaks draama töötoale, õpiti ja loodi Kairi Leivo juhendamisel regilaule ning Tõnis Kirsipu juhendas õpituba “Keha kui pill, rütm kui mäng”.

Koolituse eesmärk oli, et noored ISE saaksid luua oma loo, mida saaks ilmestada muusikalise omaloominguga, mis sünnib kohapeal läbi improvisatsiooni ja põimitakse etenduse sisse.

Vajalikud oskused ja vahendid said nad eelneva kahe päeva jooksul uue draamaõppevormi – protsessdraama-metoodika omandamise, tehnika ja töövõtete praktiseerimise käigus.

Viimasel päeval lihviti oma esinemist ja valmistuti esitust “Kes me oleme?” teistele näitama. Kuigi ülesanne oli igal rühmal samasugune, olid tulemused väga erinevad, aga põnevad. Enamik gruppe esitas komöödiasugemetega näidendi, aga omaloominguline räpilugu “Kes ma olen?” tuli kordusele – see oli lihtsalt nii hea. Kummitas peas tükk aega ja mitte ainult minul.

Üks projektipäev toimub meil veel, selleks saab olema ühiskülastus Rakvere teatrisse, loodetavasti koos ekskursiooniga, mille viib läbi Üllar Saaremäe. Kogu projekti tegevust üritatakse kajastada Järve Gümnaasiumi kodulehel, veebipõhises Coolilehes ja nii Toila kui ka Järve kooli noored panevad kokku “mustast” materjalist oma nägemuse.

Noortega vesteldes selgus, et üritus meeldis peaaegu kõigile, kuigi mõni püüdis mõnest tema jaoks ebameeldivast harjutusest viilida (nagu koolitunniski), siis etendusest ei jäänud mitte keegi kõrvale. Noortele meeldisid erinevad asjad: 1)töötoad; 2)erinevad mängud; 3)vahvad, julged ja noored juhendajad; 4)uisutamine; 5)uute sõprade leidmine. Järve kooli õpilaste poolt mainiti ära ka Toila kooli kokkade valmistatud imemaitsev supp.

Vaatleja ja õpetajana meeldis mulle, et kahe erineva kooli noored said omavahel aktiivselt suhelda, gruppides tekkis ühtsustunne, noored arendasid kuulamis- ja arvestamisoskust, oskasid ja julgesid võtta erinevaid rolle, abistasid üksteist – kõik need oskused on eluliselt vajalikud, kuivõrd inimene on sotsiaalne olend ja vajab enda ümber teisi. Seetõttu on oskus – teistega arvestamine – äärmiselt vajalik, niikuinii igaühele üksikut saart ei jagu...

Teistele aineõpetajatele, kelle tundidest gümnaasiumi õpilased puudusid, julgen väita, et noored õppisid ja/või kordasid teadmisi (võibolla isegi nende jaoks märkamatult) eesti keeles, vene keeles, võõrkeeles, kirjanduses, ajaloos, geograafias, matemaatikas, muusikas, kehalises kasvatuses jne. Toimus tõeline integratsioon nii õppeainete kui ka õpilaste (eesti ja vene keelt kõnelevad noored) vahel.

Lõppkokkuvõtteks võib öelda, üritus õnnestus igati, sest KÕIK soovisid, et selliseid teistmoodi koolipäevi toimuks veel.

Katrin Kivimeister

Tera siit ja teine sealt...

Suvepuhkuste järgne kohtumiste rõõm ja elevus on asendunud tähtaegade, kokkulepete majandamise virr-varriga. Õigemini on seegi aeg ümber saanud ja tekkinud süsteemsus, plaanipärasus ja teatud rutiin.

Tundub, et jutt käib tootmisettevõttest?

Tegelikult on nii täiskasvanutel kui lastel asjade parimaks toimimiseks vaja kindlust, ühist teadmist ja kokkuleppeid selles, kuidas meie lasteaias, rühmas, miks mitte ka vallas asjad käivad või käima hakkavad.

Häid, toetavaid kolleege soovib igaüks. Sellest oleneb tööle tulemise tahe. Tahe olla avatud. Tahe otsida uut ja proovida. Tahe omi ideid ellu viia. Tahe panustada paremasse. Tunda end meeskonna olulise liikmena. Ja ise käituda just nii, nagu ootad käitumist teistelt enda suhtes.

Tänu selle lihtsa valemi toimimisele on tore tõdeda, et täna on Naksitrallide lasteaias kõrvuti õpetajatena 40 aastase staažiga ja kutseaasta noored õpetajad. Saage tuttavaks – Punaste Nakside sõimerühmas on tööle asunud õpetaja Liina ja saalis muusika- ja liikumisõpetajana Lidia. Edu ja rohkeid töörõõme teile!

2016.-2017. õppeaasta teemaks on „Meie oleme kultuuri loojad ja kandjad“. Sõna „kultuur“ tähendab meile mitmekülgset loomet, liiklus- ja ohutusteadlikku ning viisakat käitumist. Täiskasvanutena lasub meil kõigil suur vastutus olla parimateks eeskujudeks, sest lapsed on väga terased märkajad ja matkijad. Väga oluline on olla õpetajana-vanemana tihedas koostöös. Olla lapse kasvamise toetajaks.

Teadmistepäeva mängupeol vaatasid Naksitrallid suvefotosid. Meenutades suvetoredusi lubasid lapsed, et jätkavad mõnuga vee, liiva, savi jm voolimismaterjalidega tutvumist. Puude eluring ja puit kui materjal on samuti uurimist väärt. Voka asula vaatamisväärsusi saab samuti igal aastaajal kaardistada ja külastada. Endisaegse traktori ja kaasaegsete põllumasinate uurimine tõotab Trallidele igatahes põnev tulla. Nendest nö rühmade projektidest saavad Naksitrallid lasteaia sünnipäeval kindlasti lugusid kuulda ja tehtut näha.

Lastele on september-oktoober toonud kaasa põnevust osaledes evakuatsiooniõppuses ja Politseiakadeemias. Õpetlikud ja lastele huvipakkuvad on olnud kohtumised Päästeameti töötajatega.

Septembrilõpu traditsiooniline tervisepäev „Südame heaks“ toimus sel aastal liikudes koos pereliikmetega lasteaia õuealal. Eriti hea meel oli taaskohtuda endiste kasvandikega, kes samuti töötubadesse ja tegevustesse osalema olid tulnud.

Hoogsalt on sel õppeaastal käivitunud saksa keele ring õpetaja Tiina juhendamisel. Jätkub rahvatantsu oskuste õppimine õpetaja Hellega, pallitreening Andrusega ning ujumiseõpetus treener Katjaga. Läbirääkimiste faasis on jalgpallitreeningute läbiviimise võimalused.

Lisandunud on lapsi, kes osalevad ringides ka väljaspool kodukanti. Hetkel on lasteaias laste huvitegevuste läbiviimiseks kasutada vaid saal. Loodetavasti saame vabanevate perearstiruumide näol lisapinda erinevate tegevuste korraldamiseks-toimetamiseks.

Väärtustades lasteaiaõpetaja tööd on hoolekogu toel saanud võimalikuks töötajate väljasõit Narva. Jalutasime promenaadil ja tutvusime Jaanus Villiko juhendamisel kolledžiga. Käsitöömajas saime näpud valgeks uuest materjalist – termoplastikust meeneid valmistades ning päeva lõpetasime õhtusöögiga Rondeelis. Tänud emadele-isadele ja vanavanematele, keda vanemate poolt usaldati ja kes asendusõpetajatena väga hästi hakkama said!

Meil on imearmas lasteaiamaja, mis nii sügispäikeses kui vihmas, nii külalisi kui omasid värvilahendustega rõõmustab. Õuealale on lisandunud pilkupüüdev kaasaegne haljasala – tänud Signele mõttetöö ja Katrinile paigutuse, kujunduse eest! On liigutav, kuidas vanemad ja ka vanavanemad on valmis panustama, et meie unistusele Kauni Kodu tiitli saamiseks kaasa aidata.

Saime KIK-lt rahastuse 982 eurot projektile „Naksitrallid avastavad ümbritsevat maailma“. November toob Trallide rühmale kaasa väljasõidu Mäetagusele, kus osaletakse Jäägrimuuseumi õppeprogrammis „Karu aastaring”.

Õpetaja Jaana valmistub õpetajavahetuseks – paneb valmis oma teemakohvri, et viia läbi tegevusi Tõrukese lasteaias. Meie koolieelikutest Trallid saavad omakorda võtta osa sealsest muusikategevusest ning üllatada etteastega Mäetaguse Hoolekeskuse eakaid. Kollastel Naksidel on plaanis kuu lõpus kadrisanditama hakata. Ja kindlasti saavad isad-vanaisad igas rühmas omal kombel tähtsustatud.

Ka jõuluootus algab sel aastal juba novembrist. On vast paslik juba sedagi kuulutada, et lasteaia traditsiooniline lahtiste uste päev toimub II advendil, 4. detsembril algusega kell 11.00. Nagu ikka on oodata töötubasid, heategevuslikku loteriid ja -kohvikut, fotograafi, üllatusena etendust...

Seniks – olgem terved!

Julie Laur

Naksitrallid kohtuvad Päästeameti töötajatega