September

Sügis suve juba

sõrmedega puutus

suvi tema puutest

sumedamaks muutus

tuuled jõudsid mitme

maa ja mere pealt

nagu siia keegi

oodanuks neid sealt

külma piimjat udu

hõljutasid maha

ja ei küsind keegi

tahad või ei taha 

(Merje Klamas)

Kultuuriteated

14. septembril kell 19.00 FILMIÕHTU Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Film „Kapten”.

Tavapilet: 4 €, sooduspilet: 3 €.

14. septembril 24. Toila RAHVAJOOKS. Võistluskeskus Toila Gümnaasiumi staadionil. Eelregistreerimine http://bit.ly/2N052gr kuni 12. septembrini kella 23.59-ni.
Registreerimine võistluskeskuses ja rajad avatud kella 16.30-st.
Rohkem infot Toila valla kodulehel ja Faceebokis.

15. septembril 20.00 TANTSUÕHTU Saka Rahvamajas ansambliga Koosolek.
Pääse 10 eurot. Info ja laudade broneerimine 53011031 Renna Nõmmiste.

22. septembril 10.00-13.00 SÜGISKIRBUKAS Voka Rahvamajas. Registreerimine e-posti aadressil lea.rand65@gmail.com kuni 20. septembrini.
Lisainfo tel. 53428705 Lea Rand.

22. septembril 12.00 Saka Rahvamaja juures 11. SÜGISEVÄRK. Perede tervisepäeva külaline on Märt Agu. Lisainfo tel. 53011031 Renna Nõmmiste.

23. septembril 14.00 Toila seltsimaja SALONGIÕHTU. Kohtumine ajaloolase, poliitiku JAAK JUSKEGA. Avatud Salongikohvik. Sissepääs prii. Lisainfo tel 53428705 Lea Rand.

28. septembril 14.00 NÄITUSE „Wabariigi lapsed” AVAMINE Toila raamatukogus. Lisainfo tel. 53428705 Lea Rand.

1. oktoobril 12.00 MUUSIKAPÄEVALE PÜHENDATUD KONTSERT Kaevandusmuuseumis. ETV Tütarlastekoori juhatab Aarne Saluveer. Sissepääs prii.

1. oktoobril kell 12.00 kontsert Toila Muusika- ja Kunstikoolis, kus Toila Muusika- ja Kunstikooli noored muusikud esinevad “Igal lapsel oma pill” raames saadud uute instrumentidega.

TVL

Toila Vallavolikogu teated

Augustikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

1. Toila valla 2018.a. 1. lisaeelarve esimene lugemine.

2. Määruste kehtetuks tunnistamine.
3. Toila valla heakorraeeskirja kinnitamine.
4. Toila valla koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine.
5. Tiheasustusalal üksikpuude raieloa andmise tingimuste ja korra vastuvõtmine.
6. Vallavara võõrandamine.
Toila Vallavolikogu otsustas võõrandada otsustuskorras Toila vallale kuuluvad 500 aktsiaseltsi Uikala Prügila aktsiat.

7. Projekti sildfinantseerimiseks kohustuste võtmine.

Toila Vallavolikogu otsustas võtta Toila Vallavalitsuse hallatava asutuse Toila Sadam poolt esitatud ja Euroopa Kalandusfondist positiivse toetusotsuse saanud projekttaotluse „Toila sadamaala tolmuvabaks muutmine” elluviimiseks sildfinantseeringut summas 150 000 eurot tagasimaksetähtajaga kuni 18 kuud.
8. Toila Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine.
9. Toila valla 2018.a. 1. lisaseelarve teine lugemine ja vastuvõtmine.

10. Sotsiaalkomisjoni koosseisu muutmine.

Vastavalt sotsiaalkomisjoni esimehe ettepanekule arvati komisjoni koosseisust välja Kersti Tammessaar ja uueks komisjoni liikmeks kinnitati Tatjana Olesk.

11. Vallavalitsuse liikme vabastamine valitsuse liikme kohustustest

ja uue vallavalitsuse liikme kinnitamine.

Toila Vallavolikogu otsustas vabastada vallavalitsuse liige Hillar Raag vallavalitsuse liikme kohustustest ja kinnitada Toila Vallavalitsuse liikmeks Urmas Aunap.

Volikogus kinnitatud ja vastuvõetud määrustega on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel http://toila.kovtp.ee/

TVL

Vallavanema veerg

Vaatamata imeilusale suveajale, toimetasid vallavalitsuse inimesed ikka selle nimel, et meil kõigil oleks rahulolu ja hea oma vallas elada ning valla külalistel turvaline ja meeldiv siin viibida.

Teen kokkuvõtliku, kuid osalise läbilõike vallavalitsuse suvekuude tegemistest.

Koolides on alanud uus õppeaasta. Õnnitlen nii vallavalitsuse kui volikogu nimel ja soovin, et koolides valitseks jätkuvalt salliv, toetav, innustav ja sõbralik keskkond, kus ennast hästi ja oodatuna tunda ning üksteiselt õppida!

Vallavalitsus kuulutas välja Toila Gümnaasiumi õpilaste kooli- ja kojuveo hanke ning sõlmis lepingu hanke võitnud Osaühinguga Ekspress-Auto L. Hange lõppes 2018. aasta juunikuus. Kogu Toila valla erinevatest piirkondadest liiguvad lapsed erinevatesse koolidesse ning liikumisel ühistranspordiga võivad tekkida takistused. Vallavalitsus tegeleb jätkuvalt nende kitsaskohtade väljaselgitamisega ja lahenduste otsimisega. Palun anda teada võimalikest takistustest ja pakkuda välja ka teie enda lahendused.

Suurematest ja pikemajalistest tegevustest on teemaks kasutusest väljalangenud kortermajad, mis on ohtlikud, rikuvad meie elukeskkonda ja mille kohta on ka Päästeamet ettekirjutusi teinud. Alustasime lagunenud hoonete lammutamisega ning lõppes riigihange Kohtla-Nõmmel asuva Juurdeveo tn 5a kasutusest välja langenud kortermaja lammutamiseks. Tegime rahastamistaotluse KREDEXile ning sealt on juba positiivne vastus saadud ja raha eraldatakse. Lammutustööd võivad alata. Pärast lammutamist on jälle üks maa-ala korras ja saab hakata planeerima selle kasutust.

Vallavalitsus kinnitas ka Kohtla-Nõmme rahvamaja esifassaadi remondi riigihanke tulemused ja nüüd saab ka nende töödega alustada. Rahvamaja osas on meie jaoks siiski lahendamata probleemid, mis seotud rahvamaja katlamaja ja kogu küttesüsteemiga. Samuti probleemid katusega, mis läbi jookseb. Need asjaolud olid ka Kohtla-Nõmme inimestele ja rahvamaja kasutajatele teada, kuid siiski avaldati vallavalitsusele soovi minna edasi fassaadi remondiga.

Kohtla-Nõmme laululava hanke väljakuulutamine toimub septembris, kuid tööde teostamist alustatakse kevadel.

Aktiivselt tegelesime suvekuudel heakorrateemaga. Moodustasime heakorrakomisjoni, millega sõitsime läbi kogu Toila valla tiheasustusalad ning tulemuseks oli 57 korrastamata objekti. Kõigile saatsime koju kirjad, kus juhtisime tähelepanu heakorrale. Hakkas silma see, et inimesed on paigutanud ehitusprahti, suuri paneele ja muud ehitusmaterjali mitte oma krundile, vaid kõrvalkruntidele. Siinkohal palun kõigil krundi- ja kinnistuomanikel vaadata oma territooriumid üle ning korrastada. Vallavolikogu on tänaseks vastu võtnud ühtse heakorraeeskirja ning edaspidi hakkame teostama veel põhjalikumat järelevalvet. Kõik me ju tahame, et meie elukeskkond on puhas ja korras.

6.08.-17.08. toimusid Ida-Viru maakonnas kõikide ministeeriumite ja riigiametite ametnike välitööd. Välitööde raames toimus ka 9. augustil Toila seminar, kus olid arutlusel järgmised teemad:

Eesti Kaevandusmuuseum. Kas kohaliku omavalitsuse pidada või riigi tähtsaima ja kõige aktiivsemalt kasutatava maavara ja selle kaevandamist tutvustav objekt?!?! Kas ja millistel võimalustel oleks võimalik riiki kaasata muusemi pidamisse ja arendamisesse?
Oru park ning Toila sadama- ja rannaala. Oru park on külastatavaim looduspark Eestis ning Toila sadam suurim merevärav Ida-Virumaal, mis vajab hädasti järgmist arenguetappi. Oru pargi osas tahaksime arutleda teemadel, kuidas oleks võimalik pargi atraktiivsust ära kasutades luua tingimused väikeettevõtluse arendamiseks pargi territooriumil. Sadama osas tahaksime lisaks selle arendamisvajaduse rõhutamisele arutleda Ida-Viru veeteede atraktiivsuse tõstmise teemadel.
Elukeskkond. Seda eriti vanade kaevandusasulate kontekstis – lagunenud hooned ja ilmetu külakeskkond ning passiivne kolmas sektor (puuduvad asumiseltsid).
Kergliiklusteed keskuste vahel. Toila-Jõhvi, Kohtla-Nõmme-Kohtla-Järve. Turvalised liikumisvõimalused suuremate keskuste vahel.

Selleks korraks olid siis niisugused tegemised. Täpsemalt ja paljude muude tegemistega saate tutvuda Toila valla kodulehel.

Ja ikka jätkuvalt ootame teie ettepanekuid, arvamusi ja mõtteid, mida saate avaldada Toila valla arengukava küsitluses, saata e-postiga või otse telefonidel.

Parimat ja ühtehoidmist!

Eve East

Vallavanem

Saame tuttavaks, abivallavanem Urmas Aunap

1. Kes Sa oled ja kust tuled?

Kas see ongi nii tähtis, kust ma tulen? Pigem on tähtis see, mida ma teen ja millise jälje jätan endast Toila valda.

2. Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?

Lapsepõlv möödus mul mäe taga, Mäetagusel ja see oli päikeseline. Pere – vanaema, vanaisa, ema, isa õed ja sõbrad. Kuldne päike, rohelised aasad. Sain alghariduse Mäetaguse põhikoolis. Tänu minu vanematele ja õpetajatele. Lisaks põhiharidusele sain sealt spordi- ja matkapisiku. Jõhvi matkaklubiga õnnestus läbi matkata terve tol ajal õitsva Nõukogude Liidu Koola poolsaarest Kaukaasia ja Siberi avarusteni. Olen seisnud Uuralites ühe jalaga Euroopas ja teisega Aasias.

Saanud alpinismis III järgu, ületanud kurusid ning üle elanud purgaa. Näinud lume- ja kivilaviine. Kõrgeim punkt merepinnast, kuhu olen tõusnud, on Elbruse jalamil kuni 4800m. Ilmselt kõrgemad tõusmised on veel ees. See kõik algas, kui olin 12 ja seljas 35 kilone seljakott. Matkajuht Pärje andis eluks kaasa kuldsed sõnad: „Noorena rändamine on osa haridusest, aga mida teha vanaduses? Ikka rännata, siis tunned ka paigaloleku väärtust”. Elu on mul ka nii kulgenud. Soovitan ka tänastele noortele tegeleda matkamisega. Maailm ja loodus on avastamist väärt ja sellega kaasnevad katsumused karastavad.

Olen Voka staadionil mõned Kohtla-Järve rajooni noorte võistluste kuldmedalid noppinud.

Kodus õpetati tööd tegema (heina ja põllutööd ning koduloomade eest hoolitsema). Kui töö tehtud, siis võis ka pidusse minna.

Eluks olen perelt kaasa saanud ja tundnud hoolitsust ja armastust.

3. Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Olla isa moodi, sest ta on mulle eeskujuks.

4. Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Peale Mäetaguse põhikooli siirdusin õppima TEMTi (Tallinna Ehitus ja Mehaanika Tehnikumi). Lõpetasin ehitustehnikuna 1986. aastal. Järgnes kaks aastat nõukogude armeed. Teenisin Ungaris Szentendre linnas insener-vägedes tuukrina. Armeest naastes tundsin, et on vaja edasi õppida ning alustasin õpinguid endises TPIs ja lõpetasin Tallinna Tehnika Ülikooli ehitusinsenerina 1994. aastal.

5. Kus Sa oled varem töötanud?

Ülikooli ajal Tallinna Sadamas kaldamadrusena. Mäetaguse ja Jõhvi Vallavalitsuses. Endises ehitusettevõttes Koger&Sumberg ja hilisemas FKSMs saanud projektijuhi kogemuse. Vahepeal olin tööl Riigi Kinnisvara ASis. Enamuse ajast olen toimetanud oma väikses ehitusettevõttes.

6. Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Ikka olen, peabki edasi liikuma. Selle läbi saad juurde uusi kogemusi, teadmisi ning ka uusi sõpru. Kaua paigal olles nüristud ja tekib rutiin.

7. Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Millise jälje jätan endast. Ma ei tee teistele kunagi seda, mida ma ei taha, et mulle tehakse. Loomulikult mu pere ja lähedased.

8. Mis teeb tuju heaks?

Oma tehtud veinid „Sumin” ja „Must”. Muusika ja tantsimine. Meeldib kuulata Rammsteini. Looduses käimine – marjul, seenel ja lihtsalt kaugusse vaadates.

9. Hobid? Meelis tegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Neid jagub. Meeldib kalastamine ja jahil käimine. Suusatamine nii murdmaal kui mägedes. ATV taltsutamine, autoga reisimine.

Viimasel ajal on hobideks saanud sõstrakasvanduse rajamine ja mesindus. Et seda paremini teha, läksin Olustverre õppima.

10. Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Heatahtlikust, abivalmidust, positiivset ellusuhtumist. Elu on õrn ja igaüks peab seda hoidma, esmalt on tervis, siis tuleb ka kõik muu.

11. Kuidas Sa Toilasse abivallavanemaks sattusid? Milliste valdkondadega Sa tegeled?

Kui Toila vallas kuulutati välja konkurss abivallavanema kohale, siis mõtlesin, et proovin ja osutusingi valituks. Tänan usalduse eest! Tegelen vallas majandusteemadega: teed, ehitus, vallavara, prügi, heakord, valgustus, vesi-kanalisatsioon, soojus, planeeringud ja arengukavad, eelarved. Hetkel on töös valla teede pindamine, Valaste õppe-matkaraja ehitus. Kohe algavad Kohtla-Nõmme rahvamaja esifassaadi viimistlustööd. Korrastame valda vanast risust ja maha jäetud hoonetest.

12. Millised on muljed peale esimesi töökuid?

Õnneks olen sattunud meeskonda, kus on üks mõtlemine. Koos tegutsedes ja mõeldes leiame uusi lahendusi ning liigume edasi. Jah, kõik soovivad, et asjad muutuksid paremaks nüüd ja kohe, ma ise ka, aga omavalitsuses ei käi asjad alati nii, kui eraelus või äris.

13. Millised on suuremad väljakutsed, olulisemad tegevused, millega uus Toila vald peab hakkama saama?

Eks suurem töö on enne mind peale kolme valla ühinemist tehtud. Tuleb jätkata peale ühinemist jäänud probleemide lahendamist. Peab jõudma ühtse kogukonnani. Toila vald peab saama kaasaaegseks elukeskkonnaks, kus nii noortel kui ka vanadel on mugav ja turvaline elada. Uskumatu, aga palju on probleeme vee ja kanalisatsiooniga. Täna veel puudub see paljudel. Koostöös Toila VVga saame ka nendest probleemidest jagu. Teed ja kõik taristud peavad korda saama. Kukruse Polaarmõis ja Kaevandusmuuseum vajavad arendamist, et ise jätkusuutlikud olla. Sadam peab saama arendatud koos rannaalaga. Toila vallal on kõik eeldused tänase volikogu ja valitsusega selle saavutamiseks.

14. Kui saaksid esitada kolm soovi kuldkalakesele, siis mis need oleks?

Kuldkalakestesse, lotovõitudesse ja imedesse ma ei usu. Kõik tuleb töö, leidlikkuse ja nutikusega. Seda, mida teed, tuleb teha südame ja pühendumisega ja kui see õnnestub ning teised seda märkavad, saadki olla rahulolev ja õnnelik. Kui nii ei tunne, siis tuleb julgeda seda tunnistada ja minna vastu uutele katsumustele.

Soovin vallaelanikele mõistmist, tervist, rahu.

Tänan!

Küsis Lea Rand

Käimasolevatest projektidest Toila vallas

Hajaasustuse programmi läbiviimisest Toila vallas. Käesoleva aasta Hajaasustuse programmi esitati kokku 26 taotlust vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks, kogusummas ca 145 tuh eurot. Programmi loogika kohaselt katab projekti kuludest ⅓ riik, ⅓ kohalik omavalitsus ning ⅓ toetust taotlev majapidamine.

Riigi eraldus 2018. aastal oli summas 26 tuh eurot, millele vald lisas omalt poolt 30 tuh eurot ning millega saavad toetust 12 majapidamist, sh 1 korteriühistu. 14 taotlust jäi rahuldamata ennekõike toetusvahendite lõppemise, mitte vajaduse puudumise tõttu ning loodame, et kõik negatiivse toetusotsuse saajad ei pea toetuse saamist iseenesest mõistetavaks ja mõistavad valla hindamiskomisjoni poolt tehtud valikuid. Taotluste hindamisel on kõige kaalukamaks kriteeriumiks kasusaajate arv majapidamises. Programmist toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemide ja juurdepääsuteede rajamist, kuid vald on seadnud prioriteetseks vaid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise.

Toetuse saajatega sõlmib vallavalitsus peagi toetuslepingu ning majapidamised saavad töödega alustada. Toetust mittesaanutele saab soovitada järgmist taotlusvooru 2019. aasta kevadel, kus loodetavasti on ka riigi ja kohaliku omavalitsuse enda panus juba suurem, et oleks võimalik rohkemaid taotlusi rahuldada.

Kohtla-Nõmme jalg- ja jalgrattatee projekteerimine ja ehitamine. Pärast nurjunud riigihanget kuulutab vald septembris välja uue hanke kergliiklustee rajamiseks. Projekti ajakava näeb ette talvisel perioodil projekteerimist ning kõiki kooskõlastusi ja kasutusõiguste seadmist eraomandile, misjärel saab kevadel 2019 ehitustöödega peale hakata. Hiljemalt 2019. aasta juulikuu lõpuks on kergliiklustee valmis. Projekti toetab EAS läbi linnapiirkondade arendamise kava.

Kohtla-Nõmme laululava. Peale valdade ühinemist pidas vald erinevaid nõupidamisi kultuuriinimestega ning käis välja mõtte, et statsionaarse laululava rajamise asemel Kohtla-Nõmmele oleks mõistlik soetada teisaldatav moodullava, mida saaks kasutada kõikide valla suursündmuste läbiviimisel. Mõistes aga, kui oluline on statsionaarse laululava (laulukaare) olemasolu Kohtla-Nõmme asulale, sh rahvakultuurispetsialistidele, mattis vallavalitsus varasemad mõtted maha ning liigub aktiivselt edasi lava rajamisega. Hange plaanitakse läbi viia ning leping sõlmida hiljemalt oktoobris. Ehitusperiood on kavandatud aprill-juuni 2019. Projekti toetab PRIA ja Kirderanniku Koostöökogu.

Kohtla-Nõmme skatepargi rajamine. Projektdokumentatsioon on valmis saanud ning peale kolme võrreldava hinnapakkumise küsimist alustatakse töödega septembrikuu II pooles ning planeeritav lõpp jääb oktoobri keskele. Vald on esialgselt kavandatud 1-rambilisest skateväljakust loobunud, kuna see oli liialt kallis ja ühetaoline ning koostöös kohalike noortega leidnud alternatiiviks betoonist kaussja skateväljaku, mis saab olema omanäoline tervel Ida-Virumaal ning kuhu tullakse sõitma tõenäoliselt kaugemaltki. Täiendavalt on plaanis 2019. aastal alustada koostöös professionaalsete ekstreemsportlastega skatepargis huviringi, mille sihtgrupiks võiksid olla kogu Toila valla noored. Projekti toetab PRIA ja Kirderanniku Koostöökogu.

Toila rannaala jõudlusväljak. Eesti Olümpiakomitee ja Coca-Cola viisid kevadel läbi konkursi, mille raames otsiti Eestis kohti, kuhu paigaldada avalikud jõudlusväljakud. Projekti tingimustes oli punkt, mille järgi peab asukoht olema hästi ligipääsetav rekreatsiooniala. Valla poolt pakuti välja Toila avalik rannala, mis osutus ka valituks. Lisaks Toila vallale saab sarnase jõudluslinnaku Ida-Virumaal ka Sillamäe. Jõudluslinnak on oma sisult 5 x 8 meetrisel alal paiknev metalltorudest turnimisala.

Valaste joa trepistiku ja matkaraja rajamine. Tööd Valaste joa taasavamiseks käivad vastavalt planeeritud ajagraafikule ning peaksid valmis saama käesoleva aasta oktoobri lõpuks. Hetkel on kõik ligipääsud joale suletud, kuna tegemist on ehitustsooniga, kus kõrvalistel isikutel on liikumine keelatud. Nagu ikka keerulisematel ehitustel, on ka Valaste joa projektis mõningaid tagasilööke, kuid kindlasti leitakse neile koostöös ehitaja, valla spetsialistide ja omanikujärelvalvega lahendused. Lõpptulemuseks saab Valastest atraktiivne külastuskeskkond, mida rikastab mööda klindi alust metsa looklev matkarada, laudtee. Kui esialgses projektis oli kavandatud ülemise keerdtrepi säilitamine, siis projekti reservide arvelt plaanitakse ka see uue ja turvalisema trepilahenduse vastu välja vahetada. Projekti lõpetamisest ja nö lindilõikamisest annab vald läbi veebilehe teada ning seejärel on kõik oodatud Valaste juga külastama. Projekti toetab EAS läbi Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi.

Toila rannaala võrkpalliväljakud. Projektiga planeeritakse täielikult rekonstrueerida Toila avalikul rannaalal paiknev ning amortiseerunud rannavõrkpalli väljak. Uus lahendus näeb ette kõikidele tingimustele vastavaid kahte väljakut, kus lisaks harrastajatele oleks võimalik läbi viia võistlusi. Projekti koostamisel on arvestatud kõikide rannavõrkpalli väljakutele tehtavate soovitustega, sh selle paiknemisega päikese suhtes suunal loodest kagusse. Hange on planeeritud läbi viia septembris-oktoobris ning ehitusega alustada aprillis-mais. Projekti toetab PRIA ja Kirderanniku Koostöökogu.

Kohtla-Nõmme Rahvamaja fassaad. Vald on tööde teostamiseks viinud läbi mitu riigihanget ja viimaselt leidnud ka etteantud hinnavahemikku mahtunud pakkuja. Kui esialgselt kavandati töid teostada veel käesoleva aasta sügisel, siis see viis pakkumised üles, kuna enamikel ehitusettevõtjatel on käimasoleva aasta töömahud planeeritud. Otsus pikendada ehitusperioodi kuni juunini 2019 tõi lõpuks hankelt sobiva pakkumuse. Töid teostatakse valla omavahendite (laenu) arvelt ning keskendutakse vaid esifassaadi kordategemisele, mis on hetkel varisemisohtu tõttu piiratud. Töövõtuleping läheb lähipäevadel allkirjastamisele.

Toila sadama tolmuvabaks muutmine. Projekt, mida on põhjaranniku suurim kalasadam (püügimaht va 800 tonni aastas) oodanud pikka aega. Projekti käigus asfalteeritakse kogu sadamaala, mis on katmata ning kust tulev tolm pärsib kala lossimist, vähendades kala kokkuostu hinda. Hange kuulutati välja augustikuus ning hiljemalt käesoleva aasta oktoobrikuu lõpuks peaks tööd tehtud olema. Projekti toetab PRIA ja Virumaa Rannakalurite Ühing.

Korterelamu aadressiga Juurdeveo 5a lammutamine Kohtla-Nõmmel. Vald tellis korterelamu lammutusprojekti ning viis läbi lammutustööde hanke, mis olid aluseks Kredexist kohalike omavalitsustele mõeldus lammutustoetuse taotlemiseks. Täielikult amortiseerunud korterelamu Kohtla-Nõmmel läheb lammutamisele septembris-oktoobris ning lisaks lammutusjääkide utiliseerimisele kuulub projekti sisse ka olemasolevate kommunikatsioonide tamponeerimine ja ala heakorrastamine. Peale lammutust ja maakorralduslike küsimuste lahendamist mõõdab vald endises asukohas välja krundi, mida kavatseb realiseerida 2019. aasta I pooles. Kohtla-Nõmmel ootavad lammutuse järjekorras veel mõned elamud ning tööstushooned, millest viimaste lammutamist toetatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.

Mehis Luus
arendusnõunik

2019. aasta tegevustoetuse taotlemine

Valdade ühinemisega on endiselt kehtivad ka korrad, mille alusel eraldab vald vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetusi. 

Et erinevad korrad ühtlustada, toimetatakse hetkel uue tegevustoetuste eraldamise korra ettevalmistamisega. Selle mustandit kavandatakse arutada septembrikuu komisjonides ja kinnitada järgmisel volikogu istungil.

Kolme endise valla poolt sõlmitud ühinemisleping näeb ette nii kultuuri, spordi kui teiste ühistegevusse panustavate vabaühenduste toetamist, mis saab ka olema uue tegevustoetuse eraldamise korra aluseks. Endiselt on valla jaoks oluline vabaühenduste poolt kirjutatud ja toetusotsuse saanud rahastusprojektide omafinantseeringute kas osaline või täielik katmine.

Külavanemate puhul, kellele Kohtla vallas eraldati toetust ka eraisikutele, mitte MTÜ-le, saab olema tingimuseks asumiseltsi moodustamine. Kõige enim on asumiseltse moodustunud Toila vallas endise Kohtla valla territooriumil, millele lisanduvad mõned endise Toila valla külaseltsid. Kogukondliku elu korraldamiseks ja ühistegevuse soodustamiseks on aga igal ettevõtlikumal külal ja kogukonnal mõistlik liikuda asumiseltsi loomise suunas, mille tegevusele saab vald tegevustoetustega kaasa aidata.

Tegevustoetuste taotlemise tähtaeg saab käesoleval aastal olema 1. novembril. Peale korra kinnitamist volikogus, pannakse kõik seotud dokumendid üles valla veebilehele, sh ka vastavad vormid.

Mehis Luus
arendusnõunik

Toila sai vabariigi sünnipäeval uue pargi

Foto: Matti Kämärä

Õitepargi idee sai alguse, kui soovisime Eesti Vabariik 100 raames algatada siin kohapeal midagi, mis jääb pikemalt kestma ning meenutama seda juubeliaastat. Lisaks olime paari sõbraga jõudnud mõtteni, et küll on sakura Jaapanis üks imeilus traditsioon kohalikele ja atraktsioon turistidele. Ja kolmandaks oli mõte, et meie avalikus ruumis võiks olla rohkem õisi ja toredaid maamärke. 

Sel kevadel saidki kõik need kolm komponenti omavahel kokku ja hakkasime Piret Alleri ja Kristel Sammeliga Toila Vallavalitsusest arendama konkreetsemalt ideed Õitepargi rajamisest Toilasse.

Soovisime kinkida 100 kohalikule lapsele Eesti Vabariik 100 juubeliaasta raames Õitepargi, mis jääb neile mälestuseks, kui nad on juba suured. Koostöös vallavalitsusega valisime Õitepargi asukohaks kõigile avatud ala Oru pargi servas, Toila SPA lähistel. Iga osalev pere sai osta ühe perepuu, millele lisati silt, kuhu kanti kõikide laste nimed üheskoos. Istikuteks valisime kirsipuude asemel dekoratiivõunapuud, mis on kõige külmakindlamad ja õitsevad kevadel kauem. Tulevikus soovime Õiteparki lisada veel Avinurme puidumeistrite valged puupingid, et sellest eraldi atraktsioon kujundada ning kogu seda ilu paremini imetleda saaks.

Esialgne eesmärk oli leida 50 peret, st keskeltläbi 100 last, kes tahaksid aktsioonis kaasa lüüa ning oma perepuu istutada. Teavitasime kogukonda nii sotsiaalmeedia vahendusel kui ka maakonnalehes Põhjarannik. Meie suureks rõõmuks lõppes registreerimine hoopis 100 pere täitumisega, ületades esialgse eesmärgi kahekordselt. Kuna õitepargi kujundusprojekt oli tellitud konkreetselt 100 puu istutamiseks ja seeläbi kogu selle ala kujundamiseks, siis kahjuks ei olnud võimalus enam täiendavaid huvilisi kaasata.

Puude istutamise aktsioon toimus vabariigi taasiseseisvumispäeva hommikul kell 11.00. Kaasa oli vaja võtta oma kindad, labidas ning võimalusel ka kastekann. Korraldajate jaoks oli imetore näha, et tõesti tuldi suurte peredega ja koos Eesti lippudega oma puud istutama. Õitepargi rajamisel osales ligi 400 nimest nii Toilast, Jõhvist kui ka Tallinnast, Tartust ja Võrust (viimastest inimesed, kel on oma kindel seos Toilaga).

Kastmise ja veega varustamisega tuli appi Päästeamet, istikutele aitas augud ette kaevata Toila SPA, istikutele tõi mulla kohale Liisbet Invest OÜ, kõik tehnilised ettevalmistustööd teostasid Toila vallavalitsuse heakorrainimesed ning istutajatele pakkus soodustingimustel kohvi ja kooke Toila Pargi Kohviku pere.

Täname südamest kõiki peresid ja ettevõtteid, kes osalesid Õitepargi rajamisel ning mõjutasid sellega Toila elukeskkonna kujundamist paremaks elupaigaks. Elagu meie hoolivad ja ettevõtlikud inimesed, elagu Toila, elagu Eesti!

Piia Tamm
MTÜ Ettevõtlik Virumaa

Õiguskorra ülevaade Toila vallas

Käesoleva aasta esimene pool on selja taha jäänud ning politsei on kuue kuu jooksul õigusmaastikul toimuvast kokkuvõtted teinud. Siinkohal annamegi ülevaate teie koduvallas toimunud õigusnormide eiramistest.

Viimase kolme aasta jooksul on jätkuvas langustrendis olnud esimese astme kuriteod, kasvanud on kahjuks aga teise astme kuriteod. Kuritegude osakaal 2017. aasta esimese poolega võrreldes on Toila vallas kasvanud seitsme sündmuse võrra, ehk 16-lt 23-ni. Peamisteks kuriteoliikideks on isikuvastased ja varavastased kuriteod. Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti seitsmel korral, möödunud aastal vaid ühel korral. Varavastaste kuritegude osas toimus langus kolme sündmuse võrra ning neid pandi toime viiel korral. 2018. aastal esimeses pooles tabasime Toila vallas kuus kriminaalses joobes juhti, mis on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel.

Kui 2017. aasta esimeses pooles alustati Toila vallas üks kriminaalmenetlus Karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, siis 2018. aasta esimeses pooles oli juhtumeid juba kuus. Enim tähelepanu tuleb pöörata aga isikuvastaste kuritegude puhul lähisuhtevägivalla juhtumitele, kuna peredes esinevad tülid ja erimeelsused võivad sageli viia kehaliste väärkohtlemisteni või veelgi traagilisemate tagajärgedeni.

Vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015-2020 on Jõhvi politseijaoskonnas üheks suurimaks prioriteediks lähisuhtevägivalla vastu võitlemine. Sellest tulenevalt on piirkonnas oluline rõhk suunatud just nende juhtumite ennetamisele ja lahendamisele, mis suuremas osas on Toila vallas kriminaalmenetluses tõusvalt nähtav.

Toila vallas registreeriti 2018. aasta esimese kuue kuuga 387 väärtegu, mis on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga vähenenud 48 väärteo võrra (2017.a esimesel poolaastal registreeriti 435 väärtegu). Alkoholiseaduse ja narkootiliste ainete tarvitamise rikkumiste osas on poolaasta jäänud samale tasemele, mis eelmiselgi aastal, ehk alkoholiseaduse vastu eksiti neljal ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse vastu kuuel korral. Karistusseadustiku sätete järgi registreeriti väärtegusid 14, mida oli ühe juhtumi võrra enam, kui möödunud aastal.

Liiklusalaseid rikkumisi registreeriti 355, mida on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 43 võrra vähem. Enamus liiklusalaseid rikkumisi pandi toime lubatud sõidukiiruse ületamistega. Kõik me osaleme liikluses mõttega, et jõuame elusa ja tervena planeeritud sihtkohta. Ka väiksemgi kiiruseületamine mõjutab oluliselt sõiduki füüsilist liikumist, seda nii sirgel kui ka kurvilisel teel sõites. Olles sõidukijuhi rollis, peaks igaüks meist käituma ja mõtlema nii, et meid kõiki ootab keegi koju ja seda tervete ning rõõmsatena. Seega ärme valmista endale ega oma lähedastele pettumust ning väldime piirkiiruse ületamisest tekkida võivaid negatiivseid emotsioone. Oleme teistele eeskujuks, liikleme ohutult ja viime seeläbi järgmise kuue kuu piirkiiruse ületamiste statistilised näitajad veelgi allapoole.

Juhan Reisi

piirkonnapolitseinik

Jäätmekäitlusteenuse hinnakiri

Alates 01.12.2018 on Toila vallas Toila jäätmeveopiirkonnas jäätmevedajaks AS RAGN-SELLS

2018. aasta juunis-augustis viis Toila Vallavalitsus läbi hanke “Teenuste kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Toila vallas Toila jäätmeveopiirkonnas“.

Toila jäätmeveopiirkond hõlmab Toila ja Voka alevikke ning Altküla, Konju, Martsa, Metsamägara, Päite, Pühajõe, Uikala, Vaivina, Voka külasid. Hanke tulemusena tunnistati edukaks RAGN-SELLS AS pakkumus, kui madalaima hinnaga pakkumus.

Korraldatud jäätmeveo ainuõigus antakse RAGN-SELLS AS-le alates jäätmeloa andmisest, kuid mitte hiljem kui 01.12.2018 ja kestab kuni 31.12.2020. Seega on kõik jäätmevaldajad Toila jäätmeveopiirkonnas kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid alates 01.12.2018 üle andma RAGN-SELLS AS-le.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid ja hinnad (käibemaksuga) on alljärgnevad:

• segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01) 14,70 eurot/ m³
• paber ja kartong (jäätmekood 20 01 01) 0,01 eurot/m³
• suurjäätmed (jäätmekood 20 03 07) 0,01 eurot /m³

Margit Juuse

keskkonnaspetsialist

Toila valla koolid on alanud õppeaastaks valmis

Uus õppeaasta algas Toila Gümnaasiumis traditsiooniliselt 1. septembri avaaktusega, mil kooli tuli kokku 246 õpilast. Kevadel lõpetas Gümnaasiumi 18 noort, kelle riigieksamite tulemus nii matemaatikas kui inglise keeles oli tublisti üle vabariigi keskmise. Tänaseks on nad oma uued väljakutsed kas siis edasiõppimise või töö näol leidnud. Kõrgkoolides jätkab õpinguid enamus meie tänavustest lõpetajatest.

Sel aastal alustab 1. klassis õpetaja Mare Karjuhini käe all 23 õpilast. 10. klassis on 14 õpilast ja nende klassijuhataja on õpetaja Anne Aia. Lisaks uutele õpilastele on ka üks uus koolitöötaja – augustis asus tööle eripedagoog Kaja Vahter.

Sel õppeaastal lähme e-Koolilt üle Stuudiumi e-päevikule. Stuudiumi kasutajakonto loomiseks on kool info õpilastele, õpetajatele ja vanematele edastanud, kuid küsimuste või probleemide korral võib alati pöörduda kooli IT-juhi poole.

Sarnaselt eelmiste aastatega jätkame õppekäikudega, mille käigus püüame lõimida erinevaid õppeaineid. Loodusteemaliste õppekäikude tarbeks saime toetust KIKilt. Eelmise õppeaasta lõpus saime positiivse rahastusotsuse  HITSAlt ja nii õnnestus meil soetada koolile 3D-printer ning laboriseadmeid loodusainete jaoks. Programmi “Varaait” raames taotles Toila Muusika- ja Kunstikool edukalt rahastust huvikooli, Toila Gümnaasiumi, Voka Avatud Noortekeskuse ja Kohtla-Nõmme Avatud Noortekeskuse ühisprojektiks “Virtuaalreaalsus Toila valla noorte formaal- ja mitteformaalõppes”, mille käigus soetati õppetöö ja huvitegevuse mitmekesistamiseks virtuaalreaalsuse komplektid. Loodetavasti jõuab sel aastal lõpuks kooli ka kiire internetiühendus, mis võimaldab õppetöös kasutusele võtta tahvelarvutid. Hoolimata digimaailma pealetungist igas eluvaldkonnas püüame siiski leida tasakaalu nutiseadmete õppeotstarbeks kasutamise ja noorte seas üha kasvava nutisõltuvuse vahel. Tunnis võib telefoni kasutada siiski vaid õppimise eesmärgil õpetaja korraldusel. Ja vahetundides on meil õnneks kooli hoovil suurepärased võimalused värskes õhus viibimiseks ja liikumiseks.

Koolitoidu tervislikumaks muutmise nimel jätkub koostöö toitumisnõustaja Erik Orguga. Püüame valge suhkru osakaalu meie igapäevamenüüs viia miinimumini ja pakkuda tervislikke alternatiive. Ühtlasi palume ka lapsevanemaid oma lapse allergiatest kooli kindlasti teavitada.

Kuigi õpilaste jaoks on kool tihti vaid koht, kus lihtsalt peab käima, tahame, et koolis oleks kõigil hea olla. Oluline on, et kõik meie kooli õpilased ja koolitöötajad lähtuksid ühistest väärtustest. SA Innove toetatud projekti käigus toimuvad õpetajatele mitmepäevased koolitused ühistele väärtustele tugineva organisatsioonikultuuri loomiseks ja aasta lõpuks loodame valmis saada Toila Gümnaasiumi väärtuskasvatuse kavaga. Tegutseme selle nimel, et koolis poleks kiusamist ja lisaks heale haridusele lõpetaksid Toila kooli viisakad, sõbralikud ja hea käitumisega ettevõtlikud noored.

Ilusat alanud kooliaastat!

Toila Gümnaasiumi direktor Signe Ilmjärv

Kohtla-Nõmme Kooli direktori Moonika Mägipõllu sõnul on ka Kohtla-Nõmme Kooli pere uueks õppeaastaks valmis. Õpetajad on kõik olemas, uusi õpetajaid sel õppeaastal ei ole. 1. klassis alustab koos õpetaja Tiia Laanemäega kooliteed 9 õpilast. Kooli õpilaste arv on 85.

Ajavahemikul 03.09-16.09.2018 on Kohtla-Nõmme raamatukogu/postipunkt seoses kolimisega suletud

Alates 17.09.2018 on Kohtla-Nõmme raamatukogu ja postipunkt avatud uuel aadressil Kooli 6 Kohtla-Nõmme alev, Toila vald Ida-Viru maakond 30503.

Omniva tagab postiteenuse kättesaadavuse klientidele ka postiasutuse ajutise sulgemise ajal.

Postiasutust asendab Kohtla-Järve postkontor asukohaga Vironia keskus, Järveküla tee 50, Kohtla-Järve
E-R 9:00-18:00
L 9:00-15:00
P suletud

Suvi noortekeskuses

Kuigi suure osa suvest on noortekeskus puhkusel, mahtus siiski aasta kõige soojemasse perioodi ka ääretult palju põnevaid tegevusi. Siin on lühiülevaade olulisematest sündmustest, mis Voka Avatud Noortekeskuses (ja ka teistes Toila valla noortekeskustes) viimaste kuude jooksul aset leidsid.

Suve jooksul on Toila valla noortel olnud võimalus külastada kolme erinevat noortekeskust – Paide Avatud Noortekeskust, Lille Maja noortetuba Tartus ning Rakvere Avatud Noortekeskust. Võimalus on noorteni toodud projekti „VANK läheb külla!“ kaudu, mille raames külastavad Toila valla noored aastal 2018 viite erinevat noortekeskust Eestis. Projekti toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

25. juuni-5. juuli toimus Toila õpilasmalev, millest võttis osa 20 Toila valla noort. Projekti toetas Eesti Noorsootöö Keskus. Osalejaid oli malevas igast valla nurgast ning samuti said malevlased erinevaid heakorratöid teha valla eri paigus. 

Vasakult: Alejandra, Raul, Inga, Donald, Alessia

Lisaks oma valla noortele võtsime kampa ka viis välismaist vabatahtlikku, kes enamuses malevas korraldusliku poolega aitasid. Viis vabatahtlikku olid pärit erinevatest maailma paikadest – Alejandra Mehhikost, Inga Gruusiast, Raul Hispaaniast, Donald Hiinast ja Alessia Itaaliast. Küsisin enne väliskülaliste lahkumist muljeid nende Eestis veedetud ajast. Raul ütles, et temale meeldis meie piirkonnas väga olla, kuna tegu on vaikse ja rahuliku keskkonnaga, kus on samas palju erinevaid võimalusi aja sisustamiseks. Eriti jäi talle meelde viimane päev, kus välismaistel vabatahtlikel oli võimalus külastada kaevandusmuuseumi ning samuti panustasid nad koos teiste noortega „Mägede hääle“ festivali toimumisse. Kuigi ilm oli võrreldes Hispaania kliimaga väga nadi, oli päev tänu toredatele inimestele siiski vaid positiivselt meeldejääv. Kõik vabatahtlikud kiitsid ka Voka noortekeskuse ruume, kus nad kaks nädalat elasid. Alessia ütles, et meiega aega veetes oli tunda, kuidas väike kogukond kokku hoiab ning kõik olid justkui üks pere. Samuti arvas ta, et uusi välismaiseid külalisi võeti äärmiselt sõbralikult ja avasüli vastu. Donaldile, kes oma igapäevase elu veedab suurlinnas Hong Kongis, oli Vokas ja looduses viibimine väga mõnus vaheldus ning ta arvab, et elame ideaalses kohas. Alejandra oli tänulik kogu selle võimaluse eest ning tal oli õnnelik, et ta sai suhelda inimestega ja kogeda kultuuri, kuhu ta võib-olla muidu kunagi sattunud ei oleks.

6.-8. juulil said Toila valla noored abiks olla Mägede Hääle festivalil. Festivali korraldaja Ivar Murd ning Kohtla-Nõmme noorsootöötaja Liivi Kingu eestvedamisel said noored panustada festivali sujuvasse toimumisse nii parkimist korraldades, festivaliala puhtana hoides ja muid jooksvaid ülesandeid lahendades.

15.-19. juuli oli Voka Avatud Noortekeskuse fotoringi noortel väljasõit Hiiumaale, millest nad antud lehes ise juba pikemalt räägivad.

14. augustil toimus Voka Avatud Noortekeskuses viimane kokaklubi, mis oli rahastatud projektifondi „Nopi Üles“ kaudu. Kokaklubi vedasid eest Kristina Gukk ning Maria-Helene Sternhof, tänu kellele toimusid alates kevadest noortekeskuses kaheksa erinevate rahvuste kööki tutvustavat kokatundi, millest kõik huvitatud osa võtta said. Kokaklubi tegevuste elluviimist rahastati haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

15.-19. augustil kohtusid Voka rahvamajas 25 tantsuhuvilist neidu nii Toila vallast kui ka väljaspoolt, et veeta koos viis intensiivset tantsutrennipäeva. Elisabeth Purga juhendamisel õpiti kokku neli tantsu, millest nüüdseks ka tantsuvideod valminud on.

Voka Avatud Noortekeskus soovib kõigile kaunist sügisaja saabumist!

Elisabeth Purga

Elukohaandmed tasub rahvastikuregistris hoida täpsetena

Et mitte ilma jääda avalikest teenustest, tasub kohalikule omavalitsusele oma täpsed elukohaandmed esitada kõigil neil, kelle andmed praegu on vaid omavalitsuse täpsusega (puudub küla või tänav, maja- või korterinumber).

Uuel aastal jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille tulemusena jäävad rahvastikuregistris tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda juurest välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht praegu linna või valla täpsusega. „Soovitame kõigil, keda muudatus puudutab, esitada esimesel võimalusel oma täpsed elukohaandmed omavalitsusele. Andmete muutmist ei tasu jätta viimasele hetkele, sest muidu võib jaanuaris tabada halb üllatus, kus inimene jääb ilma elukohaga seotud avalikest teenustest,“ ütleb siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Siseministeerium saatis aprillis kõikidele neile, kes sihtgruppi kuuluvad ja kelle meiliaadress on rahvastikuregistris olemas, ka kirjaliku teavituse e-kirja näol. Kordusteavitus on plaanis sügisel. Samas sihtgrupist ligi kolmandiku meiliaadresse rahvastikuregistris ei ole.
Ida-Viru maakonnas puudutab muudatus enam kui 4000 inimest. Toila vallas on omavalitsuse täpsusega elanikke 52.

Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel. Täna kehtiva seaduse kohaselt on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, uuest aastast on see tähtaeg 14 päeva.
Tegelike elukoha andmete esitamine on kasulik nii inimesele endale, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile. Elukoha registreerimisega omandab inimene õiguse valida kodukoha omavalitsuse juhte ning saada sealt teenuseid ja toetusi. Riigiasutused saadavad kutseid, näiteks vähi sõeluuringule, just rahvastikuregistrisse registreeritud aadressil. Ja mis samuti tähtis: kui inimese elukoht on registreeritud õigele aadressile, laekuvad tema makstavad maksud tegelikku elukohta ja kohalik omavalitsus saab talle selle eest pakkuda paremaid teenuseid, korras teid ja ilusat ümbruskonda, kooli- ja lasteaiakohti lastele.

TVL

1. oktoobrist 2018 alustab Vokas vastuvõttu perearst Juta Kogan

Seoses Voka perearsti Endel Sprengki suundumisega väljateenitud puhkusele võtab tema nimistu üle Toila perearst Juta Kogan.

Sellest tingitult muutuvad nii Toilas kui Vokas perearsti vastuvõtuajad.

Esmaspäeval
dr. Juta Kogan Toilas 12.00-15.00
Vokas 16.00-20.00

Teisipäeval
dr. Vitali Kogan Toilas 10.00-14.00

Kolmapäeval
dr. Juta Kogan Toilas 16.00-20.00
Vokas 13.30-15.30

Neljapäeval
dr. Vitali Kogan Toilas 13.00-17.00

Reedel
dr. Juta Kogan Toilas 15.00-17.00
Vokas 12.30-14.30

Pereõde Toilas iga päev 09.00-17.00, kolmapäeviti 09.00-20.00

Pereõde Vokas Esmaspäeval 10.00-20.00
Kolmapäeval 10.00-16.00
Reedel 10.00-16.00

Aktiivsed eakad said ministrilt tunnustuse

16. augustil tunnustas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendusse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti, nende hulgas ka kolm meie valla aktiivset prouat.

Vastuvõtule kutsutute hulgas olid Niina Ots, Ingi Loide ja Eha Saariste.

Niina Ots väärib tunnustust pikaajalise tegevuse eest seltsingus Merekivi. Ta on üks seltsingu asutajaliige ja oli 14 aastat seltsingu juhatuse eesotsas.

Ingi Loide on Voka pensonäride seltsingu Vokiratas asutaja ja juht. Tänavu sügisel saab seltsing juba 22 aastaseks ja kõik need pikad aastad on Ingi Loide olnud ürituste eestvedaja.

Eha Saariste on aastaid olnud Kohtla-Nõmme ajalooringi liige ning praegusel ajal tegutseb aktiivselt pensionäride päevakeskuses Elulõng ürituste organiseerimisel ja läbiviimisel.

Soovime Niinale, Ingile ja Ehale jätkuvat tervist ja tarmukust eakate ühiselu korraldamisel!

Lea Rand

Foto: Olev Mihkelmaa

Minu jaoks oli see laager kordades parem ning toredam, kui mõni välismaareis

Just nii võttis kokku neli Hiiumaal veedetud päeva üks fotolaagris osalenu.

Juulikuus veetsid neli noortekeskuse fotoringi tüdrukut neli suvekuuma päeva Hiiumaal. Kohale jõuti lennates ja elukohaks sai Nõelasilma talu. 

 Kuna talus puuduvad kõik mugavused, millega tüdrukud igapäevaselt harjunud on, oli see tõeline väljakutse. Lisaks kimbutasid veel sääsed ja parmud. Teise päeva õhtul olin ma pisut mures ja esitasin neile küsimuse, kas äkki mõni tahab laagrist varem ära minna. Ootamatult vaatasid nad neljakesi mulle õnnetute nägudega otsa, vaikisid ja Carmelyta, kui kõige julgem, küsis vaikselt, kas nad tohivad ikka lõpuni jääda. Tüdrukud arvasid lõpuks, et suureks plussiks oligi just see, et „polnud kõiki mugavusi, mis kodus või mujal laagrites olemas on. See õpetaski meid rohkem elus hakkama saama ka ilma mugavusteta ja väärtustama pisikesi asju, mis meil olemas on.”

Mandrilt vaadates võib ju tunduda, et mis seal keskmise suurusega saarel ikka vaadata on, aga tegelikult ei jõua nende nappide päevade jooksul sugugi kõigest ülevaadet saada. Poolteist päeva kulutasime „turistikate” vaatamiseks – Sääretirp, Suuremõisa loss, Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorn, Eiffeli torn, Kärdla, Suuresadama, Mihkli talumuuseum...

Ülejäänud aeg kuulus aga sellistele kohtadele, kuhu iga turisti ei viida. Koos onu Endliga sõitsime Hanikatsi laiule, nautisime kauneid merevaateid ja tüdrukud said ise mootorpaati juhtida. Külastasime Hiiumaa kõige kuulsamaid ettevõtjaid Pähkli talus ja kallistasime kõiki saare alpakasid.

Viimasel päeval võtsime ette matka jalgsi läbi mere Kaevatsi laiule. Ujusime, pildistasime ja tegime laiule üheksakilomeetrise tiiru peale.

Õhtud möödusid lõkke ääres grillides ja juttu vestes. Mõni õppis kaardimängu selgeks, mõni sai parasiitsõnadest lahti. Küsimuste korral pöördusime onu Google poole, aga kui sealt abi ei saanud, aitas meilivestlus õpetaja Anne Aiaga.

Meie laager oli üks ütlemata tore ettevõtmine, täname Toila Vallavalitsust, kes selle idee teostamist rahaliselt toetas!

Piret Almiste

VANK fotoringi juhendaja

Fotod: Piret Almiste