Noortelaager Hispaanias

Kahel kevadel toimus Kirderanniku Koostöökogu projekti raames noortelaager Hispaanias, Kataloonias. Korraldajaks oli Heigo Põld (Spordiklubi XT-SPORT). Projektis osalesid Toila Gümnaasiumi, Kohtla-Nõmme Kooli ja Jõhvi Põhikooli õpilased. Laager toimus 23. aprillist - 2. maini ning elukohaks oli meil kuurortlinn Cambrils. Selle aasta laagris osalesid Toila Gümnaasiumist Marleen Palts, Rando Dehterev, Toomas Matt, Krete Oja ja Paula Sternhof ning Kohtla-Nõmme Koolist Kelin Andrei, Anna Anastassija Litnjantšik, Aleksandra Gorban, Triin Peenema, Birgit Carol Poom, Elisabet Laar ja õpetaja Imbi Tito. See ei olnud puhkelaager, vaid laager täis põnevaid tegemisi ning raskuste ületamisi. Läbi erinevate tegevuste õpiti üksteisega arvestama, meeskonnatööd ja orienteerumist. Silmas tuli pidada ütlust: “Mere ja mägedega nalja ei tehta ehk tark ei torma”. Matkad lummavates mägedes ja kaljukoobastes panid proovile noorte vastupidavuse, julguse, osavuse ja koostöö. Seiklesime Barcelonas ja Tarragonas, käisime avastamas Kataloonia ja Hispaania ühte kuulsamat ja kaunimat kohta Siurana-t. VallutasimeMontserrat’i mäe kõrgeima tipu Sant Jeromi (1236 m).  Nii mõnelgi esines matkadel eneseületusi, kuid kõik noored olid väga tublid.

Muljed läbi laagriliste silmade …

“Jõudsime laagris oldud aja jooksul väga palju teha: ronida erineva raskusastmega mägedes, käia Barcelonas, kus nägime mitmeid vaatamisväärsusi ja sai palju seigelda. Huvitavad olid ka orienteerumised meie sealses kodulinnas ja Tarragonas. Õhtuti toimusid tulised pallilahingud mererannas. Reis oli väga huvitav ja vahva, tutvusime uute inimestega ja õppisime paremini tundma neid, keda juba teadsime. Ma olen väga õnnelik, et sain selles laagris osaleda”.

Rando Dehterev, Toila Gümnaasiumi 8a klass

“Kui mulle pakuti võimalust sellest projektist osa võtta, siis alguses kahtlesin, aga kui nüüd tagantjärele mõelda, siis ma oleksin kohtutavalt kahetsenud, kui poleks läinud.

Mägedes matkamised olid kindlasti selle reisi tipphetked- need olid rasked ja pingutusnõudevad, aga vaated tipust ja mõte, et suutsid jõuda nii kõrgele - see oli midagi erakordset. Päevad olid meil huvitavalt sisustatud: matkad erinevates mägedes, linnaorienteerumised Tarragonas ja Cambrilsis, tutvumine Barcelona vaatamisväärsustega ja õhtused ühised pallilahingud- ülilahe! Võttes selle kõik kokku, olen ääretult tänulik selle võimaluse eest ja leidsin endale veel ühe huvi- mägimatkamise”.

Marleen Palts, Toila Gümnaasiumi 8b klass

Hispaania projekt on lõppenud, aga mitmeid huvitavaid tegevusi on plaanis veelgi, nt. Tanel Leisalu juhendamisel seiklusmatk koos ranniku koristamisega Ontikast-Toilani. Kõik on oodatud!

Maarika Raja

Toila Gümnaasium, projektis osaleja

Toimetaja veerg

ma kahlan läbi jaanipäise heina

ja naadid õitsevad end mulle vööni

ma vaikselt seda õhtut taga leinan

mis jaanipäevast kestab jõuluööni

mil ime imes kinni igal sammul

ja armastus on igas õies peidus

ja hommik ruttab kohe õhtu kannul

ja öö jaoks ainult viivukene leidub

/.../

Jaanikuust ja jaanipäevast on palju luuletusi ja laule loodud. Nii on jaanipäeva enda jaoks mõtestanud mu hea sõber Anneli Lamp.

Jah, see kõige lühemate ööde ja suvealguse kuu ongi käes. Vaevu jõuab päike mere taha vajuda, kui juba uus päev idakaarest koitma lööb.

Jaanikuu on ka koolilõpu ja tiibade sirutamise kuu. Meie valla koolidest saadame sel aastal teele kolm klassitäit noori. Üheksandikel on valikute tegemine vast lihtsam, aga neid, kes gümnaasiumist lendu lähevad, ootavad ees elukutsevalik ja uks suurde maailma. Ühte tahaks teile, head koolilõpetajad, küll öelda – ärge kartke riskida! Risk mängib elus suurt rolli. Me ületame piire, katsetame uusi asju, mida varem pole tehtud lihtsalt sellepärast, et õppida. Ja ehkki vahel tabab meid ebaõnn, siis sellest ei tasu ennast heidutada lasta. Iga ebaõnnestumine on õppetund järgmiseks õnnestumiseks. Keegi on öelnud, et vagurad pärivad maailma, ülejäänutest saavad tähed. Usun, et igaühest võib saada täht. Valik on Sinu!

Suvi on puhkuste aeg. Küllap on teilgi puhkuseplaanid tehtud. Kes naudib koduseid, rahulikke puhkusepäevi, kes vaatab ringi kaugemal. Valik on jällegi Sinu! Kes ilusat ja hingekosutavat märgata tahab, see näeb seda ka üle koduõue minnes.

Algav suvi toob meie valda palju erinevaid kultuurisündmusi. Kui kultuurikalendrit vaadata, siis tekib tunne, et igale poole vist küll ei jõua. Aga kas peabki? Hea on see, et sündmusi on erinevaid ja igaüks saab nende hulgast valida meele- või taskukohased.

Soovin, et kõigil teil jätkuks suvel aega nautida olemist iseendaga, oma armsate sõprade ja lähedastega. Oleks aega puhata ja „mängida”. Juulikuus valla lehte ilmu, olen minagi puhkusel. Aga nagu öeldakse, „kui Jumal annab”, siis kohtume jälle augustis.

Seniks päikest!

Lea Rand

Kalmistupüha Toilas

Valla raamatukogud on puhkuseks suletud

Toila Vallavolikogu teated

29. mai istungil olid arutusel järgmised küsimused:

1. Vallavanemale töötasu määramine

Volikogu otsustas määrata Toila vallavanema Eve Easti töötasu suuruseks 2 750 eurot alates 1.05.2019.

2. Toila Vallavalitsuse hallatava asutuse Kohtla-Nõmme Lastekodu tegevuse lõpetamine

Volikogu otsustas lõpetada Toila Vallavalitsuse hallatava asutuse Kohtla-Nõmme Lastekodu tegevus

1. juulist 2020. a.

Kohtla-Nõmme Lastekodu tegevuse lõpetamisel anda kõik varad, õigused ja kohustused üle Toila Vallavalitsusele.

TVL

Kohtla-Nõmme lastekodu sulgemisega ei saa viivitada

Milline peaks olema asenduskodu, kus lapse elu oleks turvaline ja hoitud? Kas julgeme väita, et Kohtla-Nõmme lastekodu praegused tingimused on just sellised, milliseid me oma valla lastele tahame? Kui ühes suures majas on koos 32 last, siis kas seda ei ole natuke liiga palju? Need olid küsimused, mis panid juba aasta tagasi mõtlema.

Praegu oleme olukorras, kus lastekodul puudub direktor. Vald kuulutas märtsikuus välja konkursi, mis sobiva kandidaadi puudumise tõttu nurjus. Oleme väga tänulikud lastekodu sotsiaaltöötajale Ksenia Aleksejevale, kes oli valmis vastutust võtma ning ajutiselt direktori ametikohta täitma.

Nüüdne seis on selline, et Toila valla vajadus teenuse järele on minimaalne. Lastekodu hoone on amortiseerunud. Samas on järgmisest aastast riigi suund perepõhine hooldus (eelistatud paigutamine eestkostele, hooldus- või lapsendajaperre). On väga oluline aspekt, et 2020. aastast rakendub sotsiaalhoolekande seaduse nõue, kus asenduskodu korteris võib olla 8 asemel 6 last. Kohtla-Nõmme lastekodus on 4 korterit, kus on kokku 32 last, seega 2020. aastaks ei või seal olla üle 24 lapse.

Praegu Toila vald selle teenuse osutamise eest peale ei maksa. Lastekodu tulu tuleb asenduskoduteenuse osutamise eest nendelt omavalitsustelt, kelle lapsed on Kohtla-Nõmme lastekodus. Kui uuest aastast laste arv väheneb, vähenevad oluliselt ka saadavad tulud. Leiame, et eelkõige laste huvides enam nii jätkata ei saa ega tohigi. Tegime ettepaneku sulgeda Kohtla-Nõmme lastekodu alates 2020. aasta 1. juulist. Sellise otsuse tegi sel kolmapäeval ka Toila vallavolikogu.

Oleme konsulteerinud sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga ning ka nemad kinnitavad, et otsus lastekodu sulgeda on ainuõige. Neid paneb imestama pigem see, miks on sellega nii kaua viivitatud.

Kohtla-Nõmme lastekodu teema ei ole ainult Toila valla küsimus. See on tervet Ida-Virumaad, kui mitte tervet Eestit puudutav teema.

Meie lastekodus on praegu 32 last kaheksast omavalitsusest. Seetõttu peaksid omavalitsused seljad kokku panema ja ühiselt lahendust otsima. Kindlasti tekib küsimus, miks ei võiks me perepõhist hooldust jätkata samas majas ja peresüsteemile üle minnes. Kahjuks olemasolev maja ei toeta peresüsteemile üleminekut.

Spekulatsioonid sellest, et keegi soovib seda maja mingiks muuks eesmärgiks saada, ei vasta tõele. Maja vajab hulganisti investeeringuid (uut elektri- ja küttesüsteemi, katust, kapitaalremonti) ning ei ole seetõttu just kõige ahvatlevam kinnisvara uute teenusepakkujate või majale omaniku leidmiseks. Praegu on kinnisvara küsimus hoopis teisejärguline. Esmatähtis on lapsed ning nende heaolu, samuti töötajate toetamine selles protsessis.

Mõistan täiesti, et igasugused muutused tekitavad hirme ning esialgu ka ebamugavust. Kas need saavad olla põhjuseks muudatuste mittetegemiseks, kui eesmärk on lastele paremate tingimuste loomine perepõhise hoolduse näol (peres kuni kuus last)?

Nüüd, kus meil on olemas otsus asutuse tegevuse sulgemiseks, siis kuidas läheme edasi? Meie headeks partneriteks on sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti ja SOS Lasteküla esindajad.  Lisaks on kaasatud töötukassa, kellega paneme ühiselt paika tegevusplaani töötajate nõustamiseks. Oluline on vaadata teemat laiemalt ning kaardistada ühiselt Ida-Virumaa asenduskodude tulevik ja vajadused, võimalused. Meie lastekodu ei saa kindlasti enam võtta ühtegi last juurde, kuna juba praegu on kõik kohad maksimaalselt hõivatud.

Väga olulisel kohal on koostöö nende omavalitsuste lastekaitsetöötajatega, kelle lapsed on Kohtla-Nõmme lastekodus. Vajalik on kaardistada, kui palju lapsi tegelikult uut kodu vajavad ning kes nendest peavad jääma samasse piirkonda. Kõik otsused peavad lähtuma laste huvidest.

Keeruliste otsuste tegemiseks ei tule kunagi õiget ja sobivat aega. Mulle tundub, et asenduskodu teemadest on ühiskonnas teenimatult vähe räägitud. Inimesed pigem pelgavad seda, kuna teema on tundlik. Loodan, et Kohtla-Nõmme lastekodu juhtum paneb omavalitsusi asenduskodude peale rohkem mõtlema ning annab tõuke ühiselt panustama laste paremate elutingimuste loomisesse. Ma väga loodan kõigi osapoolte mõistvale suhtumisele ja usun, et oleme õigel teel.

Et mõista hooldus- ja eestkosteperede teemat paremini, soovitan vaadata dokumentaallavastust "Südamest sündinud". Lavastus on leitav internetis tarklapsevanem.ee.

Kerda Eiert

abivallavanem

Toila rahvas teeb jälle teatrit

Rahvateatri alguseks Toilas võib lugeda aastat 1881, kui kohalik kultuurilembene talumees Abram Simon organiseeris näiteringi, mille esimesed etendused anti 1881. aastal koolimajas. Sissetulek läks Aleksandrikooli toetamiseks. Esimene näidend oli J. Kunderi „Mulgi mõistus ja tartlase tarkus“.

Jõhvi kirikuõpetajale pastor Christophile ei meeldinud, et koolimajas, õnnistatud majas, „komejanti“ tehakse. Kaebuse peale keelaski kõrgem koolivalitsus koolimajas näidendite esitamise ära. Mida teha? Abram Simoni elulookirjeldusest võime lugeda: „1882. aasta kevadel alustasin ehitamist ja juulikuu alguseks oli maja valmis. (...) Esimene kontsert ja näitemäng uues teatrimajas olid 11. juulil 1882.“

Eesti esimene maateatrimaja oli valmis saanud. Kirikhärrast jäi see õnnistamata, sest „põrgu ja pagana maja“ tema õnnistama ei tulnud. Sellest hoolimata oli teatritegevus Toilas edukas: umbes kümne aastaga esitati seal tolleaegse eesti ja kättesaadav maailma näitekirjanduse paremik, 61 näidendit.
1901. aastal hävis esimene teatrimaja koos mitme teise hoonega tulekahjus. Kolme kuuga ehitas Simon samasse üles uue, kivist teatrimaja.

Mõni aasta hiljem ehitasid vabatahtlikud pritsimehed endale kõigi Toila elanike abiga oma maja ning seltsitegevus kandus üle sinna. Üks osa tollest nn pritsimajast on praegune Toila seltsimaja, osa põles 1950-ndate alguses maha. Tules hävis ka Simoni teine teatrimaja.

Näitetegevus Toilas ei vaibunud. Mõneaastase pausi näitetegevusse tõi endaga kaasa esimene maailmasõda. Aga juba 1917. aastal loodi haridusseltsi juurde „Noorsoo osakond“, õpiti jälle näidendeid ja korraldati peoõhtuid. 1927. aasta 11. oktoobril loodi kohaliku aktivisti Kalju Otto eestvõttel Toila Näitlejate Ring, mis mõne aasta pärast Teatri Ringiks ümber muudeti. Säilinud protokollides on eesmärgina kirjas „asjaarmastajate näitlejate koondamine näitekunsti, laulu, muusika ja rahvatantsude arendamiseks Toila seltskondliste organisatsioonide juures“.

Ajajärk Toila Näitlejate Ringi moodustamisest kuni teise maailmasõja alguseni oli Toila näitetegevuses kahtlemata kõige viljakam, mil aasta jooksul õpiti ära rohkem kui kümme näidendit.

1956. aastast sai näiteringi põhitoeks Teodor Eljas, kes sai näitejuhina kätt proovida juba Toila Näitlejate Ringi aegadel. Teatri- ja näitemänguusku olid ka tollane Toila Kultuurimaja juhataja Maie Paumets ja veidi hiljem tööle tulnud Reeni Painik. Näitemäng sai uue hoo! 1982. aastal, kui esimese maateatrimaja ehitamisest möödus 100 aastat, kuulus näiteringi 18 liiget. Näitemänguharrastus kandus mõnes peres edasi põlvest põlve. Näiteks Paalode peres, kus mängisid nii isa Maido, kui ka kõige noorem poeg Margus või Roosede peres, kust lisaks isa Lembitule mängis ka tütar Eve.

Üleelmisest sajandist valla pääsenud teatripisik on elujõuline ja nakatab rahvast praegugi. Kuid ajad on muutunud ja viimastel aastatel on Toila näitering tegutsenud rohkem projektiteatri vormis.

2010. aasta suvel mängiti Toila sadamas kohalikel lugudel põhinev rahvatükki „Arborist ehk mere peale metsavahiks”, mille lavastas Lembit Prits. Etenduses osales 10 kohalikku näitemänguhuvilist. Paar aastat hiljem (2012) oli Lembitul uus tükk valmis saanud ja saalitäis publikut andis tunnistust sellest, et oma inimeste tehtud ja mängitud etendusi tullakse Toilas vaatama hea meelega. Seekord oli etenduse pealkiri „Asi pole tšellos” ja seal rullusid lahti 130 aasta tagused sündmused seoses Eesti esimese maateatrimaja ehitamisega.

Tänavu valmis Lembitul tellimuse peale uus tükk, mis viib vaataja tagasi 115 aasta tagusesse aega, kui kohalikud pritsimehed endale päris oma pritsimaja ehitasid.

Tuld kustutati kuidas juhtus. Väiksemad tuleõnnetused kustutati käepäraste vahenditega, oma majapidamise jõududega. Suurematele põlengutele jooksis terve küla kokku. Kes pangedega, kes hangudega, kes tule materdamiseks suurema puuoksa või märja riideräbalaga. Kui ikka õigel ajal tulele piiri panna ei suudetud, siis oli kahju väga suur. Punase kuke taltsutamiseks polnud ei kustutusriistu ega teadmisigi. Ei osanud õigesti tegutseda ei talumehed ei koduperenaised, lastest rääkimata.

Neljapäeval 27. juunil Toila seltsimajas Toila rahvateatri näitemäng kahes vaatuses

PUNANE KUKK JA VALGED KITSED

Hakatus kell seitse õhtul

Mängivad:

Külapoisid: Birk Ohak, Siim Otto, Marten Aluoja

Külanaised: Helena Ohak, Katrin Otto, Reeni Painik, Silja Aluoja, Liivi Kingu, Natalja Anger

Külamehed: Heiki Pokk, Tarvo Nurgamaa, Benno Anger

Priitahtlike Pritsimeeste Seltsi tegelased: Sander Sarap, Silja Sarap, Toomas Nõmmiste

Tekst ja lavastus Lembit Prits.

Lembit Prits on õppinud Viljandi Kultuurikooli kaugõppes kultuur-massiliste ürituste stsenarist-lavastaja erialal. Ehkki tööelu on toonud erinevaid väljakutseid, on kultuur ja eriti näitemäng talle ikka südamelähedaseks jäänud. Näitemängu ja sõnakunstiga on Lembit tegelenud alates 1969. aastast: kirjutanud ja lavastanud 16 näidendit, on mänginud ja lavastanud Jõhvi draamaringis “Mask”, on assisteerinud Ferdinand Veiket „Buratino tembutab” sooloesinemistel, kehastanud kindral A. Tõnissoni tema sünniaastapäeval, konfereerinud nii linna, valla kui ka maakonna üritustel, vahemikus 2004 kuni 2017 lavastanud päikesetõusu ajal lipuheiskamise üritusi EV sünnipäeval Valaste joal jne.

Avatud kohvik Pritsikuuris.

Pilet: 7 eurot, sooduspilet lastele, õpilastele ja pensionäridele 5 eurot.
Piletid müügil eelmüügis Toila raamatukogus ja etenduse päeval 1 tund enne algust kohapeal.

Etenduse piletitulu on planeeritud Toila Pritsikuuri renoveerimiseks.

Täname toetuse ja abi eest: Toila vald, Kultuurkapital, Ilmar Siimon.

Tänavu lõpetab Toila valla koolides kolme klassi jagu noori

Kõige raskem asi elus on jääda iseendaks.

Leppige enesega ära. Lubage oma perekonnal enda saavutuste üle rõõmu tunda, nad elavad ju ikkagi pisut läbi teie. Vaadake ometi, millise kingituse te olete neile teinud. Millega te olete hakkama saanud! Kõik muudkui räägivad: “Küll tänapäeva noored on saamatud!” Aga teie saite hakkama. Võtsite kätte ja tegite ära! Vaadake korraks ringi, vaadake üksteisele otsa. Te saite sellega hakkama!

Astuge kindlameelselt oma unistuste poole. Elage just sellist elu, nagu te olete unistanud!

Toila Gümnaasiumi 9. klassi lõpetajad

Toila Gümnaasiumi lõpetajad

Maakaitsepäeva tähistamine Toilas

11.30 Pärgade asetamine Vabadussõja Kõrve lahingus hukkunud kapten Hugo Jürgensoni mälestussambale.
12.00 Relva- ja tehnika näitus. Näitust kommenteerib ja tutvustab päevajuht Toomas Nõmmiste.
Kultuuriprogramm. Esinevad rahvatantsijad ja Kohtla-Järve linnaorkester!
13.45 Loosimine – publiku vahel loositakse välja põnevaid auhindu!
14.00 Maakaitsepäeva rivistus ja Võidutule jagamine maakonna omavalitsustele.

Sündmuse orienteeruv lõpp 15.00

Maakaitsepäeva korraldavad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Toila vald, Ida prefektuur, Kaitseliit, Viru Vangla, Päästeamet.

Koolivaheaegadel raske ja sügava puudega lastele pikaajaline lapsehoiuteenuse võimalus

Alates 2016 aasta jaanuarikuust viiakse Harjumaa piirkonnas läbi projekti, mille raames pakutakse tugiteenuseid raske ja sügava puudega lastele vanuses 0 -17 (k. a.) eluaastat. Lapsevanema jaoks on teenus tasuta, teenusele saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusameti kaudu, mis pakub rahastust teenuse katmiseks ühes kalendriaastas 4918 eurot lapse kohta.

Teenusele saamiseks oleme valmis lapsevanemaid juhendama. Lapsel peab olema kehtiv puue (raske või sügav) ja juhtumiplaan.

Lisainfo:

Doris Rass
teenused@eelk.ee
Tel: 5687 0289
Eesti Diakoonia

Haridusvaldkonna arendamiseks on vaja organiseeritud ja läbimõeldud tegevust

Toila vald on alustanud haridusuuenduskava koostamise protsessiga. Protsessi lõpuks valmib Toila valla haridusuuenduskava ning mõlema kooli arengukavad. Lisaks sisaldab kava mitmeid arendustegevusi, mis peaksid toetama ja inspireerima meie koolijuhte. Eesmärk on saada kava valmis 2019. aasta lõpuks. Koolide arengukavad valmivad 2020. aasta jooksul.

Haridusvaldkonna arendamiseks on vaja organiseeritud ja läbimõeldud tegevust. Vajalik on pikem vaade ja teadmine, kuhu poole oleme liikumas. Näeme vajadust kaardistada üldised valdkonna põhimõtted, et iga osake selles protsessis teaks, kuhu suunas me liigume. Peame olema enda vastu ausad, konkurents piirkonnas haridusvaldkonnas on aina suurenev. Iga õpilane on kooli jaoks vajalik ning iga kool ootab lapsi juurde. Tekib küsimus, kuidas Toila valla koolid teistest eristuvad? Miks peaks lapsevanem/õpilane valima just Toila valla kooli?

Haridusuuenduskava annab võimaluse mõelda läbi formaalse ja mitteformaalse õppe sidususe ning selle toimimise lahendused vallas. Ka haridusasutuste (kool, lasteaed, huviringid jms) omavaheline koostöö on valdkonnas äärmiselt oluline.

Haridusuuenduskava raames tegeleme õpetajate töö- ja palgakorralduse küsimustega, mis toimub pilootprojekti „Õpetaja töö- ja palgakorralduse aluste kaasajastamine üldhariduskoolides” raames. Projekti mentoriks on meile Heidi Uustalu, Kiviõli I Keskkooli direktor.

Hetkel tegeleme sisendi saamisega, kus kaardistame praeguse olukorra. Viisime maikuus läbi küsitluse erinevatele sihtgruppidele (haridusasutuste töötajad, lapsevanemad, õpilased, väljaspool Toila valda õppivate õpilaste pered). Küsitluste eesmärgiks oli saada teada suhtumine Toila valla haridusasutuste osas. Lisaks teeme Järve küla võimaliku lasteaia tasuvusuuringu ning Toila Gümnaasiumi täituvuse prognoosi. Tegevusi aitab meil viia läbi konsultatsiooniettevõte Cumulus Consulting. Uuringu ja küsitluste tulemustest saame rääkida lähemalt sügisel.

Õppeprotsessi lähemalt nägemiseks kaasame Innove ning Ettevõtliku kooli, kes saavad nö praktikult praktikule oma kogemusi õpetajatega jagada ja tagasisidet anda. Soovime toetada koole enam õpetajatele suunatud õppekäikude ning erinevate aineõpetajate kohtumiste korraldamisel. Eesmärgiks on innustada meie õpetajaid ning pakkuda võimalusi saada õpikogemusi ka väljaspool oma valda.

Soovime enam tähelepanu pöörata meie koolijuhtidele ning nende toetamisele, motiveerimisele. Viisime maikuus läbi arenguvestlused koolijuhtidega. Soodustame nii kooli- kui ka õppejuhi kogemuse saamist töövarjuna mõnes teises koolis ja/või edukas ettevõttes. Kaasame mõlemale juhile mentorid teise koolijuhi näol, et nendel oleks teatud perioodil kõrval tugi, kellega kooliga seotud küsimusi arutada.

Antud kava loomine ei ole dokument iseenesest, vaid tegemist on konkreetse tegevuskavaga, et jõuda eesmärgini. See on laiem pilt, mis hõlmab endas üld- ja huviharidust.

Kerda Eiert

abivallavanem

Seoses suvevaheajaga TULETAME MEELDE!

Mis kellani võib alaealine väljas olla?
Lastekaitseseaduse § 231 kohaselt ei või õppetöö perioodil ehk 1. septembrist 31. maini alla 16-aastased viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades ajavahemikul 23.00 kuni 6.00.

Suvisel ajal, 1. juunist 31. augustini, on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00–5.00.

Seega 16 ja 17 aastased võivad vanemate loal väljas olla nii kaua kui soovivad. Nooremate korral on soovitav vanematega kokku leppida täisealise saatja isik ning vahetada omavahel kontaktandmeid.

Iga lapse heaolu ja turvalisus on meie jaoks oluline.

Nii lastel kui täiskasvanutel on võimalus pöörduda abi ja nõu saamiseks laste abitelefonile 116 111.

ILUSAT SUVE!

Kersti Tammesaar

Toila valla noorsoo- ja lastekaitsespetsialist

Toila Gümnaasiumi 8. klassi loovtöö – etendus „Eilset pole olemas“

„Kui palju alandust mahub ühte teismelise koolipäeva? Kui palju me märkame teisi enda ümber? Kas on kerge alati iseendaks jääda? Kus algab ja kus lõpeb täiskasvanu vastutus ning millest algab kellegi süü?

Nii lühikeses loos ei ole vastuseid, kuid võib karta, et vastused on valusamad kui küsimused...“

Just selliste mõtlemapanevate sõnadega algas 8. klassi teatrietendus Toila Gümnaasiumi suures saalis, mida ka minul oli au nautida. Lavastus nimega „Eilset pole olemas“ põhineb samanimelisel noorteromaanil, mille autoriks on Katrin Reimus. Selle teosega tutvusid 8. klassi õpilased kooli kirjanduse tunnis juba üleeelmisel õppeaastal ning tahtmine antud teost lavastada tekkis neil juba siis. Lavastus lahkab noorte elus ja koolikeskkonnas esinevat tõsist probleemi – koolikiusamine. Näitlejatena üles astunud õpilased (olgu mainitud, et suur hulk lavale astunutest polnud varem näitlemisega kokku puutunud) täitsid oma rolle niivõrd hästi ja usutavalt, et olin igal etenduse hetkel täielikult loosse haaratud. Lausa niivõrd, et kui etendus lõpplahenduseni jõudis, tuli silmanurka pisargi. Ma usun, et antud etenduse ja erinevate rollide läbi mängimine aitas näitlejatel paremini erinevaid koolikiusamisse kaasatud osapooli mõista ning aitab neil ka tulevikus taolistesse olukordadesse sattudes õiglaselt käituda. Kuigi loodan siiralt, et noored puutuvad taoliste situatsioonidega kokku nii vähe kui võimalik.

Aitäh ilusa kogemuse eest Toila Gümnaasiumi 8. klassi näitlejatele ning juhendajale, õpetaja Katrin Kivimeistrile!

Elisabeth Purga

Ida-Virumaa noortebändide päev 2019

4. mail toimunud noortebändide päeva tulemused:

Festivalil Mägede Hääl 2019 esineb: Suur Vanker
Pääsed festivalile Mägede Hääl 2019 saab AGB (Avinurme Gümnaasiumi Bänd)
Stone Oil stuudiosse läheb: Dead Flesh
Parimad vokalistid: Kersti Kask ja Minni Blum
Parim trummar: Alex Ott
Parim kitarrist: Антон Павленко
Parim basskitarrist: Стас Косинов
Suur tänu esinejatele ja kõigile, kes on aidanud ürituse läbiviimisel!

Korraldajate nimel

Jüri Link

Foto:  Olga Link Photography

Lasteaiajuhi mured ja rõõmud

Kunagi lauanaaber volikogust ütles, et haridusasutused võiksid koduvalla lehes kordaminekute ja õnnestumiste kõrval kirjutada ka probleemidest, kitsaskohtadest. Täna on pühapäev ja ma tean, et uut nädalat alustame vähemalt 3 puuduva töötajaga. Haigused on selle õppeaasta kõige suurem mure. Ja siin ei olegi muud, kui soovida lastele ja suurtele kiiret paranemist. Lastevanematele aga mõistmist... Hommikune teadmatus, millisest rühmast õhtul oma lapse saad? Samas on lahenduse tekkides ja kasvõi ühe õpetaja olemasolul teavitusi edasi antud rühma listi kaudu. Haiguste tõttu venivad tähtajad lapse arengut puudutavate vestluste osas. Muutuvad kehtetuks plaanid, lubadused näiteks sel aastal vene keele ringi, jooga toimumise osas. Ega ausalt öeldes minul muret jagades kergem hakanud. Ja TELE 2 reklaaminäoks „vingumine aitab“ pole ammugi soovi olla. Probleeme? Probleemid ongi ju selleks, et neid osapooltega lahendada.

Nii et ikkagi rõõmudest!

Oli muutuste rakendamise aasta. Ja siinkohal minul ja ettevõtlikkuse koordinaatoril küll süda hõiskab, sest teadlikkust TULEM-i tähtede kombinatsioonist hindasid õpetajad eneseanalüüsides 1-5 skaalal 4,2-ga ja rakendamist hindega 4. Järelikult on rakendatud mentorisüsteem ja pidev tagasisidestamine olnud õpetajatele abiks.

TULEM-i rakendamist tegevuste planeerimisel ja avatud tegevusi analüüsides sai kogu õpetajaskond proovida. TULEM on esitähed oskustest, mida kannab ettevõtlik õpetaja ja kultiveerib neid oskusi ka lastele: oskused koostööks, vastutuse võtmiseks, huvi ja tahe tuua „päris elu“ kas laste juurde või minna nendega koos väljaspoole rühma õppima; usaldust enda oskuste suhtes ja võimalusi lapsele kogeda usaldust ning oskust ise enda tegemisi hinnata ja mõju mõõtmist ka lastele õpetada.

Nüüd ootame veel lastevanemate tagasisidet kas ja kuidas nemad muutusi on mõistnud või tunnetanud.

Oli tõhus projektipõhise õppe rakendamise aasta. Samas mõistame, et lapsest lähtuva õppe rakendamisel on võimalik igal pedagoogil veelgi enesearenguid planeerida. Rõõmustas, et sõimerühm suutis vanusest olenemata õppida ja ka pidutseda vanematega koos õues! Rühmades tekitati aktiivselt uusi õpikeskkondi ja loodi lapsele võimalusi lasteaiapäeval õpitut ise nähtavaks teha. Rõõmustasid vanuserühmade projektide esitlused saalis, kus oli lapsest lähtumist, laste kaasamist ja laste panust ja seda kõike oli oskuslikult suunatud. Meeldis, et vanemad olid kaasatud. Tänu vanemate jagatud teadmistele, toetusele on lapsed ise oskuslikumad, julgemad mängukaaslastele tarkusi jagama. Lahtiste uste nädala õuetegevused olid huvitavad (nt uuriti vaklu), eneseületust nõudvad (sõimelapsel lusikaga loodusliku materjali sorteerimine), aktiivsele liikumisele ergutavad ja loovust võimaldavad.

Oleme teel mõistmisele, et rühmaruum pole parim õppimise paik. Erinevaid valdkondi lõimides ning laste eakohasust arvestades ning huve kuulates on võimalik õppida kohapõhiselt. Laste teadmised tulenevad paikkonna loodus- ja tehiskeskkonnast ning kultuurist, aga ka probleemidest või nähtustest. Sõimelapsele on parim anda võimalusi meeltega kogeda, katsetada. Saame uhkusega öelda, et tänu küll ettevõtlikkuse meeskonna 2017. a. sügisel väljakäidud ideele, kuid tublide isade otsustele ja panustamisele avame maikuu viimasel nädal maalähedase katusealuse, kus hea kohvikut või pidu pidada, õuesõppimist teostada. Erinevatel aegadel on ehitust vedanud Hannes Pertel ja Priit Orav. Tänusõnad ehitusmaterjalide (kivid, palgid, laast ja laud) annetajatele ning tööga panustajatele! Katusealuse põrandamaterjal on soetatud Jõuluootusest laekunud ühiste rahadega. Põranda paigaldasid Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri, Häirekeskuse ja Päästeameti Ida osakondade juhtivtöötajad heategevuse korras. Hoonetaguse sättis meeskond koos abilistega lehepudru, porisupi kokkamise kohaks. Kokkamise materjal on koos lastega või vanemate abil juba varakult kogutud. Mudaköögiks saab ta siis, kui isad koos lastega veetorustike süsteeme ehitama hakkavad ja õpetajad vee tagavad. Naksitrallid on väliköögi avamise ja kohviku kohta kutse lastele ja külalistele juba välja saatnud.

Kordaminekuks saab pidada läbi aastaegade toimunud Seiklusrada koos perega. Rajal läbitu kohta küsimustele õigeid vastuseid märkinud perede vahel toimus loosimine ja raamatud saavad endale Eliise-Johanna ja Hugo. Sel aastal kaasasime Seiklusrajale maakonna TEL lasteaedu. Osalejaid oli seitsmest lasteaiast 92 last. Teeme ära! aktsiooni raames on rühmadel oma mänguväljakul omad taimepeenrad. Männikualune tunnel sai täienduse üle mäe viivate ronimistrappide näol ja tunneli küljed on ümbritsetud maitsetaimede ja metsataimede aladega. Tunnetusrada ootab veel tegemist.

Uus aasta toob õpetajatele koolituse „Loovuse arendamine tehnoloogia abil“. Saime HITSA-lt toetust ligi 3000 eurot robootikavahendite soetamiseks. Seetõttu on uue aasta õppekavas kindlasti sees eesmärgid, arengud programmeerimise vallas. Tundub põnev?

Suvekuud toovad uuenduskuuri saalile ja üldkoridorile, kus vahetatakseküttetorustik ja radiaatorid. Koostöö valla asutustega toimib. Ja seegi on edasiviiv märk, et asutuse juhtidel oli võimalus vaadata tagasi asutuse aastale, enda tegevustele ning arenguid koos oma otseste juhtidega ühises vestluses planeerida.

Kooli saadame sel aastal 10 last ja uusi kasvandikke on sõimerühma avalduste järgi juba tulemas 13.

2. juunil osalesime rahvatantsuringi lastega õpetajate Helle Astok ja Lidia Org juhendamisel mudilaste laulu- ja tantsupäeval Toilas. Ja meie lasteaiast lausa neljal töötajal on õnn ja rõõm Kiiguri koosseisus suvisel tantsupeol kaasa lüüa!

Ilusat suve!

Julie Laur

direktor

Ootame vallaelanikke kandideerima rahvakohtunikuks Viru Maakohtusse

Viru Maakohtu rahvakohtunike volitused lõpevad novembris 2019. a. Rahvakohtuniku kandidaatide valimine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse. Toila vallal tuleb esitada

1. augustiks 2019. a Viru Maakohtule 4 rahvakohtuniku kandidaati. Omavalitsuse esitatavate kandidaatide arv on seotud selles elavate inimeste arvuga.

Seoses sellega otsib Toila Vallavolikogu isikuid, kes soovivad osaleda õigusemõistmises Viru Maakohtu juures kohtumenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras.

Isikutel, kes soovivad kandideerida rahvakohtunikuks ja vastavad allpoolnimetatud tingimustele, palume saata sooviavaldusi hiljemalt 17. juuniks 2019. a e-posti aadressil marina.sorgus@toila.ee

või saata postiga aadressil: Toila Vallavolikogule, Pikk 13a, 41702 Toila või tuua vallavalitsusse volikogu kantselei juhatajale. Avaldusse tuleb märkida nimi, elukoht, isikukood, telefon, e-post, töökoht ja amet ning kinnitus, et isik vastab kohtute seaduse § 103 sätestatud nõuetele.

Lisainfo: Marina Sorgus, tel 5884 7665, marina.sorgus@toila.ee

Rahvakohtunikukandidaadid valib vallavolikogu oma istungil salajase hääletamise teel. Volikogu poolt valitud kandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv komisjon.

Rahvakohtunike tööd tasustatakse riigieelarvest. Tasu määr on iga õigusemõistmises osaletud tunni eest võrdne töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel kindla ajaühiku kohta kehtestatud töötasu alammääraga. Rahvakohtunikuks ei saa nimetada isikut kaheks järjestikuseks perioodiks.

Rahvakohtunikuks kandideerijad peaksid arvestama, et kohtuistungitel tuleb osaleda alates esimesest kohtuistungist kuni asjas tehtava lõpplahendi kuulutamiseni ja see periood võib olla mitmete kuude pikkune. Eeltoodu tõttu peaks kandideerijal olema kindel soov ja reaalne võimalus rahvakohtuniku töös osalemiseks.

Tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama, mistõttu peaks kandideerijal olema tööandja eelnev nõusolek.

Kohtute seadusest tulenevad nõuded rahvakohtunikule

Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.

Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:

1) süüdi mõistetud kuriteo eest;

2) pankrotivõlgnik;

3) tervise tõttu sobimatu;

4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;

5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;

6) kaitseväeteenistuses;

7) advokaat, notar või kohtutäitur;

8) Vabariigi Valitsuse liige;

9) valla- või linnavalitsuse liige;

10) Vabariigi President;

11) Riigikogu liige.

Marina Sorgus

vallavolikogu kantselei juhataja

29. juunil avame Kohtla-Nõmme skatepargi

Koos Mägede Hääle festivaliga avatakse kaevanduspargis aherainemäe jalamile sellel päeval skatepark, kus päeval saab betoonist sõidurajal rulatada ja õhtul Tallinna Haigla Rulapargi skeidispetsidest dj-de Kristopher Luigendi, Ats Luige ja Jan Tomsoni settide saatel tantsida. Sissepääs skateparki on tasuta.

Juba kolmandat korda maanduv Mägede Hääl on saanud Ida-Viru suve üheks kirsiks, tuues lauale sel korral üle neljakümne artisti neljal laval, kes esindavad kohaliku undergroundi koorekihti. Festivalil kaevutakse tööstusjärgse muusikavälja sügavikesse, avatakse uus skeitpark ja pakutakse elamusretki üle terve Ida-Virumaa. Festivalil esineb ligi 40 artisti, teiste seas kodumaised muusikud Anna Kaneelina, Mart Avi, Velly Joonas, Yasmyn ja Mick Moon, Briti duo Rezzett ning Ukraina bänd Chillera.

KULTUURISUVI

Juunikuu

14.06 Välikino „Mehed“ Voka staadionil, kell 22.00, pilet 5€ / 3,5€

15.06 Toila Pargi Kohviku suvehooaja avamine, esineb Mr. Blues!

22.06 Jaanituli Toilas! Esinevad Kuldne Trio ja Boamadu, programmi algus kell 20.00, ala avatud 19.00-st!

23. 06 Jaanituli Eesti Kaevandusmuuseumis! Esinevad ansambel Respekt, A-Silence, Virje Laht!

23.06 Jaanituli Sakal! Esineb Detail!

26.06. Peotuli jõuab Voka rahvamaja juurde ja Toila laululavale, Kohtla-Nõmmele!
12.15 Voka rahvamaja juures
12.45 Toila laululava juures minilaulu- ja tantsupidu! Tasuta!
16.30 Peotule tervitamine Kohtla-Nõmmel Urve Kilgi tänupingi juures
17.50 Peotule vastuvõtmine ja suur suvesimman Untsakatega Kaevandusmuuseumis. Tasuta!

27.06 Toila rahvateatri esietendus „Punane kukk ja valged kitsed“ Toila seltsimajas, kell 19.00!

29.06 Muusika- ja kultuurifestival Mägede Hääl, Kohta-Nõmme Kaevandusmuuseumi territooriumil.

Juulikuu

13.07 Suveõhtu Staarid! Haddaway (Saksamaa), Hellad Velled, 5 miinust ja Pluuto Toila laululaval!

Juulikuus toimub rida kontserte 7 linna muusikafestivali raames. Nendega saab tutvuda eraldi artiklis.

Augustikuu
19.08 Taasiseseisvumispäeva piknik Kohtla-Nõmmel. Esineb akustiline duo Liis Mäesalu ja Tarvo Valm ning lisaks öökino.

20.08 Oru pargi promenaad, esinevad Maarja ja Karl-Erik Taukar! Kontsert kell 18.00!

20.08 Proletariaadi disko Kongo Kokteilikas ja grillis

24.08 Ib Lampi nimeline tänavakorvpall

24.08 Balti Speedway Liiga, Kohtla-Nõmme Motokeskuses

31.08 Meri, muusika ja muinastuled. Esinevad Kukerpillid ning palju põnevat kogu perele! Tasuta!

31.08 Pankranniku Rannajooks 2019

Vaata rohkem infot Toila valla Facebooki lehelt ürituste rubriigist!
PS! Elamusi lisandub veel! Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel kultuurikavas muudatusi. Lisainfo ja küsimused: kaisa.pukk@toila.ee