Lasteaiajuhi mured ja rõõmud

Kunagi lauanaaber volikogust ütles, et haridusasutused võiksid koduvalla lehes kordaminekute ja õnnestumiste kõrval kirjutada ka probleemidest, kitsaskohtadest. Täna on pühapäev ja ma tean, et uut nädalat alustame vähemalt 3 puuduva töötajaga. Haigused on selle õppeaasta kõige suurem mure. Ja siin ei olegi muud, kui soovida lastele ja suurtele kiiret paranemist. Lastevanematele aga mõistmist... Hommikune teadmatus, millisest rühmast õhtul oma lapse saad? Samas on lahenduse tekkides ja kasvõi ühe õpetaja olemasolul teavitusi edasi antud rühma listi kaudu. Haiguste tõttu venivad tähtajad lapse arengut puudutavate vestluste osas. Muutuvad kehtetuks plaanid, lubadused näiteks sel aastal vene keele ringi, jooga toimumise osas. Ega ausalt öeldes minul muret jagades kergem hakanud. Ja TELE 2 reklaaminäoks „vingumine aitab“ pole ammugi soovi olla. Probleeme? Probleemid ongi ju selleks, et neid osapooltega lahendada.

Nii et ikkagi rõõmudest!

Oli muutuste rakendamise aasta. Ja siinkohal minul ja ettevõtlikkuse koordinaatoril küll süda hõiskab, sest teadlikkust TULEM-i tähtede kombinatsioonist hindasid õpetajad eneseanalüüsides 1-5 skaalal 4,2-ga ja rakendamist hindega 4. Järelikult on rakendatud mentorisüsteem ja pidev tagasisidestamine olnud õpetajatele abiks.

TULEM-i rakendamist tegevuste planeerimisel ja avatud tegevusi analüüsides sai kogu õpetajaskond proovida. TULEM on esitähed oskustest, mida kannab ettevõtlik õpetaja ja kultiveerib neid oskusi ka lastele: oskused koostööks, vastutuse võtmiseks, huvi ja tahe tuua „päris elu“ kas laste juurde või minna nendega koos väljaspoole rühma õppima; usaldust enda oskuste suhtes ja võimalusi lapsele kogeda usaldust ning oskust ise enda tegemisi hinnata ja mõju mõõtmist ka lastele õpetada.

Nüüd ootame veel lastevanemate tagasisidet kas ja kuidas nemad muutusi on mõistnud või tunnetanud.

Oli tõhus projektipõhise õppe rakendamise aasta. Samas mõistame, et lapsest lähtuva õppe rakendamisel on võimalik igal pedagoogil veelgi enesearenguid planeerida. Rõõmustas, et sõimerühm suutis vanusest olenemata õppida ja ka pidutseda vanematega koos õues! Rühmades tekitati aktiivselt uusi õpikeskkondi ja loodi lapsele võimalusi lasteaiapäeval õpitut ise nähtavaks teha. Rõõmustasid vanuserühmade projektide esitlused saalis, kus oli lapsest lähtumist, laste kaasamist ja laste panust ja seda kõike oli oskuslikult suunatud. Meeldis, et vanemad olid kaasatud. Tänu vanemate jagatud teadmistele, toetusele on lapsed ise oskuslikumad, julgemad mängukaaslastele tarkusi jagama. Lahtiste uste nädala õuetegevused olid huvitavad (nt uuriti vaklu), eneseületust nõudvad (sõimelapsel lusikaga loodusliku materjali sorteerimine), aktiivsele liikumisele ergutavad ja loovust võimaldavad.

Oleme teel mõistmisele, et rühmaruum pole parim õppimise paik. Erinevaid valdkondi lõimides ning laste eakohasust arvestades ning huve kuulates on võimalik õppida kohapõhiselt. Laste teadmised tulenevad paikkonna loodus- ja tehiskeskkonnast ning kultuurist, aga ka probleemidest või nähtustest. Sõimelapsele on parim anda võimalusi meeltega kogeda, katsetada. Saame uhkusega öelda, et tänu küll ettevõtlikkuse meeskonna 2017. a. sügisel väljakäidud ideele, kuid tublide isade otsustele ja panustamisele avame maikuu viimasel nädal maalähedase katusealuse, kus hea kohvikut või pidu pidada, õuesõppimist teostada. Erinevatel aegadel on ehitust vedanud Hannes Pertel ja Priit Orav. Tänusõnad ehitusmaterjalide (kivid, palgid, laast ja laud) annetajatele ning tööga panustajatele! Katusealuse põrandamaterjal on soetatud Jõuluootusest laekunud ühiste rahadega. Põranda paigaldasid Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri, Häirekeskuse ja Päästeameti Ida osakondade juhtivtöötajad heategevuse korras. Hoonetaguse sättis meeskond koos abilistega lehepudru, porisupi kokkamise kohaks. Kokkamise materjal on koos lastega või vanemate abil juba varakult kogutud. Mudaköögiks saab ta siis, kui isad koos lastega veetorustike süsteeme ehitama hakkavad ja õpetajad vee tagavad. Naksitrallid on väliköögi avamise ja kohviku kohta kutse lastele ja külalistele juba välja saatnud.

Kordaminekuks saab pidada läbi aastaegade toimunud Seiklusrada koos perega. Rajal läbitu kohta küsimustele õigeid vastuseid märkinud perede vahel toimus loosimine ja raamatud saavad endale Eliise-Johanna ja Hugo. Sel aastal kaasasime Seiklusrajale maakonna TEL lasteaedu. Osalejaid oli seitsmest lasteaiast 92 last. Teeme ära! aktsiooni raames on rühmadel oma mänguväljakul omad taimepeenrad. Männikualune tunnel sai täienduse üle mäe viivate ronimistrappide näol ja tunneli küljed on ümbritsetud maitsetaimede ja metsataimede aladega. Tunnetusrada ootab veel tegemist.

Uus aasta toob õpetajatele koolituse „Loovuse arendamine tehnoloogia abil“. Saime HITSA-lt toetust ligi 3000 eurot robootikavahendite soetamiseks. Seetõttu on uue aasta õppekavas kindlasti sees eesmärgid, arengud programmeerimise vallas. Tundub põnev?

Suvekuud toovad uuenduskuuri saalile ja üldkoridorile, kus vahetatakseküttetorustik ja radiaatorid. Koostöö valla asutustega toimib. Ja seegi on edasiviiv märk, et asutuse juhtidel oli võimalus vaadata tagasi asutuse aastale, enda tegevustele ning arenguid koos oma otseste juhtidega ühises vestluses planeerida.

Kooli saadame sel aastal 10 last ja uusi kasvandikke on sõimerühma avalduste järgi juba tulemas 13.

2. juunil osalesime rahvatantsuringi lastega õpetajate Helle Astok ja Lidia Org juhendamisel mudilaste laulu- ja tantsupäeval Toilas. Ja meie lasteaiast lausa neljal töötajal on õnn ja rõõm Kiiguri koosseisus suvisel tantsupeol kaasa lüüa!

Ilusat suve!

Julie Laur

direktor