Kohtla-Nõmme lastekodu sulgemisega ei saa viivitada

Milline peaks olema asenduskodu, kus lapse elu oleks turvaline ja hoitud? Kas julgeme väita, et Kohtla-Nõmme lastekodu praegused tingimused on just sellised, milliseid me oma valla lastele tahame? Kui ühes suures majas on koos 32 last, siis kas seda ei ole natuke liiga palju? Need olid küsimused, mis panid juba aasta tagasi mõtlema.

Praegu oleme olukorras, kus lastekodul puudub direktor. Vald kuulutas märtsikuus välja konkursi, mis sobiva kandidaadi puudumise tõttu nurjus. Oleme väga tänulikud lastekodu sotsiaaltöötajale Ksenia Aleksejevale, kes oli valmis vastutust võtma ning ajutiselt direktori ametikohta täitma.

Nüüdne seis on selline, et Toila valla vajadus teenuse järele on minimaalne. Lastekodu hoone on amortiseerunud. Samas on järgmisest aastast riigi suund perepõhine hooldus (eelistatud paigutamine eestkostele, hooldus- või lapsendajaperre). On väga oluline aspekt, et 2020. aastast rakendub sotsiaalhoolekande seaduse nõue, kus asenduskodu korteris võib olla 8 asemel 6 last. Kohtla-Nõmme lastekodus on 4 korterit, kus on kokku 32 last, seega 2020. aastaks ei või seal olla üle 24 lapse.

Praegu Toila vald selle teenuse osutamise eest peale ei maksa. Lastekodu tulu tuleb asenduskoduteenuse osutamise eest nendelt omavalitsustelt, kelle lapsed on Kohtla-Nõmme lastekodus. Kui uuest aastast laste arv väheneb, vähenevad oluliselt ka saadavad tulud. Leiame, et eelkõige laste huvides enam nii jätkata ei saa ega tohigi. Tegime ettepaneku sulgeda Kohtla-Nõmme lastekodu alates 2020. aasta 1. juulist. Sellise otsuse tegi sel kolmapäeval ka Toila vallavolikogu.

Oleme konsulteerinud sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga ning ka nemad kinnitavad, et otsus lastekodu sulgeda on ainuõige. Neid paneb imestama pigem see, miks on sellega nii kaua viivitatud.

Kohtla-Nõmme lastekodu teema ei ole ainult Toila valla küsimus. See on tervet Ida-Virumaad, kui mitte tervet Eestit puudutav teema.

Meie lastekodus on praegu 32 last kaheksast omavalitsusest. Seetõttu peaksid omavalitsused seljad kokku panema ja ühiselt lahendust otsima. Kindlasti tekib küsimus, miks ei võiks me perepõhist hooldust jätkata samas majas ja peresüsteemile üle minnes. Kahjuks olemasolev maja ei toeta peresüsteemile üleminekut.

Spekulatsioonid sellest, et keegi soovib seda maja mingiks muuks eesmärgiks saada, ei vasta tõele. Maja vajab hulganisti investeeringuid (uut elektri- ja küttesüsteemi, katust, kapitaalremonti) ning ei ole seetõttu just kõige ahvatlevam kinnisvara uute teenusepakkujate või majale omaniku leidmiseks. Praegu on kinnisvara küsimus hoopis teisejärguline. Esmatähtis on lapsed ning nende heaolu, samuti töötajate toetamine selles protsessis.

Mõistan täiesti, et igasugused muutused tekitavad hirme ning esialgu ka ebamugavust. Kas need saavad olla põhjuseks muudatuste mittetegemiseks, kui eesmärk on lastele paremate tingimuste loomine perepõhise hoolduse näol (peres kuni kuus last)?

Nüüd, kus meil on olemas otsus asutuse tegevuse sulgemiseks, siis kuidas läheme edasi? Meie headeks partneriteks on sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti ja SOS Lasteküla esindajad.  Lisaks on kaasatud töötukassa, kellega paneme ühiselt paika tegevusplaani töötajate nõustamiseks. Oluline on vaadata teemat laiemalt ning kaardistada ühiselt Ida-Virumaa asenduskodude tulevik ja vajadused, võimalused. Meie lastekodu ei saa kindlasti enam võtta ühtegi last juurde, kuna juba praegu on kõik kohad maksimaalselt hõivatud.

Väga olulisel kohal on koostöö nende omavalitsuste lastekaitsetöötajatega, kelle lapsed on Kohtla-Nõmme lastekodus. Vajalik on kaardistada, kui palju lapsi tegelikult uut kodu vajavad ning kes nendest peavad jääma samasse piirkonda. Kõik otsused peavad lähtuma laste huvidest.

Keeruliste otsuste tegemiseks ei tule kunagi õiget ja sobivat aega. Mulle tundub, et asenduskodu teemadest on ühiskonnas teenimatult vähe räägitud. Inimesed pigem pelgavad seda, kuna teema on tundlik. Loodan, et Kohtla-Nõmme lastekodu juhtum paneb omavalitsusi asenduskodude peale rohkem mõtlema ning annab tõuke ühiselt panustama laste paremate elutingimuste loomisesse. Ma väga loodan kõigi osapoolte mõistvale suhtumisele ja usun, et oleme õigel teel.

Et mõista hooldus- ja eestkosteperede teemat paremini, soovitan vaadata dokumentaallavastust "Südamest sündinud". Lavastus on leitav internetis tarklapsevanem.ee.

Kerda Eiert

abivallavanem