ilmub alates 1996. aastast. Paberväljaanne ilmub iga kuu teisel nädalal. Kaastööd on oodatud 25. kuupäevaks e-posti aadressil lea.rand65@gmail.com. Toimetaja Lea Rand tel. 33 69 551 või 53 428 705
Friday, September 6, 2019
September
Kasvasid ühes aias õunapuu ja arooniapõõsas.
Iga päev vaatas arooniatüdruk üles puuokstesse ja imetles, kuidas õunapoiss järjest suuremaks paisus ning kuidas tema palged üha rohkem õhetama hakkasid. Aga kahjuks oli õunapuu kaugel ja õunapoiss kõrgel.
Ei jäänud arooniatüdrukul muud üle, kui nukralt õhata ja ainult unenägudes sai ta sinna üles, õunapoisi embusesse. Ühel hommikul ärgates ei näinud arooniatüdruk aga enam oma armsamat – öine tuul oli ta puu otsast alla sikutanud.
Õnnetult kössitas õunapoiss puu all koos oma õdede-vendadega. Varesed käisid neid seal nokkimas ja isegi siil käis nuusutamas. Oi, kuidas oleks nüüd väike arooniatüdruk tahtnud talle appi minna, aga kus sa siis saad, kui sabapidi oksa küljes kinni oled.
Ühel päeval tuli õunapuu alla inimene ja korjas mahapotsatanud õunu. Teiste hulgas läks kaussi ka meie kangelane. Arooniatüdruk oli juba meelt heitmas, valmistus mõttes hüvastijätusõnadeks ning jõudis juba paar pisaratki poetada. Äkki märkas ta, et inimene läheneb tema põõsale. "Võta mind ka!", hüüdis arooniatüdruk. Justkui oleks inimene teda kuulnud, korjas ta just selle kobara, kus väike arooniatüdruk koos oma sõpradega rippus ja poetas kaussi õunte juurde.
Vaene arooniatüdruk värises suurest kohtumisrõõmust ja ärevusest, olgugi et õunapoiss ju veel ei teadnud tema suurtest tunnetest.
Seni, kui nad koos kausis tuppa jõudsid, oli õunapoiss jõudnud arooniatüdrukut märgata ja temasse armuda – nii ilus ja jumekas oli too preili.
Käsikäes üksteisele silma vaadates mindi ka potti ja seal keesid nende tunded veel kuumemaks.
Nüüd saavad nad rahulikult ühes purgis kauneid hetki jagada ja üksteisele möödunud suvest lugusid rääkida.
Usun, et selliseid lembelugusid võivad praegu paljud kirjutada, sest kiire hoidistamise aeg on käes. Usinad perenaised hoolitsevad ju ikka selle eest, et talveks oleks midagi purki pistetud.
Selle aasta suvi hakkab otsi kokku tõmbama. Ehkki päevad ja isegi ööd on veel suviselt soojad, on siiski tunda juba sügise niisket hingust ja looduse märgid ütlevad, et varsti on ta tulemas.
Loodan, et mööduv suvi pakkus kõigile mõnusaid, südantsoojendavaid hetki. Kes jääb mõnda toredat reisi meenutama, kelle hingekeeled pani helisema laulu- ja tantsupidu, kes veetis kosutava puhkuse kodus laste- ja lastelaste seltsis. Kandke neid hetki endaga kaasas ka läbi pimeda sügise, head emotsioonid aitavad hallaja üle elada.
September on just see kuu, mil saab alguse nii mõnigi tee – nimelt paljudel algab koolitee. Neil, keda see tee juba mitmendat aastat ootab, ei olegi ehk põnevust nii palju, aga 1. klassi minejatel on see kuu kindlasti eriline. Kõik on uus – sõbrad, õpetajad, igapäevased tegevused.
Andrus Kivirähk on raamatus “Mees, kes teadis ussisõnu” kirjutanud, et inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd.
Soovin, et alanud õppeaasta oleks täis tahtmist teada saada ja valmisolekut õppida uusi asju. Tegelikult ei pea ju õppimiseks tingimata koolis käima – õppida ja ka õpetada saame me igal hetkel, kui selleks ainult soovi on.
Igalt inimeselt, kellega me kohtume, on võimalik õppida, igast hetkest, mis elu meile toob, saame enda jaoks midagi uut ja huvitavat.
Sumedat suvelõppu!
Lea Rand
Toila Vallavalitsus korraldab vallavara võõrandamise avaliku enampakkumise teel
Võõrandamine toimub elektroonilise oksjonina oksjoniportaalis Osta.ee.
Võõrandamisobjektid:
1. Parkla kinnistu Järve külas (32002:001:0196) , kus asub tall-tõllakuur nelja garaažiboksiga, alghind 5 000 eurot (korduv enampakkumine)
2. Sõiduautod Honda Civic 4D reg.nr 438BJG (2013.a.) alghind 7500 eurot.
Vara müügitingimused on nähtavad Osta.ee keskkonnas.
TVL
Meeldetuletus koerte ja kasside pidajatele
Enne looma võtmist, mõtle!
- Kas Sa oled ennast nõus siduma loomaga kogu tema eluks? Kas sa oleksid nõus muutma oma elustiili tema nimel?
- Kas Sa suudad tasuda ka kõige vajamineva eest — mikrokiibiga märgistamine, vaktsineerimised, ravi, loomatarbed, täisväärtuslik toit jpm.
- Kas kõik Su pereliikmed ikka tahavad lemmiklooma. Lemmiku võtmise otsus peab olema kooskõlastatud kõikide pereliikmetega.
- Ega Sinu pereliikmetest kellelgi ei ole loomakarvade vastu allergiat. Kui mõnel pereliikmel esineb loomakarvade vastu allergiat ei tohiks looma kohe kindlasti võtta.
- Kui Sa tahad looma kellelegi kinkida, kas kingi saaja ka ise seda tahab ja kas ta vastab ka kõigile eelpool nimetud punktidele.
Peab omanik oma lemmiklooma pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks ning oleks välistatud kaaskodanike ja teiste loomade häirimine ning kallaletungimise võimalus.
Lemmiklooma omanik on kohustatud varustama oma lemmiklooma kaelarihmaga, millel on omaniku kontaktandmed või looma muul viisil identifitseerima (kiibistama, tätoveerima vms). Mikrokiipi võib paigaldada vaid tegevusluba omav veterinaararst.
Vastavalt seadusandlusele, loetakse hulkuvateks loomadeks omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu järelevalveta jäänud loomad, kes tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Kui hulkuva looma omanikku ei ole kahe nädala jooksul võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia Loomakaitse seaduse § -s 18 sätestatud korras.
Hulkuvate loomade püüdmise tellimist korraldab vallavalitsus.
Toila
vald on hulkuvate loomade alase tegevuse korraldamiseks sõlminud
töövõtulepingu MTÜ-ga
Kohtla-Järve Koduloomade varjupaik, kelle tööülesannete hulka
kuulub Toila valla haldusterritooriumil olevate hulkuvate loomade
püüdmine, püütud loomade transportimine loomade varjupaika.
Vastavalt seadusele hoitakse loomi varjupaigas 14 päeva, selle aja
jooksul saab kadunud looma omanik oma looma varjupaigast kätte.
Margit Juuse
keskkonnaspetsialist
Põnev näitus Kohtla-Nõmme Rahvamajas
Hinduismis, budismis, bönis
ja džainismis on Kailaši traditsiooniliselt peetud ilmutuskohaks,
universumi keskuseks, elu allikaks, taevateeks, jumalate templiks.
Tiibetlased
nimetavad Kailaši mäge - Kang Rinpoche, mis tähendab
"lumekalliskivi". Ümar, peaaegu sümmeetriline Kailaši
kuppel, mis on kaetud päikese käes sädeleva igijää mütsiga,
näeb tõesti välja nagu hiiglaslik kristall. Kailaši läheduses on
kaks müstiliste omadustega järve: elava veega Manasarovar, surnud
veega Rakshas Tal.
Kailaši
ümbrusest saavad alguse neli Aasia püha jõge: Brahmaputra, Sutlej,
Karnali (üks Gangese lisajõgedest, mis voolab ka Nepali
territooriumil) ja Indus, millel on tiibeti uskumuste kohaselt
erilised müstilised omadused - tervendada ja puhastada, kinkida
vaimuerksust, tarkust, valgustatust...
Kailaš
on saladuste ja iidsete traditsioonide maa, kus aega mõõdetakse
igavikuga, kus eksistents ise on täis vaimsust.
Me
soovime, et ka teie puudutaksite meie planeedi ühte suurimat
saladust, mis on varjatud imetlusväärses, Kailaši templiks
nimetatavas paigas. See on eriti oluline Maa ja inimkonna
hämmastavate muutuste lävel, mis on tegelikult juba alanud.
Meie
näitus on ebatavaline mitmel põhjusel. Esitatud fotod kannavad
võimsat transformeerivat energiavoogu meie planeedi kõige
salapärasemast ja võimsamast kohast – Kailaši mäelt. Igaüks
meist võib tunda mitte ainult selle jumaliku piirkonna vapustavat
ilu, vaid ka selle hämmastava koha energiat. Selleks tuleb lihtsalt
peatada sisemine dialoog ning püüda häälestuda tunnetele!
Paljud
esitletud fotod on ainulaadsed.
Ekspeditsioonide
tulemuste põhjal on avaldatud kaks raamatut - A. Redko, S. Balalaev
"Tiibet-Kailaš. Müstika ja reaalsus ", S. Balalayev
"Tiibet-Kailaš. Pühad Orud" ning S. Balalayevi fotoalbum
" Kailaši kutse" vene ja inglise keeles.
Veebileht
Internetis: www.mt-kailash.ru
Valla koolid on uueks õppeaastaks valmis
Tänavu alustas üle
Eesti kooliteed 14500 väikest õppurit, neist 40 on Toila valla
lapsed.
Küsisin uue
õppeaasta alguses meie koolijuhtidelt, kas Toila valla koolid on
uueks õppeaastaks valmis, milliseid uudiseid uus aasta endaga kaasa
toob ja milliseid võimalusi pakutakse, et noortel õppimise protsess
mõnusamalt kulgeks.
„Sel aastal hakkab kehalist kasvatust õpetama Janek Vallimäe. 1. klassi juhatajana alustab Kristi Goldberg ja 10. klassi juhataja on Inna Toovis. Koolis on kokku 249 õpilast. 1. klassi astus 18 last, 10. klassis on sel aastal 20 õpilast. Lisaks esimesele klassile asus kooli õppima 17 uut õpilast, kes varem on õppinud teistes koolides.”
Signe lisab, et suvel said valmis loodusainete labori ruum ja remonditi ära bioloogi/geograafia ning füüsika/keemia klass. „Kahjuks ei jõudnud tootjad kooli alguseks veel tarnida nende kolme ruumi sisustust, aga loodame ruumid sisustatud saada esimeste kuude jooksul.”
Uudis on see, et sel aastal liitus Toila Gümnaasium Kiusamisvaba Kooli programmiga.
„Püüame igati toetada õpilaste liikumist ja aktiivset tegevust ka vahetunnis. Selleks on kooli hoovis lisaks korvpallirõngale ja lauatenniselauale paigutatud slackline ja batuut. Lisaks saab mängida õuemalet ja proovida oma osavust hiigeljengaga”, toob Signe Ilmrjärv välja ka erinevad vahetunni sisustamise võimalused.
Kohtla-Nõmme Kooli direktor Moonika Mägipõld kinnitab, et ka Kohtla-Nõmme Kool on õppeaastaks valmis, planeeritud remonttööd nii lasteaias kui koolis on tehtud ja soetatud on vajalikku inventari.
„Sellest õppeastast töötab meil uus tütarlaste käsitöö õpetaja Gerda Voldek, muidu on kõik aineõpetajad koolis olemas. Kohtla-Nõmme Koolis on septembrikuu alguse seisuga 80 õpilast, 1. klassi astus 8 õpilast. Lasteaias on meil kolm rühma, kokku on lasteaia nimekirjas 48 last. Lasteaiast läks pensionile üks õpetaja, tema asemele tuli Eha Mägi.
Huviringide poole pealt on Kohtla-Nõmme Kool alati palju võimalusi pakkunud. „Meil on pakkuda huviringe nii lasteaialastele kui koolilastele. Uusi ringe praegu kavas avada ei ole, kui tekib huvi, siis vatame oma võimalused üle”, lisab Moonika Mägipõld. „21. septembril võõrustab Kohtla-Nõmme Kool XT SÜGISROGAIN-i , samuti on plaanis oktoobri keskel meie koolis läbi viia uurimiskonverents.”
Kõikide huviringidega, mida koolid pakuvad, on võimalus tutvuda koolide kodulehekülgedel.
Toila Vallavalitsus kinkis kõigile meie valla lastele, kes alustasid sel aastal kooliteed, nimelised kirja- ja joonistustarvete kohvrid.
Lea Rand
Foto: Kerda Eiert
Toila Gümnaasium sai annetuste toel koolikella
Kell on paigutatud postamendile, mis
kunagi asus koolimaja pargipoolse ukse ees ja kandis J. Anvelti
büsti. Büst anti omal ajal üle Okupatsioonide muuseumile ja tänu
sellele on Toila Gümnaasiumi õpilasgruppidel veel tänagi võimalik
saada tasuta ekskursioone Vabamus.
Kell on soetatud annetuste toel. Aastal 2016 kutsusime üles
koolikella jaoks annetama. Sellest ajast alates on õpilased
annetuskasti pannud osa jõululaatadel teenitud tulust, annetusi
tegid õpetajad ja lapsevanemad jõulu- ja kevadkontserditel käies
ning jõululaatasid külastades. Oli õpilasi, kes annetasid lausa
mitmel korral oma väikese rahakassa sisu. Väga suure osa panustasid
vilistlased kooli aastapäeval.
Kuna osa annetajatest jäi
anonüümseks, siis tänan kogu Toila Gümnaasiumi pere poolt nimesid
eraldi välja toomata kõiki neid inimesi, kes kella soetamiseks oma
panuse andsid.
Signe Ilmjärv
Toila Gümnaasiumi direktor
Toila alevikus Uus, Kirsi, Liiva ja Põllu tn ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine
Toila
valla vee-ettevõte AS Toila V.V. esitas 2018. aasta sügisel SA-le
Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastustaotluse ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni rajamiseks Toila alevikus Uus, Kirsi, Liiva ja Põllu
tänavatele. Sihtfinantseerimisleping SA KIK ja AS Toila V.V. vahel
sõlmiti 25. juulil 2019.
Projekteerimis-
ja ehitustöid teostab hanke võitja OÜ Pipes Building. Projekti
käigus rajatakse 53 ühisveevärgi ja 63 ühiskanalisatsiooni
liitumispunkti, ehitatakse ligi 1,7 km veetorustikke ning 2,2 km
kanalisatsioonitorustikke. Projekti kogumaksumuseks on 429 612
eurot, millest KIKi toetus moodustab 70% ehk 300 729 eurot.
Projekti tulemusena on võimalik nimetatud piirkonnas tarbida
kvaliteedinõuetele vastavat joogivett ning tagada reovee kogumine
nõuetekohaseks käitlemiseks Toila aleviku reoveepuhastis.
Projekteerimistööde kestvus koos ehitusloa taotlemisega võtab aega
ca 2 kuud, seetõttu ehitustöödega püüame alustada hiljemalt
käesoleva aasta novembris. Projekti lõpptähtaeg on 30.10.2020.
AS
Toila V.V. on saanud viimase viie aasta jooksul SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus viis positiivset rahastusotsust
kogumaksumusega ca 923 180 eurot. Käimasoleva projekti lõppedes
võib öelda, et oleme SA KIK abiga ehitanud kokku 4,6 km
ühisveevärgi- ja 3,6 km ühiskanalisatsiooni torustikke, 9
tuletõrje veevõtukohta, rajanud 3 reoveepumplat ning
rekonstrueerinud Voka aleviku veetöötlusjaama. Investeeringud
tagavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kättesaadavuse ja
jätkusuutlikkuse, joogivee hea kvaliteedi ning reoveekäitlemise
selleks ettenähtud kohas.
Tauri Hindpere
juhatuse liige
AS Toila V.V.
Tantsuhimu ei rauge ka suvel
Vahemikus
14.-18. august toimus Toila vallas neljandat aastat tantsulaager,
millest said seekord osa kakskümmend
12-18 aastast neidu. Laagrit viis läbi tantsugrupp Bailar juhendaja
Elisabeth Purga.
Koosveedetud aja jooksul õppisime selgeks kolm uut tantsu, leidsime
laagris osalejate seast uusi sõpru, filmisime tantsuvideosid,
ööbisime koos Voka noortekeskuses, pidasime maha ühe „vaikse
disko“ (ehk disko kõrvaklappidega) ja palju muud.
Lisaks
demonstreerisime laagri viimasel päeval oma tantsuoskusi laagri
minikontserdil. Noorte idee sai tuge Eesti ANK projektifondist
"PickUp - Briti Eri", mille tegevuste elluviimist
rahastatakse Briti Nõukogu poolt.
Elisabeth
Purga
Foto:
Pipi Triinu Nõmmiste
Tuleb tänulik olla selle hea eest, mis elu on andnud...
Kui Vaimastvere vallast pärit
Ernst ja Kiiklas sündinud Linda esimest korda Võrnus teatriõhtul
kohtusid, siis vaevalt oskasid nad aimata, et saatus neile nii ilusa
ja pika ühise elu kingib.
Täna on Lindal vanust 84
aastat ja Ernst tähistas hiljuti 91. sünnipäeva. Ühist
perekonnanime Luik ja ilusat kodu Kohtla-Nõmmel jagatakse juba 53
aastat.
Küsimuse peale, kust selline,
mitte väga sageli esinev nimi, pärit on, vastab vanahärra, et tema
juured viivad Sangaste krahvini välja ja küllap see saksapärane
nimigi talle sellepärast pandi. Ent hoolimata vägevatest juurtest
pole Ernsti elu kerge olnud. Kümnelapseline pere kolis enne viimast
sõda Kohtla-Järvele. Isa suri varakult ja Ernst, kes oli sel ajal
vaid 16 aastane noormees ja vanuselt teine laps peres, pidi emale ja
perele toeks jääma. Eks sellepärast kannatasid ka õpingud. Ent
kuldsed käed ja lahke meel on elus abiks olnud ja midagi pole
tegemata jäänud. Ernst on õppinud Merekoolis, töötanud rändkino
mehanikuna ja õmblusvabrikus peamehaanikuna. 1960. aastal asus ta
elama Kohtla-Nõmmele ja peale seda töötas 40 aastat Kohtla
kaevanduses elektrilukksepana.
Ehkki tänaseks on ühist elu
jagatud juba üle poole sajandi, ei jäänud noored peale esimest
kohtumist kokku. Elu tegi oma korrektiivid – Ernst läks uudismaale
ja Linda teisele poisile mehele, sai kahe poja emaks ja elu läks oma
rada. Kuni ühel 1966. aasta suvepäeval kohtuti taas Kiiklas. Vanad
tunded tärkasid taas ja nii lepiti kokku uus kohtumine juba
järgmiseks päevaks Toila laulupeol. Linda ütleb, et siis olid
„pudel veini ja präänikud” ja noored jõudsid arusaamisele, et
edasi tahetakse minna koos.
Ühise elu algus ei olnud
kerge, ühte väiksesse tuppa pidi kogu pere ära mahtuma, aga saadi
hakkama. Linda meenutab, et õhtul toodi madrats tuppa ja poisid
magasid põrandal ema-isa voodi ees. Aga raskustele vaatamata oldi
õnnelikud ja eluga rahul. Peagi saadi ka ühise tütre vanemateks ja
täna elule tagasi vaadates ütlevad nii Linda kui Ernst, et neil on
ilus elu olnud.
Linda ja Ernst Luik. Foto: Lea Rand |
Eluga ja üksteisega rahulolu
paistab ka nende omavahelisest suhtlusest igal hetkel välja. Linda
ei jõua ära kiita oma mehe kuldseid käsi – Ernst on omal ajal
ehitanud nii traktori kui muruniiduki, ükski asi, mis majapidamises
parandamist vajas, ei jäänud parandamata, koos korrastati kodu ja
rajati aiamaale väike aiamaja, mis on praegugi suurele perele mõnus
suvine kokkusaamise koht. Lindal ja Ernstil on kaheksa lapselast.
Ühiselt on ka majaümbrust korras hoitud ja oma jälje on nende
töökad käed ka Kohtla-Nõmme heakorrastamisele jätnud. Ernst
ütleb, et üheksa aastat niitis ta teede ääri kuni Vanakülani
välja.
Perenaise head kätt ja
maitset on tunda nii nende väikeses, kuid hubases kodus kui ka
ilusas käsitöös. „Kuldaväärt inimene”, ütleb Ernst oma
abikaasa kohta.
Mõlemad peavad lugu heast
muusikast. Ernst on omal ajal olnud hea pillimees, mänginud
pidudelgi. Tänagi on riiulil süntesaator ja kapi otsas kolm
akordioni, aga kahjuks käed enam pilli mängida ei luba. Kuid
muusika kõlab Luikede kodus pea iga päev.
Kuna tervis enam väljas
toimetada ei luba, mööduvad Ernsti päevad enamasti toas, hea
meelega kuulab ta raadiot, vaatab telerist uudiseid ja hoiab ennast
niimoodi ilmaeluga kursis. „Olen oma eluga rahul”, ütleb ta
ise. Lindal jätkub aga veel jaksu toimetada oma aiamaal ja
koduakende alune lillepeenargi õitseb täna temale. Meie praeguse
elu ja poliitika kohta ütleb Linda, et üldiselt on ta positiivne ja
väga millegi üle nuriseda ei ole. Riigijuhtide ja poliitikute
tegevuse kohta on tal vaid üks kommentaar: „Eks nad on ju kõik
targad mehed ja vaevalt, et keegi päriselt midagi halba tahab teha,
aga ju nad lihtsalt ei oska paremini.”
Küsin lõpetuseks, mis on
nende ühise ja harmoonilise pika kooselu saladus. Elus on ju nii
nagu klaverimänguski, et valged ja mustad klahvid on vaheldumisi. Et
kogu lugu ära mängida, tuleb ka mustadest üle saada.
Linda vaatab mulle sügavalt
silma, paneb käe südamele ja ütleb: „Teate, ma armastan oma
meest täpselt nii, nagu viiskümmend aastat tagasi. Ta on hea ja
tark mees ja ma pole kunagi pidanud millegi pärast muretsema.”
Noorematele inimestele paneb ta veel südamele, et öeldud sõna
tagasi võtta ei saa. Seepärast on tark jätta vahel mõni asi
ütlemata.
Vaatan vastust ootavalt
Ernstile otsa ja märkan tema silmanurgas pisaraid. „Mul on rahulik
ja tore elu olnud”, ütleb ta. „Kõik halb ja keeruline, mis elus
ette on tulnud, on möödas ja seda pole mõtet meenutada. Tuleb
tänulik olla selle hea eest, mis on olnud.”
Kuldsed sõnad!
Kui asutame ennast koos
Lindaga minekule, et enne ärasõitu veel nende aiamaalt läbi käia,
tuleb Ernst meid uksele saatma ja ütleb äkki, et kohv jäigi
pakkumata. Pole hullu, kohvi joome järgmine kord.
Lahkusin Linda ja Ernsti
juurest mingi erilise sooja tundega südames ja mõtlen, et oleks
nendesuguseid inimesi rohkem, oleks maailm palju toredam paik.
Lea Rand
Et aega näha, tuleb vanaks saada
Tobias koos vana-vanaisaga. Foto: Lea Rand |
Nii
filosoofiliselt on vananemise kokku võtnud üks terane 6 aastane
noormees.
Nõnda iga töö peab lõpuks edenema.
Kõik me abistame seltsis vanaema,
et ta liiga ruttu ei peaks vananema.
Vanaisa hüüab: "Abi ma ei vaja!"
ja mind sülle püüab: "Sa mu abistaja!"
Tõstab õhku minu, nii et laulab lagi -
see tal läheb lihtsalt, minu abitagi.
(L. Tungal)
Juba üheksandat aastat tähistatakse Eestis septembrikuu teisel pühapäeval vanavanemate päeva.
Selle päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Aga nii, nagu kõigile pole antud saada emaks või isaks, nii ei saa kõigist ka vanaema-vanaisa.
1. oktoobril tähistatakse üle maailma eakate päeva ja sel päeval tasub meeles pidada kõiki väärikaid ja kaua elanuid, olgu nad siis vanaemad-vanaisad või mitte.
Neid tähtpäevi silmas pidades teeme väikese ülevaate eakatest meie vallas.
70 aastaseid ja vanemaid inimesi elab meie vallas kokku 430. Neist mehi on 132.
90 ja rohkem aastaid elanuid on Toila vallas kokku 46. Neist mehi ainult 9.
Kõige vanem valla elanik on Kohtla-Nõmmel elav proua. Tema sünniaastal kirjutati kalendrisse number 1921. Ka kõige vanem mees elab Kohtla-Nõmmel ja tema on sündinud 1925. aastal.
Nagu statistikast näha, jääb teatud vanusest meeste arv tugevalt vähemusse. Küllap seletab see ka seda, et enamasti tegutsevad meie eakate ühendustes särasilmsed ja energilised „tüdrukud”.
Kui veel mõnikümmend aastat tagasi oli tavaline see, et vanaemaks-vanaisaks saadi siis, kui pensionipõli oli käes ja seega ka aega lastelastega tegelemiseks rohkem, siis täna on vist seis küll selline, et enamus vanavanemaid on veel tööga hõivatud ja ühiskondlikultki igati aktiivsed.
Eks tuleb endalgi ette, et kui lastel on lastehoidmisel abi vaja, algab jutt küsimusega: „Kas Sul on see päev vaba?”. Ja küll on kahju, kui pead vastama, et ei ole.
Ühine, koosveedetud aeg on väga oluline nii lastele kui ka eakatele. Eriti tore, kui veel mõni vanavanaema või -isa käepärast võtta on. Õnneks on neid peresid järjest rohkem, kus neli või koguni viis põlve aeg-ajalt kokku saavad. Nautigem siis neid hetki!
Lea Rand
kahekordne vanaema
foto: Tobias koos vanavanaisaga
Käisime Mulgimaale külakosti viimas
Vokiratas ja Merekivi koos võõrustajatega Tõrva Kirik-Kammersaalis. Foto: Ilmar Kõverik. |
10. augusti varahommikul asusid Toila „Merekivi” ja Voka
„Vokiratas” Lõuna-Eesti poole teele.
Varase sõidu
põhjuseks oli pikk reis Tõrvasse, kuhu olime kutsutud esinema mulgi
kultuurinädala raames toimuvale päevale teemal „Las jääda ükski
mets”.
Väheseks jäänud
uneaega oli plaanis jätkata bussis, kui see ei õnnestunud – nii
palju oli jutuajamist, et seda jätkus terveks sõiduks.
Esimese peatuse
Tõrvas tegime Vanamõisa järve ja selle juures asuva Tõrva
Gümnaasiumi ümbruses jalutades. Vanamõisa järv on üks kolmest
ilusast „veepärlist” linna piirides. Gümnaasium upub rohelusse
ja siseõu hoolitsetud lillepeenardesse. Saime jalad liikuma.
Edasi sõites jäi
otse ette linna keskus – kunagine puidust ja hiljem maakividest
ümberehitatud Tartu-Pärnu ja Viljandi-Valga maanteede
ristumiskohale oleva kõrtsihoone ning selle taha jääv EV 100.
sünnipäevaks valminud uus, avar linnaväljak. Eriti ilus on väljaku
kujundusega seotud Veskijärve kallas ja selle juures asuv tõrvaahju
sümboliseeriv ehitis.
Järgmisena tegime
pika jalutuskäigu linna külje all asuvale iidsele linnamäele.
Sinna saamiseks tuli ületada kõrge puidust kaarsild üle Õhne jõe.
Tantsumägi on looduslikult kaunis paik – tõrvakatele ja linna
külastajatele suviste ürituste korraldamise koht.
Tantsumäelt tagasi
tulles ootasid meid Tõrva rahvamajas „Eideratta” tantsijaid
kohvi, tee ja maitsvate pirukatega. Vahetasime meeneid, ajasime juttu
ja oligi aeg minna Tõrva Kirik-Kammersaali.
Lühikese ülevaate
selle hoone ajaloost ja viimase 20 aasta tegemistest andis Ilmar
Kõverik. Kirik-Kammersaal on hinnatud ürituste läbiviimise koht
paljudele looduse- ja kultuuriinimestele.
Esinesime
vaheldumisi Tartu rahvapilliansambliga „Sirgutii” ja kolme laulu-
ja pillimehega, kes on koondunud ühise nime „Helme Mulks” alla.
Huvitavad olid ka „metsavana” Arvo Saidla lood ilmaoludest
Eestimaal.
Meeldiv on tõdeda,
et meis on jäänud maha jalajälg Tõrva Kirik-Kammersaali
tegemistesse. Suur tänu ka Ilmar Kõverikule, kes meid vastu võttis
ja mõlemale tantsurühmale mälestuseks sellest päevast kohaliku
kunstniku Ilme Loik-Pärnoja keraamilised taldrikud kaasa andis.
Enne ärasõitu
istusime veel „Eideratta” tantsijatega ühises lõunalauas
bistroos „Väike Tõnisson” ja juba ootaski kodutee. Suur tänu
meie sõbralikule bussijuhile, kes meid turvaliselt Tõrvasse ja
tagasi koju sõidutas. Loodan, et meile kõigile oli see muljeterohke
päev meeldivaks vahelduseks igapäevastele tegemistele.
Saima
Eakate tantsurühma
„Vokiratas” liige alates 2013. aastast
Kultuuriteated
20. septembril 19.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. „Kui ema on ära.” Tavapilet: 5 €, sooduspilet: 3 €.
21. septembril 12.00-16.00 Kohtla-Nõmme Kooli juures XT sport Sügisrogain.
25. septembril Voka terviseradade avamine
10.00-12.00 Voka terviseradadel koolidevaheline krossijooks
17.30-20.30 Voka terviseradade ametlik avamine jooks/kõnd vabalt valitud distantsil
Orava saun, kümblustünn, kõigile osalejatele tee ja kringel.
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks 2020. aastal.
Stipendiume ja toetusi jagatakse 139-st allfondist.
Sihtasutus
Eesti Rahvuskultuuri Fond toetab:
- üksikisikuid stipendiumidega õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks;
- organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.
Esimest korda osaleb jagamisel kolm allfondi:
Härmatali fond algatatud
2018. aastal Tiiu Alliste (neiupõlvenimega Härmatali) poolt
eesmärgiga toetada lastekirjanduse loomist, mis kannab edasi eesti
rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit;
Ilmar Oleski fond asutatud
26. juunil 2019. aastal Ilmar Oleski poolt eesmärgiga toetada noori
ja võimekaid instrumentaliste klassikalise- ja džässmuusika alal;
Valter Lengi fond algatatud
2009. aastal Valter Lengi poolt eesmärgiga toetada Eesti
üliõpilasspordi ajaloo uurijaid.
Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljel www.erkf
TVL
Subscribe to:
Posts (Atom)