Thursday, April 2, 2020

Ka Sina saad anda oma panuse merel hättasattunude abistamisele



Toila Vabatahtlik Merepääste on kogukonnateenust osutav ning annetustel toimiv organisatsioon, kelle tegevus on suunatud merel hättasattunute abistamisele.

Vabatahtlik merepääste Eestis ei ole osa ametkondlikest struktuuridest, nagu see ei ole ka mujal Euroopas. Vabatahtlik merepääste on iseseisev ning kogukondlikust vajadusest tekkinud algatus, mis suures osas rahastab oma tegevusi ise. Toila Vabatahtlik Merepääste on taasisesesvunud Eestis esimene registreeritud merepäästeüksus, mille loomise üheks ajendiks oli Poltsei- ja Piirivalveameti merepäästevõimekuse kaugus Toila sadamast – ida suunal ca 45 ja lääne suunal ca 60 minutit. PPA on just oma üksuste kaugusest tulenevalt seadnud enda jaoks nö prioriteetsed üksused, kelle sekka ka Toila Vabatahtlik Merepääste kuulub.
Oleme erinevate Euroopa riikide kogemuse põhjal loonud oma tegevuse elushoidmiseks toetajaliikmete statuudi, mille kohaselt panustavad meie tegevust oluliseks pidavad kogukonnaliikmed igakuiselt püsikorraldusega min 5 eurot. Meil on selliseid toetajaid, kellele me siiralt ja väga tänulikud olema, ca 40. Oleme nad kõik meie veebilehel välja toonud. Merepäästeüksuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on selliseid tublisid toetajaid vaja aga 100, mis võimaldaks ühingut igapäevaselt töös hoida ning mille tulemusena saaks tagatud olukord, kus ei teki seisakuid meie valmisolekus. Valmisolekus, millest võib sõltuda kellegi elu.

Ühe merepäästeüksuse ülalpidamine maksab keskmiselt 10 000 eurot aastas, mis jaotub järgmistele tegevustele:
  • Merepäästesündmuste reageerimise ja valmisoleku kulud (40%);
  • Varustuse hooldamine ja täiendamine (30%);
  • Merepäästeüksuse halduskulud (15%);
  • Õppustel ja koolitustel osalemine ning harjutuspäevade läbiviimine üksuse siseselt (10%);
  • Ennetustöö üritustel, koolides ja mujal (5%).
Ühe merepäästja turvavarustuse (kuivülikond, alusriietus, automaatne päästevest, kiiver, raadiojaam) maksumus on 2 470 eurot ning suur osa sellest on nö kuluvahend, mis eeldab iga 5 aasta järel väljavahetust.
Toila Vabatahtlik Merepääste toetajaliikmeks saab, kui teha internetipangas püsikorraldus järgmiste andmetega – makse saaja MTÜ Toila Merepääste, arvelduskonto nr EE541010220222893221, selgitusse palume märkida toetaja ees- ja perekonnanimi (nt Püsitoetaja Kersti Raja).

Püsitoetaja on Toila vabatahtlike merepäästjate poolt vääriliselt koheldud isik, kes saab kord aastas ühingu liikmetelt vabatahtliku merepääste toetajasärgi või mõne muu meene. Püsitoetajat kutsutakse kord aastas ühisele päevale, kus saab kuulda vabatahtliku merepääste arengust Eestis, näha erinevat merepääste käsutuses olevat varustust ja proovida professionaalsete päästjate juhendamisel erinevaid harjutusi merel. Kõigele lisaks veeta toredalt koos aega, et omavahel paremini tuttavaks saada.
Iga-aastaselt lisandub Eesti veeteedele ca 1000 väikelaeva, uusi väikelaevajuhte koolitatakse juurde sadades. Meresõit kogub populaarsust ka Ida-Virus ning eriti Toilas, kus navigatsioonihooajal on vabadest kaikohtadest selgelt puudus. Väikelaevadega merel juhtuvate õnnetuste arv on aga väga otseses seoses väikelaevade arvuga merel ja sadamates ning vajadus inimeste abistamise järele kasvab samuti iga-aastaselt. Tänu hetkel riigis kehtivale eriolukorrale on Politsei- ja Piirivalveamet palunud meil olla reageerimisvalmis 1,5 kuud varem, kui tavapäraselt. Oleme selleks teinud pingutusi nii kaatrite hoolduse kui varustuse valmisoleku mõistes ning valmis reageerima, kui selleks vajadus tekib.

Vabatahtlik merepääste on Eestis isetegemise edulugu, nagu ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Toila Vabatahtliku Merepääste 10. sünnipäeval Toila SPA-s (2017).


Kristi Ruusamäe
Juhatuse liige
Toila Vabatahtlik Merepääste




Toila vallavalitsus piiras alates 25. märtsist juurdepääsu kõikidele avalikele väljakutele


Toila vallavalitsus piirab alates 25. märtsist juurdepääsu kõikidele avalikele Toila valla mängu- ja spordiväljakutele, jõulinnakutele, skateparkidele jms.

Koroonaviirus levib piisk-õhknakkuse teel ning kandub hõlpsasti edasi pindade kaudu. Mängu- ja spordiväljakuid kasutavad paljud inimesed, kuid nende pindade desinfitseerimine ei ole tulemuslik. Lisaks tekib mänguväljakutel otsekontakt laste vahel.

Praeguses olukorras on kõige tähtsam, vaatamata ilusale ilmale, koju jääda ja hoiduda kokkupuutumisest teiste inimeste ja pindadega, mida palju katsutakse. Mõistetavalt on piirang ebamugav, kuid palume kõigilt mõistvat suhtumist ja hoolime üksteise tervisest.

Õnneks on meie vallas piisavalt looduslikke jalutuskohti, kus saab värskes õhus viibida ilma teiste inimestega otsest kontakti omamata.

Olge terved ning hoidke ennast ja teisi! Piirang kehtib kuni eriolukorra lõppemiseni!

TVL




Oluline info eriolukorra ajal!


Koroonaviiruse suurim riskigrupp on vanemaealised ehk üle 60-aastased ning krooniliste haigustega inimesed. Selles vanuses olevad töötavad inimesed peaksid võimalusel töötama kodust. Kõigil üle 60-aastastel soovitab terviseamet vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida igal juhul kokkupuuteid haigustunnustega inimestega ning suhelda laste ja lastelastega vaid telefoni või elektrooniliste kanalite kaudu.

Et muutunud olukorraga paremini hakkama saada, pea kinni järgmistest nõuannetest:
* Jälgi igapäevast rutiini
Püüa kodus olles nii palju kui võimalik säilitada oma tavapärane rutiin, järgides üldtervisliku eluviisi põhimõtteid. Kui võimalik, viibi iga päev värskes õhus.
* Ära võta lapselapsi enda juurde hoida
Teadaolevalt ei ole koroonaviirus lastele väga ohtlik, küll võivad lapsed olla viiruse edasi kandjateks. Haigestumise vältimiseks ära kutsu praegu külla või võta hoida lapselapsi või teiste lähedaste lapsi.
* Kasuta lähedastega suhtlemiseks telefoni või internetti
Suhtle oma lähedastega igapäevaselt, kuid soovitatavalt telefoni, e-kirja, kiirsõnumite või sotsiaalvõrgustike teel ning väldi võimalusel füüsilist kontakti. 
* Väldi kaupluse ja apteegi külastamist
Võimalusel ära käi ise poes ja apteegis, selle asemel palu seal käia lähedastel või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal. Koosta poe- ja apteeginimekirjad (piisava varuga) ja lase abistajatel kõik asjad ühe korraga tuua ja üle ukse anda.  Kui tarvitad igapäevaselt retseptiravimeid, palun jälgi, et sul oleks vähemalt ühe kuu varu olemas. Digiretsepte saab välja osta ka teine inimene. Apteegis retseptiravimeid ostes on vaja selle inimese ID-kaarti, kes ostab ning selle inimese isikukoodi, kelle nimele ravimid on välja kirjutatud, kelle jaoks ostetakse.
* Vajadusel palu abi kohalikult omavalitsuselt
Kui vajad abi toidu, ravimite ja muu vajaliku kättesaamisega, tasub võtta ühendust naabrite ja kogukonnaga ning uurida, kas neil on võimalik toidu või ravimite toomisega aidata. Kui ümbruskonnas pole kedagi, kes saaks abistada, tasub ühendust võtta oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalosakonnaga, kes vajadusel aitab.
Vältimatu sotsiaalabi osutamiseks (toimetulekutoetuse taotluste vastuvõtt, koduhooldus) palume kontakteeruda telefoni või e-posti teel.
Sotsiaaltöö spetsialist Kersti Tammesaar +372 53316693; kersti.tammesaar@toila.ee
Sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool +372 53419885; krista.kool@toila.ee
Sotsiaalosakond palub märgata üksi elavaid eakaid inimesi ning abivajajatest teada anda eelpool nimetatud telefoninumbritel.


Olulised telefoninumbrid!
📍 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
📍 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
📍 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
📍 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
Olge terved ja püsige võimalusel kodus!


Toila perearst Juta Kogan koos pereõdedega Alina Rondel ja Angelika Kaldre on kättesaadavad tööpäevadel: esmaspäev ja kolmapäev 9.00-20.00; teisipäev, neljapäev ja reede 9.00-17.00.
Ajutiselt on peatatud plaanilised vastuvõtud. Tungiv palve – ärge külastage tervishoiuasutusi ilma mõjuva põhjuseta! Isegi selles olukorras, vastavalt olukorrale, proovige enne kontakteeruda telefoni või emaili teel (samuti oleme kättesaadavad Viberi, WhatsApp ja sms kaudu).
Eriolukorra ajal ei ole vaja pöörduda meie poole muredega, mis ei nõua kiiret lahendamist 2-3 nädala jooksul (nt. kolesterooli taseme kontroll; mõtetega: "Pole kaua käinud arsti juures"; pool aastat valutab selg; kaalulangetamise konsultatsioon; profülaktiline vastuvõtt jne). Riskirühmadeks on eakad, krooniliste haigustega või nõrga immuunsüsteemiga inimesed. Nende inimeste jaoks on koroonaviirus eriti ohtlik! Ärge külastage terve perega kaupluseid! Külaskäigud on samuti vastunäidustatud. Jalutamine värskes õhus on tervislik ja isegi soovituslik. Võimalusel jääge koduseinte vahele, et vältida viirusega võimalikku kokkupuudet. Informeerige oma lähedasi, eakaid vanemaid ja sugulasi. Peske sageli seebiga käsi ja kasutage antiseptikut.
Järgige Terviseameti juhiseid. Säilitage rahu! Olge ettevaatlikud ja suhtuge olukorda adekvaatselt ja tõsiselt.


Doktor Maria Aleksandrova töökorraldus eriolukorra ajal
Seoses eriolukorra kehtestamisega tohib perearstikeskusse kohale tulla ainult eelneval kokkuleppel ja õigeks ajaks. Tel. 3343918; 58879877; 58879800

Kui olete kohale tulnud eelnevalt registreerimata, tuleb Teil jääda tänavale ja helistada perearstikeskusesse. Vajadusel pakutakse Teile vastuvõtuaeg.
Riiklik otsus tõsta tervisesüsteemi valmisolek kõrgemale tasemele toob kaasa ajutised ja vajalikud muudatused kõikide tervishoiuasutuste töös. Alates 16.03.2020 on ümber korraldatud ka OÜ Astermed töö.
Töökorraldust on muudetud selleks, et välistada koroonaviirusnakkuse edasist levikut ja anda abi ohtlikus seisus inimestele.
Pandeemia ajaks on perearstikeskuse töös tehtud järgmised muudatused:
1. Kasutatakse igal võimalikul juhul kaugtöö võimalusi, sh ka e-mail ja Skype: Tel.  3343918;  58879877; 58879800, astermed2@gmail.com
2. Peatatud on perearstikeskuste plaanilised vastuvõtud ja ennetustegevus.
3. Tervete imikute vastuvõtt jätkub teisipäeviti (hoitakse eraldi nakkushaigetest). Väikelapsega võib vastuvõtule tulla üks terve täiskasvanu.
4. Perearstikeskusesse palume pöörduda telefoni ja e-posti teel ja ainult tervisemuredega.
5. Töövõimetus- ja hoolduslehti saavad inimesed taotleda digitaalselt läbi Patsiendiportaali
www.digilugu.ee.
6. Perearstikeskusse vastuvõtule kutsutakse vaid inimesed, kelle puhul on kahtlus, et neil on meditsiinilist sekkumist vajav seisund. Vastuvõtule tuleku vajalikkuse otsustab telefoni vastu võtnud õde või arst.
7. Perearstikeskusse tohib kohale tulla ainult eelneval kokkuleppel ja õigeks ajaks.
8. Vastuvõtul ei tohi olla kõrvalisi isikuid.
9. Kui olete kutsutud vastuvõtule ja Teil on infektsiooni sümptomid, palun  kasutada maski või selle puudumisel kata nägu ühekordse salfrätiga.
10. Perearstikeskusesse sisenedes palun peske käed!
11. Kui Teil on infektsioonhaiguse sümptomid, palume võimalikult vähe puudutada perearstikeskuses olevaid esemeid ja pindu – ärge nõjatuge vastu seinu või registratuurilauda, ärge puudutage mööblit.
12. SARS-CoV2  analüüside tegemist perearstikeskuses ei toimu!
 

Sadamakapten läheb väljateenitud puhkusele



Märtsikuu lõpus saatis Toila Vallavalitsuse hallatav asutus Toila Sadam väljateenitud puhkusele, s.o. pensionile sadamakapten Arvo Lossi. 

Arvo on pikka aega olnud Toila sadama nägu ja hing, hoidnud sadamas nii suhteid kui korda, võõrustanud mereturiste nii kaugemalt kui kutsunud korrale ja tutvustanud sadamas tegutsemise tingimusi kohalikele paadimeestele. 
Suur aitäh Sulle, Arvo! Püüame ka edaspidi toimetada nii, et Sa tunneksid uhkust selle üle, mille osa Sa ka ise pikalt olid.

Aprillikuust alustab uue sadamakaptenina tööd Veiko Simm, kes hakkab senisest enam ka keskenduma noorte purjetamise arendamisele. Riigis kehtestatud eriolukorra möödumisel on kõik noored purjetamishuvilised sadamasse oodatud. Tõenäoliselt hakatakse eraldi trenne tegema ka täiskasvanutele.



Põhjasild Oru pargis on liikumiseks suletud!



Märtsi alguses kukku kokku Toila sadama- ja rannaalalt Oru pargi Lossiplatsile suunduva silla tugitala.

Seetõttu on ligipääs sillale piiratud ning võib juhtuda, et pargi merepoolseim läbipääs ehk Põhjasild jääb mõneks ajaks suletuks. Pargis liikumiseks palume kasutada teisi sildasid ning hoida katkisest sillast parem eemale. Kindlasti tuleks hoiatada ka lapsi, kuna silla ületus võib lõppeda halvasti.

TVL

Töökorraldus Toila valla raamatukogudes


Seoses eriolukorra jätkumisega on kõik Toila valla raamatukogud lugejatele suletud kuni 1. maini.

Kuni 1. maini on suletud ka Voka ja Kohtla-Nõmme raamatukogudes tegutsevad postipunktid.

Alates 1. aprillist pakuvad raamatukogud kontaktivaba laenutuse võimalust. Laenutada saab ainult ettetellitud raamatuid. Raamatute tellimiseks helistage või kirjutage ja leiame teile sobiva aja ja viisi raamatute kättesaamiseks! Raamatute olemasolu oma „koduraamatukogus” saate kontrollida aadressil lugeja.ee.

Aprillikuus on Saka raamatukogu avatud kahel päeval nädalas:
T 10.00-13.00
K 12.00-16.00
Nendel aegadel toimub kontaktivaba laenutus eelneval kokkuleppel töötajaga.

Voka, Toila ja Kohtla-Nõmme raamatukogud on avatud tavapärastel kella-aegadel esmaspäevast-neljapäevani. Nendel päevadel toimub kontaktivaba laenutus eelneval kokkuleppel töötajaga.

Märtsikuu lõpust alates toimuvad ka ettelugemised lastele Toila Vallaraamatukogu FB live’s.


Iga päev kell 11 istun koos raamatuga telefoni ette, et lastega virtuaalselt kohtuda ja neile mõni tore lugu ette lugeda.

Ettelugemised kestavad esialgu kuni aprillikuu lõpuni.

Ettelugemiseni!

Olge hoitud ja terved!
Lea Rand


Foto: Matti Kämärä





Algas tuleohtlik aeg



FOTO: Margus Ansu
Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeamet kehtestab tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates 27. märtsist.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul tuleb looduses lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.
Koroonaviiruse leviku tõttu kehtib Eestis praegu eriolukord ning inimestel on keelatud kogunemised. Liikuda tohib ainult oma perekonnaga, vältides teisi kontakte, või maksimaalselt kahekaupa, jälgides seejuures, et distants teistega oleks vähemalt kaks meetrit. Eriolukorra nõudeid arvestades on mõistlik ka grillimine ja looduses aja veetmine jätta tulevikku, kui piirangud on lõppenud.
Viimase kahe nädala jooksul on Eestis toimunud 65 metsa- ja maastikutulekahju, neist mitmed on olnud ulatuslikud. Soojad ilmad viitavad sellele, et tulekahjude arv maastikul on kiirelt kasvamas.
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tuleb tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aastaringselt!

Lõkketegemise meelespea:
* Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
* Lõket tee vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile
* Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
* Tuleohtlikul ajal peab lõke olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel
* Alla 1 meetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (puukuurist vmt)
* Suurem kui 1 meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mistahes hoonest või põlevamaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel
* Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm)
* Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.
Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524


TVL