Eesti mäng Toila moodi

Foto: Lea Rand

 Juba teist aastat järjest toimus Toila valla aastapäeva raames Saka Rahvamajas Eesti mäng Toila moodi ehk Toila mäng.

Korraldajad ja läbiviijad Renna ja Toomas Nõmmiste on loonud toreda traditsiooni, millega erinevate piirkondade inimesed kokku tuua.

Kas teie teate, mitu küla asub praeguse Toila valla territooriumil või mitu erinevat puu- ja põõsaliiki kasvab Oru pargis või millises Toila valla asuvatest küladest elab 1. jaanuari 2020 seisuga kõige rohkem inimesi? Nendele ja paljudele teistele meie valda puudutavatele küsimustele pidid mängijad vastuseid teadma.

Sel aastal olid mängijateks Etti Kagarov, Tiit Salvan ja eelmise aasta tiitlikaitsja Mait Rooden.

Tasavägises võistluses tuli seekord võitjaks Etti Kagarov.

Lea Rand

Kohtla-Nõmme 100 aastat

 

Eesti Kaevandusmuuseum kutsub hariduslikule giidiga jalutuskäigule läbi üheksakümne aasta ning tutvustab põlevkivimaa pärandit värskest vaatevinklist.

Kohtla-Nõmme on ainulaadne, sest siin on nii arhitektuuris kui miljöös säilinud kõik ühe 20. sajandi töölisasula arenguetapid. 

Kuidas kujunes inglise kapitali toel Kohtla mõisa südamest moodne töölisasula? Miks jäi pooleli selle arendamine stalinistlikus stiilis? Miks ja kust on inimesed siia elama tulnud? Millega tegelesid kaevurite naised? Mis toimus uhkes kultuuripalees? Kuidas õnnestus Kohtla-Nõmmel peale kaevanduse sulgemist jalgadele maanduda?

Need on vaid mõned küsimused, millele jalutuskäik vastused annab.

Kohtla-Nõmme 100 aastat on Ida-Virumaa üks parimatest uutest seiklustest!

Kuidas seiklus täpsemalt välja näeb, uuri Eesti Kaevandusmuuseumist.

TVL

Turismiklastri uudised

 

Maitseseikluse ehk Ida-Virumaa toidukuu raames saab nautida mitmeid hõrgutisi ja väikese vimkaga erimenüüsid vaid 15 või 25 euro eest. Küll aga eristub maitseseiklus selle poolest, et lisaks maitseelamusele sisaldub pakkumise hinnas mitmel pool ka muuseumipääsme või spaakülastus, mitmed pakkumised kehtivad kahele ja muud toredat – tasub tähelepanelikult pakkumisi uurida! Seda saab mugavalt teha veebilehel www.idaviru.ee/maitseseiklus. Sooduspakkumisi saab osta ka GO Traveli kaudu.

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jaloneni sõnul ei ole seesugust maitseseiklust Ida-Virumaal varem tehtud. „Kampaania ei ole kunagi varem olnud nii ulatuslik, sh kaasatud televisiooni ja erinevad müügikanalid, nagu GO Travel,“ lisab ta. Lisaks ei ole kampaanias kunagi varem üles astunud peakokad, kes toovad toidu valmistamise kunsti külalistele lähemale, jagades nippe ja selgitusi maitseseiklusel pakutava kohta. Broneeringute tegemine GO Traveli kaudu on samuti hästi õnnestunud, pakkumisi oleme sealtkaudu seni müüdud ligi poolsada. Siiski tasub julgelt ka spontaanselt restoranidesse sisse astuda ja maitseseikluse pakkumist küsida, sest mitmel pool saab maitseseiklust proovida aga ka ilma broneeringuta.

Maitseseikluse jaoks on ühendanud jõud 12 erinevat Ida-Virumaa restorani ja kohvikut:

·         Saka mõisa a la carte restoran

·         Restoran Rosen (Mäetaguse Mõisa Hotell & Spa)

·         Eesti Kaevandusmuuseumi kohvik

·         Valaste Puhkeküla kohvik

·         The Irish Embassy Pub Narva

·         Kohvik Muna, Narva

·         Gruusia trahter Mimino, Jõhvi

·         Restoran Mio Mare (Toila SPA Hotell)

·         Restoran Rondeel (Narva linnus)

·         Restoran Meloodia (Meresuu Spa & Hotel)

·         Merepargi ApartHotel & café, Narva-Jõesuu

·         Restoran M. Chagall (Narva hotell)

Maitseseiklus on läinud nii hästi, et pikendame seda rahva soovil. Paljud ei jõudnud meie pakkumisi veel kasutada, kui juba november lõppes.

Kampaania aega on pikendatud kuni aasta lõpuni ja Ida-Virumaa ootab kõiki maitseseiklusest osa saama ning toiduelamusi ise kogema!

Maitseseiklust korraldab Ida-Viru turismiklaster ja seda kaasrahastab Rahandusministeerium läbi Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme.

Ja veel üks uudis! Sel aastal on kõigil idavirukatel (ja muidugi ka kõigil teistel) võimalik soetada Ida-Viru kingitusi. Nii toredaid jõulutooteid kui hulgaliselt kinkekaarte mida leiate www.idaviru.

Lemmikloom – nii rõõm kui vastutus!

 

Paljudes peredes on lemmikloom, keda koheldakse täisväärtusliku pereliikmena. Ta on samal ajal nii seltsiline, valvur kui ka sõber. Igal loomal on mõistagi oma iseloom ja ka arusaam ümbritsevast. Paraku on viimase aasta jooksul Toila valla territooriumil sagenenud juhtumid lemmikloomadega, millest on saanud häiritud elanikud ning millest on teavitatud ka politseid.

Lemmiklooma omades, peame endale teadvustama, et looma omanikena oleme koheselt tema eest ka vastutavad. Peame pühendama oma aega ja tähelepanu, et õpetada loomale reegleid ja käitumist, seda nii pereringis kui ka avalikus ruumis, kuna iga omanik vastutab oma lemmiku käitumise ja tegude eest. 

Siinkohal tahangi meenutada, et peagi on saabumas aastavahetus, mida tähistatakse ilutulestikuga. Inimeste jaoks tähendab tavaliselt ilutulestik kaunist vaatemängu, aga sellega kaasnev paugutamine ja valgusefektid mõjuvad paljudele koertele ja kassidele hirmutavalt: loomad satuvad paanikasse ja võivad käituda ettearvamatult ning kodust ära joosta ja ennast kui ka kaaskodanikke ohtu seada. Oma territooriumilt lahkunud ja seetõttu hulkuvaks lemmikloomaks nimetatud loom on aga seadusest tulenevalt omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu järelevalveta jäänud lemmikloom.

Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel olev info aitab juhtudel, kui lemmik on kodust lahkunud. Seal on jagatud mõtteid ja näpunäiteid, kuidas lemmikloom ja omanik taas kokku viia. Üheks selliseks lahenduseks on kindlasti loomale mikrokiibi panemine, et kadunud loom kiiresti omanikuni jõuaks. Kiibitud looma puhul on lihtne kindlaks teha, kes on looma omanik. Loomade mikrokiipimist teeb loomaarst ja lemmiklooma kiibi number tuleb kanda ka lemmikloomade registrisse, kus see seotakse infoga looma omaniku kohta. Eesti lemmikloomi registreeritakse kahte registrisse: Lemmikloomaregister LLR ja Eesti Lemmikloomaregister. Kiirem ja lihtsam viis on aga lemmiklooma kaelarihma külge panna ripats omaniku telefoninumbriga - siis saab kaotsi läinud looma omanikuga ühendust võtta ka inimene, kel pole mikrokiibilugejat.

Toila Vallavolikogu „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ vastu võetud määruse § 4 lg 3 kohaselt peab omanik pidama oma lemmiklooma (koera) kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks ning oleks välistatud kaaskodanike ja teiste loomade häirimine ning kallale tungimise võimalus. Seega lemmiklooma omanik vastutab oma lemmiku eest, eriti siis kui lemmikloom on oma territooriumilt lahkunud.

Lemmikloomaga jalutades peab looma omanik eelpool mainitud määruse § 3 lg 6 alusel tagama, et lemmikloom ei rikuks avalikku korda ega ohustaks kaaskodanikke. Seega valla üldkasutatavatel aladel koeraga viibides peab loom olema rihma otsas ja kandma suukorvi.

Soovin piirkonnapolitseinikuna teile lemmiklooma omanikele meelde tuletada, et teil on kohustused nii oma lemmikute kui ka kaaskodanike ees. Teistele kodanikele soovin samuti rahulikku meelt ja rõõmu meie seas ringi liikuvate lemmikloomade üle.

Rahulikku lõppevat aastat!

 

Piirkonnapolitseinik

Juhan Reisi

 

ALATES 1. DETSEMBRIST KADUS TÄIELIKULT PABERIL ABIVAHENDI KAART

 

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite e-teenuse arendus on jõudnud järgimisesse etappi ning alates 1. detsembrist ei pea kliendid enam abivahendi kaarti taotlema ega kaasas kandma, sest kogu info inimese abivahenditehingute kohta liigub teenuseosutajate ja ameti vahel elektrooniliselt. Oma abivahendite ostu- ja üüritehingute kohta saab inimene infot vaadata ameti iseteenindusest.

Abivahendite e-teenus on osaliselt kasutusel olnud juba oktoobrist ning seda arendatakse pidevalt edasi. Sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse juhi Tiia Orlovski sõnul on kaks kuud olnud piisav aeg veendumaks, et digitaalne süsteem toimib ja teenuseosutajad on saanud harjuda uute tööprotsessidega. „Täname kõiki oma teenusepakkujaid ja kliente mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest seoses uuele süsteemile üleminekuga," ütles ta.

„Päris paberivaba meie teenus veel ei ole, sest endiselt peab klient abivahendit ostma või rentima minnes kaasas kandma arsti või mõne teise pädeva spetsialisti poolt välja antud tõendit, mis kinnitab tema abivahendi vajadust." rääkis Orlovski ja lisas, et sotsiaalkindlustusamet jätkab teenuse arendamisega ning tulevikus on plaanis digitaalseks muuta ka see tõend.

„Juhul, kui märkate, et meie iseteeninduses olevad varasemad tehingud erinevad teie paberkaardil märgitud tehingutest, siis palume, et annaksite meile sellest teada. Saate meiega suhelda läbi iseteeninduse. Vajadusel palume lisada ka koopia või foto oma kaardil oleva info kohta," kutsus Orlovski inimesi üles ebatäpsuste korral ametiga ühendust võtma.

Alates 26. novembrist isikliku abivahendi kaarti enam posti teel ei saadeta. Vajadusel väljastatakse kaarte kuni kuu lõpuni klienditeenindustes üle Eesti.

Sotsiaalkindlustusametil on abivahendite valdkonnas 158 lepingupartnerit, kellel on üle Eesti 450 teeninduspunkti. Abivahendeid vajas eelmisel aastal 56 000 inimest ning eelmise aasta abivahendite eelarve oli umbes 13 miljonit eurot.

Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselingiga iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või helistades infotelefonile 612 1360.

Abivahendite e-teenuse arendusi rahastatakse Euroopa Liidu Struktuurfondi vahenditest.

Väike meeldetuletus majaomanikele!

Inimeste tähelepanu on praegu suuresti suunatud koroonaviirusega seotud teemadele, kuid majaomanikud ei tohiks ära unustada ka torustike tervist.

Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab meelde, et enne suuremaid talvekülmasid tuleb üle vaadata hoonete torustike ja veesõlmede olukord ning tagada nende külmakindlus!

Külmakahjude ennetamiseks tee nii:

•      Majas, mida igapäevaselt ei köeta ja vett ei kasutata, peata vee liikumine hoonesse (sulge maakraan või pump kaevus) ning tühjenda torustik, veeboiler, WC-poti loputuskast, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.

•      Kasutuses olevas majas vaata üle kogu veevärk ja veendu, et külm ei pääseks ligi. Soojusta torustik, mis võib välistemperatuurist olla mõjutatud. Arvesta ka niiskusega, sest niiskus vähendab soojapidavust.

•      Kaitse külma eest ka veearvesti. Arvesti töökindluse tagamiseks ei tohi seda ümbritsev temperatuur langeda alla kahe soojakraadi.

•      Kui tekib ikkagi olukord, et torustikus olev vesi hakkab külmuma, siis jäta veekraan nirisema. Vee liikumine torustikus takistab selle külmumist.

•      Veetorustiku külmumisel tee esmalt kindlaks koht, kust külm on torustikule ligi pääsenud, seejärel alusta selle koha soojendamist. Sobiv vahend selleks on näiteks soojapuhur, sest soojendamine peab olema aeglane ja ohutu.

•      Kui torustiku külmumine on ulatuslikum, siis pöördu abi saamiseks piirkonna vee-ettevõttesse või torutöid teostavate ettevõtete poole.

Jäädvustame kodukoha ajalugu

 

Laulupidu vastvalminud uuel laululaval. Seegi on juba ajalugu.

Elu ilma ajaloota on kui nägu ilma näota, on kui süda vereta.

Aeg sind oma pika käega kaugelt-kaugelt teretab; kinni seob kõik katkend lõimed. Uskumatu on ta võime üles leida tillukesi olukorra-killukesi; põimida neist näiliselt tähtsusetuist seikadest suurepärane vitraaž.

Kõik, mis saad, sa tegid ise. Tegu algab külvamisest. Külvad kurja – kasvab kurjus; külvad headust – kasvab hea. Pole seadust, et sa kõike ise nägema ka pead.

Ajapõllud künti pikaks mitme inimpõlve jaoks. Lapselaps saab saagi kätte vanavanemate vaost.

Toila Vallaraamatukogu algatab taas kodulooliste materjalide korje.

Talvised pikad õhtud on just paras aeg oma kodused „arhiivid” ja fotokarbid üle vaadata. Usun, et paljudel teist leidub kas vanemate või enda fotode hulgas selliseid, mis oleksid väärt ajaloo jaoks talletamist. Eriti on seekord oodatud fotod ja materjalid mitte ainult “kuldsest lossi perioodist” ehk möödunud sajandi kolmekümnendatest vaid ka sõjajärgsest perioodist kuni tänapäevani.

Materjalil peab olema kogukondlik tähendus. Näiteks kogukondlikud üritused ja ülesvõtted, millele on jäädvustatud ka alevik, park, rand.

Peale “kuldset ajastut” elu Toilas jätkus, aga selle kohta on vähe kajastust. Oru lossi kasarmuhoonesse toodi Toila kool ning park hakkas omistama uusi tähendusi õpilastele ja kohalikule kogukonnale. Parki rajati laululava ja seal hakkasid toimuma kogukonnaüritused. Uue vabariigi sünni järel hakkasid toimuma lossiplatsil promenaadid, park tehti korda ja üha rohkem turiste hakkas Toilat külastama.

2021. aastal on Toilas kasvanud ja praegu Filmiarhiivis juhtivspetsialistina töötaval Aap Tepperil kavas näituseprojekt, mis aitab tuua esile kihistustena erinevad Toila ja Pühajõe oru piirkonna ajastud, mis on mõjutanud selle ümber elavat kogukonda.

Kogutav foto- ja muu materjal on abiks selle projekti elluviimisel ja samuti annab see võimaluse täiendada Toila Topoteeki.

Lisainfo telefonil 33 69 551 või e-posti aadressil lea.rand65@gmail.com.

P.S. Kõik fotod digiteeritakse ja tagastatakse omanikele.

Lea Rand