Loodus ja kodukoht on meil imelised

Toila Naerumere lasteaia selle õppeaasta teema „Loodus ja kodukoht on meil

 imeline“.

Just oli 1. september 2014. Algamas oli uus õppeaasta. Õpetajatel, lastel ja vanematel olid ootused. Otsustasime, et Naerumere pere fookuses on avatus, avastamine, isetegemine, uurimine ja liikumine.

Juba teadmistepäeva aktusel jooksis üks kaheaastane poiss saali ette ja hakkas uurima, mis tähed on seinal, vaatas, katsus ja kordas õpetaja järgi. Eriti meeldisid talle tähed „G“ ja „U“.

Aktuse viisid läbi Naerukillukeste lapsed, õpetajad vaid aitasid.

Kus siis veel õppida ja harjutada, kui mitte lasteaias? Kus siis veel ennast proovile panna? Kus siis veel harjutada elu? Kus siis veel väike Eesti kodanik saab proovida laval olemist, teiste ees esinemist, uurida, katsetada ja avastada?

Õppeaastal 2014-2015 on lasteaiapere motoks

• oleme avatud uutele tuultele
• uurin, kogen, leiutan

Õpetajate ja maja personali jaoks on korraldatud koolitused ja õppekäik Tartu lasteaedadesse, vestlusringid. Eriti tahaks rõhutada koolitust „Rõõm oma tööst ja iseendast“, koolitajaks oli Riina Hein. Selleks, et suunata õppeprotsessi, peab ka õpetaja surfama värskete teadmiste ja oskuste lainel, ka õpetaja peab saama inspiratsiooni.

Aga lapsed?

Jah, muidugi on lapsed lasteaias kõige tähtsamad. Muidugi, inspireeriv õpetaja suudab, oskab ja tahab suunata last avastamisele ja leiutamisele. Ja lapsed lähevad kaasa.

Sügisel septembris ja oktoobris käisid lapsed matkal, uurisid puid ja loodust, orienteerusid, avastasid Oru pargi ilu ja võluenergiat.

Heaks traditsiooniks on meie lasteaias saanud spordipäevad „Sportlik reede“. Kord kuus terve lasteaia pere spordib, tantsib, mängib ja avastab liikumisrõõmu, füüsilise väsimuse ja taastumise (hea isu ja magamise mõnu), avastab, miks liikumisega inimese keha soojeneb ja mis on pulss. Hommikuti lapsed võimlevad hea meelega. Esmaspäevast-neljapäevani korraldavad hommikuvõimlemise õpetajad, reedeti lapsed. Kas see ei ole õppimise rõõm, kui laps saab ise näidata, mida ta oskab ja tema järgi teevad tema rühmakaaslased. Kas see ei ole oma oskuste jagamise rõõm? Jah, on. Siit saavad lapsed ettevõtlikkuse juured, siit laps saab oma oskuste jagamise rõõmu. Siin avastab ta ennast. Siin lasteaias, lapsepõlves saab külvata ja arendada algatusvõimet, avatust, loovust ja initsiatiivikust.

 

Kui laps tunneb rõõmu, kas ei ole see kogu meie Naerumere rõõm, laste, lastevanemate ja lasteaiatöötajate rõõm?!

Kas see ei ole rõõm kui lapsed ise mõtlevad mängud ja mängude reeglid välja ja saavad koos oma õpetajatega ja õpetaja abidega mängida?

Jah, on küll!

On rõõm, kui lapsel on lasteaias nii huvitav, et ta tahab õhtul veel natukeseke ajaks siia jääda, et mängida.

Nüüd on pool aastat läbi. Saab teha kokkuvõtteid tehtut tööst ja planeerida oma kodukoha avastamise rõõmu.

Mul on hea meel, kui väike kolme-neljaastane laps tuleb saalis vastu ja küsib: „Kas ehitame seikluspargi?“

Kui sellel väikesel lapsel on idee, mõte, ettepanek, kui ta tahab teha – see on juba suur saavutus. Sest teevad ära need, kes tahavad teha! Siis saab olla rahul, et sellest „väikesest kodanikust“ kasvab välja „suur“ oma kodukoha ja kodumaad armastav kodanik.

Tahaksin öelda oma meeskonnale ja lastevanematele “Aitäh!”, sest koos saame külvata positiivse ja aktiivse algatuse seemne, millest kasvab ISEMÕTLEV ISIKSUS.

Isemõtlevad elujulged ja algatusvõimelised isiksused suudavad muuta oma elu paremaks, oma pere elu paremaks, ka oma kogukoha elu paremaks.

Eesti on väike. Ka Toila on väike.

 

Kui väike laps on õnnelik, on õnnelik ka tema pere. Kui pered on õnnelikud, on õnnelikud Eesti asulad, linnad, maakonnad. Kui kõik Eesti pered on õnnelikud, kui nende südames on soojust, tuult ja tahet muuta oma kodukohta paremaks ja õnnelikumaks – siis meie riik on õnnelik. Õnnelik riik ei saa olla väike. ÕNNELIK RIIK ON SUUR!

Aitäh meie partneritele: Voka Lasteaia kokkadele, Voka Spordikeskuse juhatusele, Toila Sanatooriumile, Toila Gümnaasiumile, külalistreenerile Andrus Lehismatsale, inglise keele ringi juhendajale Kristi Goldbergile ja kõigile kaasmõtlejatele ja toetajatele.

Leena Tukkia

Lasteaed Naerumeri

direktor

Elu sõimerühmas – raske või kerge aeg?

Kevadel koolirühmaga lõpetades teadsin, et uuel õppeaastal tuleb alustada kõige pisematega. Tulevik tundus keeruline. Nii väikeseid on mul korraga olnud üks, oma laps, aga nüüd saab neid olema 10 ja rohkem. Tähelepanu ja hellust peab jaguma kõigile.

Harjutamisperioodil lisandusid lapsed tasapisi. Nuttu oli piisavalt. Tuli elada üks päev korraga ja olla põnnidele ja nende vanematele toeks.

Tänaseks oleme kasvanud suuremaks, harjunud lasteaiaga ja enam ei karda lasteaias töötavat onu ega tädisid. Vastupidi – meie lastele meeldib, kui keegi meie rühma tuleb, sest siis saab teretada. Igaüks omal moel ja omas keeles.

Laste parem kohanemine sõltub lapsevanematest. Ka rühmatöö edendamisel on neil oma osa. Meil on väga ettevõtlikud lapsevanemad, kes on löönud käed külge kõigis meie tegemistes.

Jõuluootuse eel selgitades prorgammi "Ettevõtlik kool/lasteaed" olemust ning küsides, kas nad sooviksid anda oma panust, sain kiire jaatava vastuse. Kokkulepitud õhtul oli lasteaias 7 last, 5 ema ja 2 õpetajat. Kaasa oli võetud piparkoogivormid ja taignarullid. Ühiselt segati jahust, soolast, veest ja õlist kokku soolataigen ning asuti "piparkooke" tegema. Lapsed rullisid taigent, vajutasid figuure välja ning asetasid kujud ahjuplaadile. Muidugi lubati sama ka emmedel teha. Üks emadest, meie oma maja kokk, sai ülesandeks need ära küpsetada. Hiljem pakkisime 10 kaupa kottidesse (saime 21 kotti) ning andsime jõululoosi. Edasi leidsid pakid tee teiste laste kodudesse.

Haigused kimbutavad ikka väikelapsi. Enne jõule said aga meie rühma lapsed ootamatu kingituse – nimelised öökulli-padjad. Need imearmsad padjad tegi just lapse haiguse tõttu kodus olev ema, Nelet. Laste rõõm ja vanemate üllatus toob siiani rõõmupisara silma.

Hirmud on kadunud, jäänud vaid rõõmud. Tagasi sügisele mõeldes on mõnus vaadata, kuidas lapsed on arenenud: kes uusi sõnu omandanud, kes iseseisvalt sööma hakanud, kes jutustab keeles, millest keegi aru ei saa, aga miimika on nii ilmekas, et lõpuks saad ikkagi aru.

Aitäh, kallid lapsevanemad, et olete panustanud meie ühisesse teekonda!

 Autori foto

Külli Mänd

vanemõpetaja

Noored pildis

Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb?

(Barbara Mandrell)

On tore näha, kuidas noored võimalusel üksteist aitavad ja toetavad. Kui ühel noorel on oskused ja teisel tahe õppida, siis just õpe noorelt noorele annab mõlemale osapoolele juurde vajalikke kogemusi ja oskusi, mida tuleviku tarbeks omandada ning millest kunagi küllalt ei saa.

Pildil meie kaks tubli ja hakkajat noort – Arvo ja Vitali.

Õnnitleme jaanuari ja veebruarikuu eakaid hällilapsi

 
Virge Rannamaa 88
Helvi Lemetsar 86

Ülo Uustal 86

Erika Puss 84

Vilma Neiland 81

Helda Vahersalu 78

Lembit Tõnurist 76

Ülo Raidma 75

Silvi Prii 74

Valentina Vool 73

Ingrid Ott 73

Maire Piibar 73

Jüri Eljas 73

Endel Sprengk 72

Malle Saksladu 71

Elle Kivilo 70

Vaike Piirimaa 70

Erika Sepp 91

Veelaine Lait 89

Õilme Kaarlõp 89

Helgi Arroval 85

Agnes Paumets 82

Heino Mäeks 81

Helo Mitt 81

Maie Eljas 81

Mai Reelo 80

Marju Pontus 75

Virve Pajula 73

Vladimir Politichenko 73

Madis Toome 73

Tiiu Aia 72

Sirje Põllumäe 71

Arvo Meldre 71

Ants Mägar 70

Aare Virve 70

Detsember

Kui aastaring saab täis,
sa oled veidikene vanem.
Ehk oled tänaseks ka veidikene parem?
On elu leebemaks ja lahkemaks sind muutnud?
Kas oled kurjast heaga läbi tulla suutnud?
Mis jälgi jätsid selle aasta teile?
Mis oli sinust kasu endale? Ja meile?
Sa süütad küünlad.
Vaatad enda sisse.
Ja sulad jälle uue tulemisse.
Ma soovin kõikidele kodu.
soovin rahu.
Neid soove liites soovin kodurahu. (Ave Alavainu)

Hea valla lehe lugeja! 

Ühinen poetessi soovidega ja lisan omalt poolt päikese kirja põskedele,
naerulõnga nädalatesse, kullalõnga kuudesse, õnnelõnga algavasse aastasse!

Uuel aastal kohtume leheveergudel taas veebruaris.

Seniks ilusat ja head!

Lea Rand

Vallavanema aastalõpu pöördumine

Armsad Toila valla inimesed!

Ajaratas on tegemas oma järjekordset täispööret. Käes on jõuluaeg ja ega uus aastagi enam kaugel ole. Aeg on seesugune, et kõik soovivad olla üksteise suhtes veidi vaoshoitumad, sõbralikumad, aupaklikumad. See ei tähenda, et seda ei oldaks ega tehtaks igapäevaselt, lihtsalt aeg on selline, et tahaks nagu veel rohkem ja paremini.

Vallavalitsuse poolt tagasivaadatuna tahaks öelda, et vahel kipub aasta jooksul soov ja mõte liikuma kiiremini kui aeg seda võimaldab.

Mõtted ja soovid, mis eelmise aasta lõpul käesolevaks aastaks kinnitust said, ei ole mitte just kõik täitunud nii nagu oli soov – või osaliselt ehk siiski.

Tõsi – plaanid, mis teede ja tänavate ehituse osas käeolevaks aastaks vastu võeti, said teoks.

Musta katte alla said Lõuna-Konju tee, Lõokese tänav, Vaivina-Sillamäe tolmune teeosa.

Renoveeritud on Oru parkla bussipeatus, Toila Gümnaasiumi parklasse viiv tee, parandatud terviseraja looduskahjustatud osa. Järgmiseks aastaks on plaan Suvila tee musta katte alla saada ja siis peab veidi aru pidama ja mõtlema, kuidas teedemajandusega edasi minna.

Viiest ehitatavast objektist, mis otseselt või kaudselt valla elanikke seob, said valmis Toila veepuhastusjaam, Toila seltsimaja, Oru Pargi Valge maja. Voka lasteaia fassaad on pooleli ja Voka rahvamaja ehitus liigub juba uude aastasse.

Kahjuks on veetrassi projekt Lepa tänaval juba kolmandat korda jälle kord uude aastasse lükkunud.

Kultuuri- ja spordisündmuste kalender ületas iseennast soovitust paremini.

Lisaks said renoveeritud Föhrenhofi väljal Kultuuri- ja spordikeskuse alla kuuluvad scate park ja tenniseväljaku aed.

Suvine laulupeotuli, mis liikus läbi Toila valla, oli paljudele külalistele suureks üllatuseks. Kõrgelt hinnati vallaelanike osa suhtumises oma valda, oma elukeskkonda, selle hoidmist, hoolt ja säilitamist, kogukonna ühtekuuluvust.

Need muljed, mis siit kaasa viidi, olid ääretult head ja see öeldi välja ka Tartus toimunud ülevabariigilisel tänuüritusel.

Kiitus teile, head valla inimesed!

Toila vallavolikogu ja vallavalitsus omalt poolt püüavad valla tegemistes kõigi ja kõigega ühist sammu pidada.

Tulles tagasi saabuvate jõulude ja uue aasta juurde, lubage kõigile soovida rahulikku jõuluaega, veel selle aasta soovide täitumist, soovida meile kõigile muretut algavat aastat, armastust ja üksteisemõistmist!

Austusega,

Tiit Kuusmik

vallavanem

Aastalõpupidu teisel jõulupühal Voka rahvamajas