Õhinaga õppima!

Nagu eelmistelgi aastatel, oleme ka selleks õppeaastaks otsinud võimalusi õpet viia koolimajast välja või kutsuda klassi ette erinevaid külalisõpetajaid. Teen lühikese ülevaate, mis on toimunud käesoleva õppeaasta 1. poolaastal.

Septembril külastas 1. klassi noorsoopolitsei – kõneldi sõbralikkusest ja liiklusest kooliteel. Iga laps sai kingituseks liiklusaabitsa. Gümnasistide ees oli Viru Vangla väljaõppe spetsialist, kes tegi reklaami enesekaitse koolitusele ja kutsus meie noori seal osalema. Riigikaitse kursuslaste tunnis esines kaitseressursside ametnik. 10.klassi inglise keele tunnis olid külaline Kanada saatkonnast ja Eestis õppiv Kanada noor. Tutvustati Kanada haridust ja kultuuri, töökeeleks oli inglise keel. 9. - 11. klassi õpilastele esines Tartu Ülikooli tudeng proviisoriõppest, kes külastas kooli antibiootikumide teadlikkuse nädala raames ja kohtumise eesmärk oli suurendada õpilaste teadlikkust antibiootikumide korrektsest kasutusest ning sellega kaasnevatest murekohtadest. Novembri alguses esinesid külalised Eesti NATO Ühingust ja Saksa saatkonnast, kelle eesmärk oli gümnasistide teadlikkuse tõstmine nii NATO tegevusvaldkondade kui ka Eesti -Saksamaa välissuhete ja kaitsekoostöö osas. Veel esines novembris 10. ja 11. klassi õpilaste ees Baltimaade juhtiv välisõppe nõustaja, kes jagas informatsiooni välismaale õppima asumisest, ülikoolidesse sisseastumiskatsetest, keelekursustest ja suvelaagritest. 6. klassi ühiskonnaõpetuse tunnitöös osales Toila valla volikogu kantselei juht, kes rääkis kohaliku omavalitsuse ülesannetest, rollidest ja valimistest. Jalgpalliliidu projekti “Jalgpall kooli" ning Korvpalliliidu projekti “100 kooli” raames viidi algklassiõpilastele läbi näidistunnid, kohtumistest jäi koolile hulk palle. 8. ja 10. klassi geograafiatundides esines Mäetaguse valla GIS (geoinfosüsteemi) spetsialist. 6. kl juhataja kutsus lapsevanemaid klassijuhatajatundi rääkimaks nende haridusteest ja tööelust - üks lapsevanem on seda juba ka teinud 

Samuti toimusid Keskkonnainvesteeringu Keskuse toel keskkonnateadlikkust arendavad õppekäigud. Seekord oli sihiks võetud õpilaste arusaama kujundamine tootjate ja tarbijate panustamisest säästvasse keskkonnakasutusse. Õpilased osalesid Iisaku Looduskeskuse, Alutaguse Matkaklubi ja Kauksi Külastuskeskuse korraldatud programmides. 1. klass osales õppeprogrammis “Sipelgas Ferda sorteerib prügi”, 2. klassid “Mets kui kooslus”, 3. klass "Elu soos", 4. klass "Minu valikud", 5. klass "Vesi ja veekasutus”, 6. klass osales "Mullaprogrammis", 7. klassid uurisid "Looduskasutust kaitse alal”, 8. klassid “Jäätmetekke ennetamist”, 9. klass uuris keskkonnakasutust Kotka matkaraja näitel, 10. klass käis õppekäigul savikarjääris ja Aseri tellisetehases, 11. klass uuris kaevandusalade rekultiveerimist Aidus ja 12. klass käis Auvere ja Narva eletrijaamades uurimas keskkonnakasutuse ja –kaitse vahelise tasakaalu saavutamist.

Aineõpetajad korraldavad väljasõite koolimajast kui näevad vajadust ja võimalust see siduda ainekavaga. Nendel õppekäikudel on olnud eesmärgiks ühe väljasõiduga kaasata mitut erinevat õppeainet (koolirahvas nimetab seda “lõimimiseks"). Nii käis õp Inna Toovis oma 8. kl matemaatikarühma õpilastega tutvumas TÜ Teaduskoolis sellega, mida ülikoolil nupukatele põhikooliõpilastele pakkuda on. Kõik algklassid osalesid Toila raamatukogu juhataja läbiviidud raamatukogutundides, kus räägiti hundist, Eesti rahvusloomast. Keeleõpetajad viisid 10. ja 11. klasside õpilased Vargamäele, Tammsaare radadele. Riigikaitsekursuslased (10. kl) käisid tutvumas eluga Alutaguse Malevas ja Viru Jalaväepataljonis. 11. klass osales rahvusraamattukogus GIS päeval. 4.-8.klasside õpilased osalesid projektis “Klassiga kinno" ja said seeläbi tasuta sõidu Tallinasse kinno ja ühte enda valitud muuseumisse. 11. klassi õpilased külastasid Kukruse Polaarmõisa ja said osa etendusest “Ristumine peateega". 2. klass külastas Iisaku Kihelkonnamuuseumi, 4. kl Tartu Tähetorni ja Tartu Ülikooli Botaanikaaeda.

21. detsember oli 4.-11. klassi õpilastele traditsiooniline e-õppepäv.

Oli sisutihe ja tegevusterohke poolaasta. Küllap see jätkub samamoodi ka teisel poolaastal. Kuid siis on õppetööd ilmestamas pigem kokkuvõtlikud tegevused – üleminekueksamid (7. ja 10. kl), tasemetööd (3. ja 6. kl), õpilaskonverentsid (8. ja 11. kl), lõpueksamid (9. ja 12. kl).

Merike Lepsalu

Õppealajuhataja

Toila Gümnaasium

Väiksena Hiiglaste Seas

Kuigi Eesti Televisioon ei ole agar täitma oma eetriaja vahele tekkinud lünkasid millegi muu, kui kultuuriteadetega, haaras ERRi ja Tallinna Ülikooli koostöös korraldatava meediakonverentsi “Väiksena Hiiglaste Seas” reklaamklipp koheselt tähelepanu.

Esinejate line up oli piisavalt veenev üritusele kiiruga registreeruma ning olime kindlad, et saame teadmisi ja kogemusi, mida kooli õppekava meile ei paku. Esitasime direktorile ettepaneku saata meid koha peale Toila Gümnaasiumi delegatsioonina. Võib öelda, et läbirääkimised edenesid hästi.

22. novembril sõitsid kaks Toila kooli abiturienti hommikupoolikuks bussiga Tallinnasse, sest hiliste ärkajatena jäid nad rongist maha. Kahepäevane üritus pakkus mitmeid huvitavaid loenguid külalistelt erinevatest riikidest üle maailma, kuid mõni neist avas tõepoolest meie silmad.

Guido Nispen Hollandist, kes selgitas lähemalt audiovisuaalsektori olemust ning rõhutas osapoolte koostöö tähtsust. Euroopa rahvarohkeima riigi Saksamaa meediamaastiku tutvustas meile lähemalt Merit Kopli, kes on Eesti kultuurinõunik Saksamaal. Bosse Lindquist, Rootsi dokumentalist, paljastas ühe staarkirurgi, Paolo Macchiarini kapist luukered kui ilmnes, et viimase meditsiinilised võtted tegelikult patsiente tapsid. Kindlasti soovitame igaühel ka ise selle skandaali kohta järele uurida, sest protsess on siiamaani täielikult lahti rullumata. Eesti kõrgeima eelarvega seriaali tootmise motiividest ning finantseerimisest rääkis meile Paul Aguraiuja, seriaali “Pank” produtsent.

Kuid “vaieldamatult” jäi ürituse rosinaks Hans H. Luige (Ekspress Grupi omanik), Mati Kaalepi (Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik), Erik Roose (ERR juhatuse esimees) ning Andres Jõesaare (ürituse moderaator) debatt kolme osapoole: riigi, erameedia ja avalik õigusliku meedia esindajate vahel. Publikule pakkus diskussioon korraliku kõhutäie naeru, sest alatasa triivis mikker Luige kätte, kelle naljakad ning kohati vastuolulised sõnavõtud Jõesaarele ei meeldinud. Siiski jõudsid osapooled lõpuks ühele meelele, näiteks millistes valdkondades nad koostööd alustada võiksid.

Üritusel hulga ajakirjanike ning mõne tudengi seas tundsime end kui tõelised kollanokad, kuid oleme veendunud, et aeg-ajalt paari koolipäeva arvelt silmaringi avardavale konverentsile minna on väga lahe ja tulevikku silmas pidades kindlasti kasulik otsus.

Toila Gümnaasiumi abituriendid

Rait Mattias Salvan ja Mirko Lepparu

Raamatukogu ei ole ainult raamatute kodu

Alates 1. jaanuarist on neli Toila vallas asuvat raamatukogu viidud ühtse juhtimise alla ja on moodustatud Toila Vallaraamatukogu koos haruraamatukogudega (Voka, Kohtla-Nõmme ja Saka).

Meie heade lugejate, raamatukogude kasutajate jaoks ei muutu seoses sellega midagi. Kõik raamatukogud jätkavad oma tegevusi endistest ruumides ja endistviisi. Küll on raamatukogu kasutamine muutunud mugavamaks Kohtla-Nõmme elanikele, kes saavad nüüd raamatukogu külastada uutes ruumides ja kogu päeva jooksul. Kohtla-Nõmme raamatukogu on alates 1. jaanuarist avatud E,T, N, R 10.00-17.00, K 11.00-18.00.

Kui vaadata korraks tagasi möödunud aastale, siis näitab statistika, et 15% Toila valla elanikest olid möödunud aastal meie raamatukogude kasutajad. Kes käis raamatuid või perioodikat koju laenutamas, kes kohapeal lugemas, kes külastas mõnda raamatukogu üritust või näitust või osales mõnes õpitoas. Raamatukogud pakuvad erinevaid võimalusi ja on andnud märgatava panuse valla kultuuriellu – raamatukogudes või raamatukogude poolt on möödunud aastal korraldatud üle viiekümne erineva ürituse, õpitoa, raamatukogutunni ja näituse, millest on osa saanud ligi 700 inimest.

Lisaks põhitegevustele ja kultuurielu korraldamisele on üheks raamatukogude ülesandeks ka laste lugemisharjumuse kujundamine. Selles osas toob uus aasta uue ja põneva projekti.

Nimelt on Voka, Kohtla-Nõmme ja Toila raamatukogud koos 26 raamatukoguga üle Eesti liitunud laste lugemisprogramm nimega „LUGEMISISU“.

Lugemisprogrammi eesmärgiks on innustada kuni 10 aastaseid lapsi raamatuid lugema, andes lugemisele juurde mängulise lisategevuse. Lapsed saavad valida „Rampsu raamatukogust“ väärt uudiskirjanduse seast endale lugemiseks meelepäraseid raamatuid. „Rampsu raamatukogu” on eraldi selleks programmiks valminud põnev raamaturiiul. Meie vallas on see küll ainult Voka raamatukogus, aga ega riiuli puudumine vähenda lugemisisu ja -võimalusi.

Läbiloetud raamatud pannakse lugemispassi kirja ja täidetakse nende kohta ülesanded. Lugemispassi ülesanded on loomingulised ja innustavad lapsi oma lugemiskogemust jagama. Lugemisaasta lõpus premeeritakse kõiki lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga.

Lugemisprogrammis osalevad klassid ja lasteaiarühmad ja saavad registreeruda raamatukogu teematundidesse, kus mängitakse lugemismänge või õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonidele.

Ootame kõiki õpetajaid ja lapsi aktiivselt kaasa lööma. Andke oma soovidest teada teile lähimasse raamatukogusse ja lepime sobiva aja kokku. Usun, et lugemisisukaid lapsi meil jätkub.

Kohtumiseni raamatukogus!

Lea Rand

Toila Vallaraamatukogu direktor

Kultuuriteated

19. veebruaril 19.00 Saka rahvamajas Eesti Vabariigi 101. aastapäevakontsert.

Vabariigi auks mängib kitarril ja laulab Paul Neitsov! Sissepääs tasuta. Info: 53011031 Renna Nõmmiste.

22. veebruaril kell 13.00-18.00 Kohtla-Nõmme rahvamajas käsitööringi esimenekohtumine.
Kohtumise teema on klaasivärvidega läbipaistva klaasnõu (tass, purk, vaas jne) maalimine/kaunistamine. Rohkem infot ja registreerumine: 5305 6733 Sirje Sillat.
Ootame kõiki endiseid ja uusi käsitööhuvilisi!

22. veebruaril 18.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas „Tõde ja õigus”.

Tavapilet: 5 €, sooduspilet: 3.50 € Vanusepiirang: alla 12 a. mittesoovitatav.

23. veebruaril 18.00 Kohtla-Nõmme Rahvamajas Eesti Vabariigi 101. aastapäevakontsert.

Kontsert "Unustamatu Georg Ots" pakub teile võimalust taaskord kohtuda armastatud meloodiatega tema repertuaarist Rainer Vilu esituses. Sissepääs tasuta.

24. veebruaril 13.00 Voka Rahvamajas Eesti Vabariigi 101. aastapäevakontsert.

Esineb Alen Veziko kavaga "Nüüd on nii". Sissepääs tasuta.

27. veebruaril 18.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Animafilm „Väike draakon Kokosaurus: Seiklus džunglis”. Tavapilet: 3 €, sooduspilet: 2 €

2. märtsil 14.00 Voka Rahvamajas vokaalansambli AnnabRe kevadkontsert.

AnnabRe on Jõelähtme rahvamaja juures tegutsev vokaalansambel. 2013. aasta märtsis võitis ansambel I Hans Hindpere laulukonkursil segaansamblite kategoorias esikoha. Sissepääs tasuta.

8. märtsil 19.00 Kohtla-Nõmme Rahvamajas naistepäeva tantsulka ansambliga "Detail".

Tule veeda naistepäeva õhupoolik meeleolukalt sõprade seltsis! Lauale saada kaasa võtta oma maitse järgi snäki ja joogi! Tantsuks mängib ansambel DETAIL.
Pilet 5 €. Broneeri laud piletit eelmüügist ostes Kohtla-Nõmme rahvamajast!
Info: Jüri Link 5698 5434 juri.link@toila.ee

9. märtsil 14.00 Saka Rahvamajas Pajusti huumori ja satiiritrupp. Sketšid meestest ja naistest.

Pääse: 3 € Info: 53011031 Renna

10. märtsil 18.00 Salongiõhtu Toila seltsimajas.

„Rändaja” kannab ja koob mahedalt meloodilist atmosfääri, mis hoitud emakeelse laulusõnaga. Avatud Salongikohvik. Sissepääs 5 eurot. Piletid müügil 1 tund enne algust kohapeal. Info 53 428 705 Lea Rand.

Kultuurisündmused kogus kokku

Lea Rand

Keskkonnaamet likvideerib endise Viru Kalatööstuse kütusehoidla jääkreostuse

Toilas asuva Koolme maaüksuse korrastamiseks on vaja likvideerida u 2300 m3 reostunud pinnast.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

„Tööde tulemusena likvideeritakse keskkonnareostus, millega välditakse reostuse mõju Pühajõe ökoloogilisele seisundile ja ohtu sealsetele looma- ja taimeliikidele. Koolme üksuselt tuleb likvideerida ka endise Viru Kalatööstuse kütusehoidla maa-alused varemed ja välja kaevata kütusehoidla vundament," selgitas Keskkonnaameti veespetsialist Julia Dubova töömahu ulatust. Jääkreostuse likvideerimine kestab eeldatavasti kolm kuud. Märtsis plaanitakse alustada pinnase tagasitäitmise töödega, täidetud ala kaetakse 100 mm paksuse mullakihiga ja alale külvatakse muruseeme.
Koolme maaüksuselt eemaldatavad ohtlikud jäätmed, näiteks kütuse- ja õlijäägid ning asbesti sisaldavad ehitusjäätmed, antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Reostunud pinnas kompostitakse kasutades biolagundavaid aineid.
Tööde teostaja väljaselgitamiseks kuulutas Keskkonnaamet tänavu suvel välja riigihanke „Koolme maaüksuse jääkreostuse likvideerimise ehitustööd Keskkonnaametile", mille võitis AS Epler & Lorenz. Objekti korrastamist rahastab SA KIK.
Osaliselt Pühajõe hoiualale jääv ja põhja pool Oru pargi maastikukaitsealaga piirnev Koolme maaüksus on riigi omandis olev maa, kuuludes Keskkonnaameti valitsusalasse. Jäätmeseaduse kohaselt tegeleb seega reostuse likvideerimise korraldamisega Keskkonnaamet.

Lisainfo: Julia Dubova
Keskkonnaameti Põhja regiooni veespetsialist
e-post: julia.dubova@keskkonnaamet.ee
telefon: 5693 4908

Tänada pole kunagi hilja...

Möödunud aasta jõuluaeg oli meile, Toila valla eakatele, üllatav ja meeldejääv. 

Nimelt kutsus Toila Vallavalitsus kõik Toila valla eakad Voka Rahvamajja ühisele jõulupeole.

Koos Reet Linna laulude ja vallajuhtide tervitustega kujunes sellest meeleolukas ja lõbus pealelõuna. Täname meeldejääva korralduse eest valla sotsiaaltöötajaid Krista Kooli ja Meeri Mehidet, abivallavanemat Kerda Eierti ning Kaisa Pukki ja Lea Randa.

Seltsingud „Merekivi” ja „Vokiratas”

Spordiuudiseid

Aastalõputurniiri Rahvaliiga A turniiri võitis Kohtla-Nõmme, alistades finaalis 3:2 Pärnu Sadama

Juba alagrupiturniir näitas, et hilisemad finalistid on kõvast puust – Kohtla-Nõmme võitis alagrupi täisedu ja väravate vahega 7:0, Pärnu Sadam kogus samuti kolm võitu väravate vahega 9:1. Pärnuga oli samas alagrupis ka Saku JK, kellega madistati sügisel Lillekülas – ka nüüd Kalevis jäid "pärnakad" peale.

Teistest alagruppidest jõudsid poolfinaali JK Merejumalad ja Rasmus Värki Jalgpallikool. Viimane jäi poolfinaalis Kohtla-Nõmmele alla 0:3, Pärnu Sadam oli 2:1 üle Merejumalatest. Pronksi võitsid penaltiseeria järel Merejumalad.

Finaalis löödi Kohtla-Nõmmele turniiri esimene värav ja seda kohe avaminutil, kuid Ida-Virumaa meeskond suutis end koguda ja mängu lõpuks 3:2 võita.

Allikas: https://m.soccernet.ee

Ujumisliit valis Toila noormehe Joonas Niine 2018. aasta Eesti parimaks meesjuunioriks

Ida-Virumaa ujumisklubi Aktiiv esindava Audentese spordigümnaasiumis õppiva Joonas Niine mullune kõige säravam saavutus oli 15. koht juunioride Euroopa meistrivõistlustel 50 m rinnuli ujumises. Peale selle saavutas ta 200 m rinnuliujumises teise koha Põhjamaade meistrvõistlustel ning võitis kaks esikohta Baltimaade juunioride meistrivõistlustel. Eesti U18 meistiks tuli ta mullu koguni viiel korral.

Joonas Niine on valitud noormeeste arvestuses ka Ida-Virumaa kolme parima sportlase hulka.

Allikas: https://pohjarannik.postimees.ee

Poolteist aastat tagasi tegime valla lehes Joonasega intervjuu. Siis oli ta just Riias Läti lahtistel meistrivõistlustel 100 m rinnuliujumises püstitanud Eesti noorte rekordi ja täitnud juunioride EMi normi. Toona küsisin, kus ta ennast viie aasta pärast näeb. Joonas vastas, et näeks ennast meelsasti Eesti ujumise tipus või isegi maailma tippude seas. Täna võib öelda, et need tipud jõuavad järjest lähemale. Möödunud aastal pärjati Joonas ka Toila valla parima sportlase tiitliga. Palju õnne ja edu!

Lea Rand

Foto: Joonas Niine (Eesti Ujumisliit)