Haridusteemad on jätkuvalt luubi all

Tänaseks oleme kajastanud koolijuhtide ja Haridusministeeriumi mõtteid seoses koolivõrgu ja hariduseluga. Aga et ükski kool ei saa toimida ilma õpilasteta, siis seekord küsisimegi õpilaste ja lapsevanemate arvamust.

Uurisime, milline peaks olema hea gümnaasium nii lapsevanema kui ka õpilase seisukohast.

Toila Gümnaasiumi 8. klassis õppivate Kirke ja Kaur Kalda ema: „Minu kui lapsevanema arusaam heast gümnaasiumist on valikute paljusus ja seda mitte ainult õppeaineid silmas pidades. Kui põhikooli osas hindan pigem väiksemaid klasse ning turvalist ja kodulähedast koolikeskkonda, siis gümnaasiumis tuleks minu arvates kasuks, kui on rohkem klassikaaslasi ja suurem sotsiaalne mitmekesisus.”

Maria Palts: „Vastus on lihtne – see gümnaasium peab pakkuma kaasaaegset ja konkurentsivõimelist haridust, kus lisaks teadmiste andmisele arendatakse loovust, iseseisvat mõtlemist ja muid kaasaegses maailmas vajalikke oskusi. Kindlasti peab olema võimalus ka huvitegevusega tegelemiseks.”

Silja Sarap: „Hea gümnaasium peab andma konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse, millega on edukalt võimalus kandideerida ülikoolidesse ja turvalise õpikeskkonna.”

* Hea gümnaasiumi haridus on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline, õpikeskkond turvaline ja õpilasesõbralik, õpetajad kvalifitseeritud ning uuendustele avatud.

Marleen Palts: „Mina otsustan jätkata oma haridusteed Toila Gümnaasiumis, sest see kool on mulle aastate jooksul omaks saanud ning pakub seda, mida ma ühelt koolilt ootan. Aga mida ma siis täpsemalt ootan? Õpetajate ja õpilaste omavahelist usaldust ja austust, meeldivat keskkonda, erinevate huviringide ja valikainete olemasolu, võimalust omandada hea haridus, samuti ootan, et mind kui õpilast väärtustatakse. Loetletud ootused vastavad ka küsimusele, milline on minu arvates hea gümnaasium. Mulle väga meeldib Toila Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate omavaheline läbisaamine, samuti õpilaste kaasamine olulistes küsimustes. Kuna olen õppinud Toilas alates 1. klassist, tean, et nii põhi-kui ka keskhariduse omandamine Toila Gümnaasiumis on väga hea valik ja julgustan ka teisi oma haridusteed Toilas jätkama.

Maris Murd: „Minu jaoks on hea gümnaasium koht, kus sa tunned ennast hästi ja vabalt. Kuhu hommikuti minnes tead, et sa tõesti soovid veeta terve päeva seal ja sa südamest ka naudid seda. Paljude jaoks võib hea gümnaasium olla kas hea/tugeva haridusega kool või oleneb see õpetajatest ja nende õpetus viisist. Kuid minu arvates teevad kooli heaks ja ägedaks just kooli õpilased, kes tekitavad positiivse atmosfääri.”

* Minu jaoks on hea gümnaasium just see seltskond ja keskkond mis on meil Toila koolis, kõik teavad üksteist, kellelgi pole probleeme õpetajatega ega ka teiste õpilastega.

Anu-Liis Porman: „Hea gümnaasium on koht, kus õpilased saavad tunda end hästi, kus julgetakse avaldada oma arvamusi ning läbi selle saada ka head haridust. Klassiga koos arutades jäime kõik ühele meelele, et hea gümnaasium algab õpetajatest ja õpilastest endist ja Toila Gümnaasiumi puhul saame öelda, et kõigiga arvestatakse, mis tekitabki meie koolis hubase keskkonna, kus tahetakse õppida.”

Mida arvavad lapsevanemad Haridusministeeriumi haridusstrateegiast, mis näeb tulevikus tugevat riigigümnaasiumite võrku ja tugevaid omavalitsuste põhikoole?

Kirke ja Kaur Kalda ema: „Iseenesest pooldan seda, sest minu arvates on mõistlik, kui riik panustab gümnaasiumiharidusse ning kohalikud omavalitsused alus- ja põhiharidusse. Piirkondlikes riigigümnaasiumides on tänu suuremale õpilaste arvule ja eelarvele võimalik luua rohkem valikuid ning lihtsam palgata õpetajaid, kes on oma ala entusiastid. Ida-Virumaale seni kerkinud riigigümnaasiumid on meie hariduspilti kindlasti rikastanud ja siia uusi tuuli toonud. Aga see on teooria. Praktikas ei ole minu suhtumine kooskõlas oma poja huvidega, sest tema eelistaks tuttavat ja kodust õpikeskkonda ega hooli moodsatest riigigümnaasiumidest. Ja paistab, et tütre jaoks pole need ka piisavalt atraktiivsed, et kodumaakonda gümnaasiumisse jääda. Aasta jooksul võivad loomulikult laste mõtted ja eelistused muutuda.”

* Haridusstrateegia soosib mammutgümnaasiumite teket, mulle aga meeldivad väiksemad koolid, kus arvestatakse iga õppija eripäraga. Ka ei ole senised meie regiooni riigigümnaasiumi lõpetajad märkimisväärseid tulemusi saavutanud. Kõige uuema, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulemusi näeme aga alles kahe aasta pärast.

Maria Palts: „Riigi seisukoht on mõistetav ja pikas perspektiivis ilmselt ka mõistlik, eriti teatud piirkondades. Samuti on see seotud ka kutseõppe- ja gümnaasiumihariduse vahelise tasakaalu leidmisega/otsimisega. Reaalne elu on aga keerulisem, kui see paberi peal mingit strateegiat kokku pannes välja paistab.”

Silja Sarap: „Ma usun, et omavalitsus peaks jätkama gümnaasiumihariduse andmist. Omavalitsuse gümnaasiumid pakuvad turvalist keskkonda väiksemas kollektiivis, kuna kõik lapsed ei soovi õppida suurtes riigigümnaasiumides. Suurtes gümnaasiumides jääva  tagasihoidlikumad lapsed märkamata ega saa individuaalset lähenemist.”

* Arvan, et tugevad riigigümnaasiumid on teretulnud. Samas, kui gümnaasium on toimiv nagu seda on hetkel Toila Gümnaasium ei peaks seda likvideerima.
Mõned õpilased eelistavad väiksemaid gümnaasiume. Arvan, et meie vallas on tugevad põhikoolid.

Kas omavalitsus peaks jätkama gümnaasiumihariduse andmist või eelistaksite kodulähedasele gümnaasiumile riigigümnaasiumi?

Kirke ja Kaur Kalda ema: „See, kas omavalitsus peaks jätkama gümnaasiumihariduse andmist, sõltub valla võimekusest ja kogukonna kokkuleppest. Minu kui lapsevanema jaoks ei ole oluline, et gümnaasium asub kodu lähedal, küll aga on oluline põhikooli säilimine. Kui koolipere ütleb, et gümnaasiumiastme säilitamine aitab kaasa tugevale põhikoolile, on mul raske sellele vastu vaielda, sest ei ole haridusvaldkonna spetsialist.”

* Omavalitsus peaks kindlasti jätkama kodulähedase gümnaasiumihariduse andmist ja soodustama läbi erinevate programmide uute kvalifitseeritud õpetajate värbamist. Kindlasti peaks koolil olema nii-öelda oma nägu, mis meelitaks ümberkaudsete valdade õpilasi Toilasse õppima tulema.

Maria Palts: „Gümnaasiumiharidusega jätkamine või mittejätkamine ei saa olla eesmärk omaette, see peaks ikkagi suuresti baseeruma vajadusele. On ju kool üks kohaliku kogukondliku elu südameid ja minu hinnangul on Toila Gümnaasium oma eksistentsi seni igati õigustanud. Gümnaasiumiharidusega jätkamine on niivõrd oluline küsimus, et seda ei saa teha kiirustades, tuleb vaadata laiemat pilti, mida see muudatus võib kaasa tuua ka näiteks põhikoolis antava hariduse kvaliteedile. Muidugi tuleb arvestada ka kohaliku omavalitsuse võimekust gümnaasiumi pidada. Kahtlemata võib saabuda aeg, mil lähikonnas paiknevad riigigümnaasiumid on ennast tõestanud ja saanud ka Toila vallas elavatele tulevastele gümnasistidele esimeseks eelistuseks haridustee jätkamisel.”

Teie lapsel on ees põhikooli lõpp ja valikute tegemine edaspidiseks. Kuhu on plaanis teie lapsel edasi õppima minna?

Kirke ja Kaur Kalda ema: (Lapsed lõpetavad põhikooli järgmisel aastal. - Toimetaja) „Kaur kaalub kahe variandi vahel: kas jätkata õpinguid Toila Gümnaasiumis või kandideerida Audentese Gümnaasiumisse Otepääl, et pühenduda murdmaasuusatamisele. Kirke eelistuseks on mõni pealinna gümnaasium, sest soovib enda sõnul paremat haridust, uusi kogemusi ja väljatulekut senisest rutiinist.”

* Laps plaanib jääda Toila Gümnaasiumi.

Maria Palts: „Suure tõenäosusega jätkame Toila Gümnaasiumis.”

Silja Sarap: „Minu laps jääb edasi õppima Toila Gümnaasiumisse.”

Küsimustele vastajate hulgas oli ka praegu Toila Gümnaasiumis käivaid õpilasi ja vanemaid, kelle lapsed on haridustee jätkamiseks valinud Toila Gümnaasiumi. Miks selline valik?

Silja Sarap: „Mina ei valinud, vaid minu laps valis. Kuna gümnaasiumis on käinud ka vanemad vennad, siis oli see otsus täiesti loomulik. Toila Gümnaasium pakub konkurentsivõimelist haridust ja ülikoolidesse sissesaamine on kõrge. Vanem vend õpib Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat ja ka teine vend plaanib minna Tartu Ülikooli.”

* Minu laps otsustas Toila Gümnaasiumi kasuks sellepärast, et see ongi väike gümnaasium, seal oli ees juba tuttavad õpilased ja klassis on valdavalt eestikeelsed õpilased.
Praegune gümnaasium sobib meile, see on innovaatiline ja erinevaid võimalusi pakkuv. Liikumine kooli toimub küll kahe bussiga, mis ei ole just kõige mugavam. Koolil võiks olla ka majutusvõimalus.

Anu-Liis Porman: „Gümnaasiumiaeg on õpilastel vanuselt just see aeg, kus luuakse kõige meeldejäävamaid ja värvilisemaid mälestusi kooliajast. Meie koolis ongi võimalus noortel lasta mängu loovus ning kõik ideed, ning nagu pisikese kooli plussiks on, kõik tunnevad ja hoiavad üksteist. Toila Gümnaasiumist on loodud aastatega selline mõnus ja kodune keskkond, kus peale hea hariduse ning maitsva toidu saavad noored tunda end eelkõige noortena. Jah, kuigi mul oli võimalus minna suuremasse gümnaasiumi, otsustasin ma jääda Toila, sest raske oli loobuda nendest inimestest, kohast ning võimalustest. Tegelikult on raske lühidalt öelda, miks just see kool, aga klassiga koos sellele mõeldes leidsime kõik, et TG on just oma suuruse, asukoha ja suhtlemise ning suhtumise poolest meie kõigi esimene valik.

* Ma otsustasin oma teekonda jätkata Toila Gümnaasiumis, sest see oli mulle kodule lähedal. Kõik said hästi omavahel läbi nii koolis kui ka väljas pool kooli.

Nii, nagu Toila Gümnaasiumisse tullakse õppima mujalt lähipiirkonnast, minnakse ka Toilast õppima mõnda teise gümnaasiumi. Miks oled valinud oma haridustee jätkamiseks Jõhvi Gümnaasiumi?

Maris Murd: „Minu otsus tuli sellest, et soovisin saada uusi kogemusi ning muuta oma igapäevaseid harjumusi. Eriti meelitas mind sinna Sisejulgeoleku Moodul ning see, et gümnaasium on eriline oma 360kraadise kuju poolest. Lisaks pooled õpilased minu Toila Gümnaasiumi klassist otsustasid jätkata gümnaasiumiõpinguid mujal koolis. Sain aru, et kui klassikaaslased, kellega ma rohkem suhtlesin, lähevad ära, siis ei ole õppimistunne enam endine.”

* tähistatud vastuste andjad soovisid jääda anonüümseks.

Õpilaste ja lapsevanemate arvamused kogusid kokku Kerda Eiert ja Lea Rand

Kokkuvõtteks

Oleme oma viimaste kuude haridusvaldkonda puudutavates artiklites toonud välja seisukohti erinevate tasandite osapooltelt. Kõrvale on aga jäänud õpilased, lapsevanemad ning nende nägemus gümnaasiumiharidusele Toilas. Oluline, et siin räägiksid aktiivselt kaasa ka õpilased, sest kool on ju eelkõige nende jaoks. Mis on see, mida õpilased ühelt healt gümnaasiumilt ootavad ning millised on nende valikud sellest lähtuvalt. Kas lapsevanema nägemus ühtib alati noore omaga ning kui palju täiskasvanu arvamus tegelikult mõjutab? Artiklisse kogutud arvamused annavad kinnitust sellele, kui oluline on noortele turvaline ja sõbralik õpikeskkond. Eelkõige on koolivalikul otsustavaks head suhted õpilaste/ õpetajate vahel, mitte pakutavate valikainete arv.

Olen nõus, et kvaliteetse gümnaasiumihariduse mõõdikuks ei saa olla üksnes valikainete rohkus või õpilaste arv koolis. Pigem näen siin suurt vajadust suhtuda gümnaasiumi õpilasse kui täiskasvanud inimesse, kes vastutab ise oma õppimise eest. Gümnaasium peab olema õpilase jaoks turvaline keskkond, kus ta saab ise katsetada, otsustada ja vastutada. Samm enne iseseisvat haridustee jätkamist ülikoolis, kutsekoolis või hoopiski elukoolis. Põhikoolis toiminud mustrid ja õppemeetodid enam sellisel kujul ei toimi. Kas me suhtume oma gümnasistidesse kui võrdsesse partnerisse, keda toetada ja suunata õppeprotsessis ning kas me otsime nendega piisavalt dialoogi erinevate maailma või kohalike teemade üle? See on üks aspektidest, mis on minu jaoks gümnaasiumi juures oluline.

Olen märganud Ida-Virumaal huvitavat tendentsi. Kohalikku gümnaasiumit mitte-eelistavad noored suunduvad maakonnast välja. Kui me ise näeme kohalikule gümnaasiumile alternatiivina lähedal asuvaid riigigümnaasiume, siis noored soovivad tihti kogemusi veelgi kaugemalt. Siin on oht, et varakult maakonnast väljaminev noor ei pruugi enam kodukohta naasta. Juhul kui meie omavalitsuses ei oleks oma gümnaasiumit, kas suurendaksime seeläbi maakonnast lahkuvate noorte arvu veelgi?

Riiklikus haridusstrateegias 2021 - 2035 on üheks väljakutseks keskhariduse tasemel vastutuse selgemaks jagunemine, kus antakse enam vastutust riigile. See on väga tõsine ja meid otseselt puudutav eesmärk ning annab kinnitust, et peame ühiselt tulevikule mõtlema.

Siiski leidub meil vallas ka neid noori, kes otsivad väljakutseid ning teevad valiku riigigümnaasiumi kasuks. Kindlasti on see julge samm, mis eeldab vanade sissekäidud radade hülgamist ning uute rajamist. Ometigi tuleb ka siin artiklis riigigümnaasiumisse läinud noore arvamuses välja õpilaste omavaheliste suhete olulisus. Ehk siis võib julgelt öelda, et ükskõik mis valikut me noored haridustee jätkamisel ei tee, peamiseks on siiski suhted õpilaste ja õpetajate vahel.

Selge on see, et kõikidele inimestele üks ja sama lahendus ei sobi – ei peagi sobima. Oluline on vaid see, et õpilased lähtuksid valikutes oma tõelistest soovidest ning otsiksid väljakutseid seal, kus nad on. Väljakutsed teevad elu tähenduslikuks ning nende ületamine annab võimaluse kasvamiseks.

Kerda Eiert

abivallavanem