Kuue aastaga 24 medalit, lisaks 2 olümpiavõitu

Eesti eriolümpialased naasid märtsikuus Abu Dhabis toimunud maailmamängudelt koju tagasi 29 medaliga.

Teiste hulgas oli ka Toila valla noor Anastassia Pissareva, kes võitis 100 m jooksus kuld- ja 200 m jooksus hõbemedali. Kokku oli Eesti delegatsiooni medalisaak maailmamängudelt 9 kulda, 14 hõbedat ja 6 pronksi.

Anastassia on peagi kaheksateist aastaseks saav noorsportlane, kes elab Kohtla-Nõmme lastekodus, kuid igapäevaliselt õpib Porkuni koolis. Ta on spordiga tegelenud tänaseks juba 6 aastat ning ette on näidata suur hulk medaleid, kuid Dubaist võidetud on kõige kirkamad.

Kohtume Anastassiaga Kohtla-Nõmmel. Ta võtab meid vastu nägu naerul ning nagu alati sooja kallistustega. Tema toas on lisaks maailmamängudelt võidetud medalitele ka suur hulk väiksematelt võistlustelt saadud medaleid. Lugesime need ühiselt kokku ja saime 24. Kuue aastaga 24 medalit, lisaks kaks olümpiavõitu. See on päris uhke tulemus!

Anastassia ütleb enda kohta, et ta on tüdruk, kellele meeldib sporti teha. Sport, see tähendab head enesetunnet ja pingutust. Võidud Dubaist teevad Anastassiale väga rõõmu, lausa nii suurt rõõmu, et naeratust näolt on pikaks ajaks keeruline ära saada.

Emotsioonid Araabia Ühendriikidest on ülevad ning Anastassia meenutab saadud kogemust suure õhina ja põnevusega. Ta kinnitab, et võistlusele minnes oli tema eesmärk võita.

Anastassia nautis juba sõitu. „Mulle väga meeldis lennukiga lennata, sõitsime Dubaisse 6 tundi. Olen ennegi lennukiga sõitnud, siis läksime Poola”. Muidugi peab tooma välja ka väga toreda meeskonna, kellega koos Eestist Dubaisse mindi.

Mis oli Dubais teistmoodi kui Eestis?
Anastassiale meenusid kõigepealt kiired autod. „Seal oli nii palju autosid ja need sõitsid väga kiiresti. Oluliselt kiiremini kui Eestis. Dubais oli ka väga palav ilm. Kahjuks randa meid ei lubatud, aga basseinis saime küll ujuda, seal oli väga soe vesi”. Lisaks märkas Anastassia Dubais ka inimesi ning nende riietust. „Inimesed olid teistmoodi riides. Neil olid pikad, valged riided ning isegi pea oli peidus, ainult silmad paistsid. Nad olid vist abielus. Ma ütlesin oma sõbrannale, et nad näevad välja nagu tondid. Ma kartsin neid veidi”.

Neiu räägib põnevusega ka sellest, kuidas nad käisid kaamelite võistlust vaatamas. Inimesed kõik seisid, vaatasid ja filmisid seda. Dubais külastati ka lilleaeda, kus oli rohkelt erinevaid lilli ning uhked lillekujud. Näiteks oli seal üks suur lennuk, mis oli üleni lilledega kaetud. Oli võimalik saada ka uusi maitseelamusi, kuna seal pakuti rohkelt põnevaid toite. Anastassia toob välja, et seal oli krevette, vähke, kuid tema neid ei proovinud. „Ma ei proovinud, sest mulle need ei meeldi. Ma sõin ikka kartulit. Ma ei tahtnud midagi uut proovida”.

Tulevikust rääkides ütleb Anastassia, et ta tahab kindlasti spordiga edasi tegeleda ning minna ka edaspidi võistlustele. Küsimusele, kas ta sooviks minna ka järgmistele olümpiamängudele, tuleb vastus kiirelt ja õhinaga: „Tahan minna järgmistele olümpiamängudele, mulle väga meeldis seal”. Teistele noortele sportlastele ütleks ta kindlasti, et nad on tublid. Sportlast on oluline tunnustada ja kiita. Ka Anastassial on ümber palju inimesi, kes teda tunnustavad, toetavad ja kiidavad. „Mind kiidavad õpetajad ning minu inimesed siin lastekodus,” võib neiu rõõmu tunda.

Oleme ääretult uhked, et Toila vallas on selline edasipüüdlik ja eesmärgikindel noorsportlane. Soovime talle palju edu ja tuult tiibadesse uute väljakutsete vallutamisel. Toila vald premeeris Anastassiat 100 eurose sporditarvete poe kinkekaardiga.

Anastassiaga käis kohtumas ja juttu rääkimas

Kerda Eiert

Lossiplatsi tn 6 detailplaneeringu avalik väljapanek

Toila Vallavalitsuse 19.09.2017 korraldusega nr 145 „Toila vallas, Pühajõe külas, Lossiplatsi tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine„ algatati Toila vallas, Pühajõe külas, Lossiplatsi tn 6 kinnistu (katastritunnus 80201:001:0660, reg. nr 917408, maa sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 5396 m2) detailplaneeringu koostamine.

Keskkonna mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 1 alusel keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei algatatud.

Koostatav detailplaneering muudab Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringut.

Planeeringuala on osaliselt hoonestatud.

Detailplaneeringu korraldaja on Toila Vallavalitsus ja kehtestaja Toila Vallavolikogu.

Detailplaneeringu projekti on koostanud Wesenberg OÜ, reg nr 12865969.

Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus moodustatavatele kruntidele elamute püstitamiseks. Detailplaneeringuga luuakse planeeringuala ruumiline terviklahendus koos liikluskorralduse, parkimise, taristute ja haljastuse rajamiseks. Detailplaneeringuga muudetakse maa sihtotstarve ärimaast elamumaaks.

Toila Vallavalitsuse 05.03.2019 korraldusega nr 54 on detailplaneering vastu võetud. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 02.04.2019 kuni 02.05.2019 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila valla veebilehel www.toila.ee

Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 15.05.2019 kell 15:00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald.

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla planeerimisspetsialist Hannes Kohtring tel 3369 546 hannes.kohtring@toila.ee.

Kas tõesti mitte midagi?

Mind sundis kirjutama valla volikogu esimehe Roland Peetsi repliik Kohtla-Nõmme Rahvamaja kohta majanduskomisjoni veebruarikuisel koosolekul „Kütame tühja maja, kus mitte midagi ei toimu”. 

Kas mina ja minu kaks tantsurühma ei olegi midagi? Aga ajaloo- ja käsitööring? Aga noortekeskus, pensionäride päevakeskus Elulõng ja jõusaal? Ja rahva hulgas populaarseks muutunud kino? Tänu rahvamajale on meil esimeste seas Eestimaal nähtud nii „Klassikokkutulekud”, „Seltsimees laps” kui ka „Tõde ja õigus”, rääkimata uudsetest laste- ja noortefilmidest. Pole me ilma jäänud ka kontsertidest ja väikeste teatrite etendustest. Tõsi, nendel võiks nii mõnigi kord publikut rohkem olla, aga kui Eva Talsi oma kaaslastega kohale tuli, oli saal puupüsti täis.

Kui me veel omaette vald olime, kogunes rohkesti rahvast ka riiklike tähtpäevade puhul korraldatud pidulikele aktustele, kus lauldi hümni, esineti päevakohaste sõnavõttudega, valla juhid tervitasid kokkutulnuid, kontserdi andsid tuntud lauljad. Sellele järgnes ühine vestlusring tordi- ja morsilauas. Jah, ka nüüd oli vabariigi aastapäeva puhul kontsert, aga endist pidulikkust polnud. Püüdsin uurida, kus Toila vallas selline pidulik koosviibimine siis toimus, aga tulutult. Nii Jõhvi vallas kui ka Kohtla-Järve linnas korraldasid võimud pidulikke vastuvõtte vähemalt kutsutud külalistele, aga meil?

Jah, vaene Kohtla-Nõmme vald on ristiks kaelas Toila rikkale rahvale. Oleme nii vaesed, et kõigil elanikel pole kodus isegi dušinurka ihu harimiseks ja ainsaks võimaluseks on pesemas käia rahvamaja duširuumides. Ja suure „tühja” maja kütmine röövib nii palju raha valla eelarvest, et Toila rahval jääb midagi tegemata ja saamata. Küll on seda valus kuulata ühe ja teise inimese suust! Kui elasime omaette, saadi kõigega ise hakkama. Sotsiaaltöötajate teenused olid tasuta, toetati kaevandusmuuseumi, renoveeriti kapitaalselt koolimaja, rajati laste mänguväljak... Muidugi saadi viimaste jaoks abi ka toetusprojektidest, mille esitamine õnnestus kohalikul vallavõimul isegi nii hästi, et praegusessegi arengukavasse a 2018-1922 võis kirjutada nende elluviimise (kergliiklusteed, rahvamaja fassaadi renoveerimine, laululava). Arusaamatu on alles ehitatud Kohtla-Nõmme ilusa mänguväljaku renoveerimiskavatsus. Kas poleks mõistlikum planeerida rahvamaja järk-järgulist renoveerimist? Või peetakse küllaldaseks lilleseemnete ostu Kohtla-Nõmme rahvale, nagu seda serveeriti riigiametnike kokkutulekul Toilas? Kuhu neid peenraid siis tegema hakatakse? Kas Kohtla jaama mahajäetud majade ümber? Nõmmel tean küll ainult ühte maja, kus ei elata ja mille aeda ei ehi lillepeenrad. Kui neid ei taheta näha ega siis nähtagi… Ehk peaks praeguse valla ametnikud võtma kilbile nende unarusse jäetud majade omanikud ning neid hakkama korrale kutsuma? Kas meie armetu välimusega poekese omanikuga on tõsine jutuajamine maha peetud? Hädaldamine ja kaeblemine Kohtla-Nõmme vaesuse ja viletsuse üle on meile lihtsalt solvav.

Urve Kilk

Kohtla-Nõmme aukodanik

Ohvriabitöötaja juurest ei saadeta kedagi minema

Sellest aastast alustas tööd üleriigiline ja tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja nõustamisteenus veebilehel www.palunabi.ee, kust saab ööpäevaringselt nõu ja abi eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks on aga igas maakonnas ka tööl ohvriabitöötaja, kes saab pakkuda põhjalikumat ja personaalsemat nõustamist.

Tihti ei pöördu inimesed pärast vägivalda või muud halba kohtlemist abi saamiseks politsei poole või ei mõista, et see, kuidas nendega käitutakse, on tegelikkuses vale või keelatud. Lisaks võib abi küsimiseni jõudmine võtta aastaid, sest ohvriga käivad kaasas häbi, süütunne või hirm. Selleks, et ükski inimene ei peaks enda murega üksi jääma, on abiks nõustajad 116 006 telefonilt ja palunabi.ee veebilehelt. Ohvriabi kriisitelefon on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et on sattunud olukorda, kus nad on kannatajad – on siis tegemist füüsilise, majandusliku, vaimse või seksuaalse vägivallaga või hoopis hooletuse või halva kohtlemise ohvriks langemisega. Samuti saavad kriisitelefonilt abi inimesed, kes on kuritegevuse või õnnetusjuhtumi tõttu lähedase kaotanud.

Ohvriabi kriisitelefonile vastavad vastava hariduse ja ettevalmistusega inimesed, kes töötavad oma kodus eri piirkondades üle Eesti. Et sellist teenust on väga vaja, näitab juba statistika – telefonile on kahe kuuga helistatud 741 korda ja veebivestluse teel on võetud ühendust 330 korda. Kokku oli seega 1071 pöördumist.

Esimestel kuudel on kriisitelefonile pöördutud erinevate muredega. Enamasti on helistanud perevägivalla ohvrid. Samuti on helistajate seas neid, kes soovivad teada anda, et keegi nende lähedane või ka naaber on ohvriks langenud. Lisaks on küsitud hooldusõiguse teemal küsimusi või soovitud saada abi töökiusamise teemal. Palju on pöördunud üksikud, peamiselt eakad inimesed, kellel ei ole mitte kellegi teisega rääkida, kuid ometi on mitmel juhul selgunud, et niisama vestlemise soovi taga peitub helistaja varasem ohvriks langemise lugu.

Kuidas saab üks telefonikõne inimest aidata? Ohvriabi kriisitelefoni eesmärk on pakkuda ohvritele kiiret võimalust oma mure ära rääkida. Kõne vastu võtnud töötaja kuulab helistaja ära, pakub talle tuge ja ühiselt arutatakse läbi kõik olukorra lahendamise võimalused. Olenevalt juhtumist võivad pöördujad vajada infot politseisse avalduse tegemise kohta, naiste tugikeskuste või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontakte või selgitust omavalitsuste teenuste ja toetuste kohta. Kui on vaja, saab leppida kokku kohtumise juba ohvriabitöötaja juures.

Oluline on välja tuua, et ohvriabi kriisitelefoni eesmärgiks ei ole hakata asendama politseid. Olukordades, kus inimese elu on ohus ja on vaja kiiret abi politseilt, kiirabilt või päästeametilt, tuleb kindlasti esmalt valida 112. Küll aga saab ohvriabi kriisitelefon 116 006 olla ohvrile abiks järgmise sammuna, kui politsei on sündmuskohal käinud ja on vaja mõelda, mida edasi teha ja kuhu pöörduda.

116 006 numbrilt saab ohver abi ka hirmude maandamiseks, kuna alati ei pruugi ohver teada, mis saab temast või vägivallatsejast edasi. Näiteks on perevägivallaohvrite seas levinud valearusaam, et politseisse saab pöörduda alles siis, kui vägivald on pikaajaliselt kestnud, mitte pärast ühekordset ohvriks langemist. Sellistest olukordades aitabki ohvriabi kriisitelefon vastata helistajate küsimustele ja tõsta abivajajate teadlikkust nende õigustest ning pakkuda sealjuures vajalikku nõustamist, kes ja kus teda tema olukorra lahendamiseks aidata saab.

Ehkki ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 saab helistaja esmase toe ja nõu, on edasiste ohvriabiteenuste saamiseks vajalik ohvril pöörduda ohvriabitöötaja vastuvõtule. Igas Eesti maakonnas on tööl vähemalt üks ohvriabitöötaja, kes vajadusel saab inimese ja tema murega juba edasi tegeleda. Kui oled langenud ohvriks, siis ei ole ükski mure liiga väike või tähtsusetu.

Ida-Virumaa ohvriabitöötajad:

Anastassia Belova, 5866 9829 (Vahtra 3, Narva)

Inna Bahlinova, 5309 7071 (Vahtra 3, Narva)
Mari-Liis Org, 524 6758 (Järveküla tee 36, Kohtla-Järve ja Rahu 38, Jõhvi)
e-post: iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee 

Mari Tikerpuu

Sotsiaalkindlustusameti kriisiabiteenuse juht

Eriarstiabi peab olema võrdselt kättesaadav kogu Eestis

Tervisemurega inimene peaks kõigepealt pöörduma oma perearsti poole. 

Just tema oskab patsienti kõige paremini nõustada ja vajadusel ka õige eriarsti juurde suunata. Igal ravikindlustatud inimesel on õigus valida endale sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses üle Eesti. Tähtis on see, et raviasutusel oleks haigekassaga kehtiv leping.
Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul peab arstiabi olema kvaliteetne ja ühtemoodi kättesaadav üle kogu Eesti, seda ka Ida-Viru maakonnas. „Selleks, et inimestele oleks ravi igal juhul tagatud, sõlmib haigekassa lisaks haiglatele lepingud ka eratervishoiuasutustega, kes pakuvad eriarstiabi. Need erakliinikud täiendavad haiglate pakutavaid teenuseid, lühendavad ravijärjekordi ja annavad inimestele eriarstiabi saamiseks lisavõimaluse,“ kinnitas Parv. 
Ida-Viru maakonnas on haigekassal 12 erinevadteriarstiabi partnerit, kes ravikindlustatud inimestele haigekassa toel teenuseid osutavad. Kõige rohkem eriarstiabi teenuseid pakuvad Ida-Viru Keskhaigla ja Narva Haigla.

Arstiabi õigel ajal ja õiges kohas
Ravi rahastamiseks ja eriarstiabi tagamiseks võtab haigekassa arvesse igas piirkonnas elavate inimeste arvu, nende ravivajadust, aga ka kvaliteetse ravikorralduse võimekust selles maakonnas.
„Igas maakonnas peab elanikele olema tagatud kodulähedane arstiabi kõige sagedasemate haiguste raviks,“ ütles Parv. Siia kuuluvad kõrva-nina-kurguhaiguste, silma- ja nahahaiguste, günekoloogiliste ja psühhiaatriliste haiguste ravi, samuti üldkirurgilised protseduurid, taastusravi ja sisehaiguste ravi.
„Teatud erialad, kus ravivajadus ei ole nii suur, aga patsient vajab spetsiifilisemat eriarsti, põhjalikumaid uuringuid ja keerukamat ning kallist tehnoloogiat, peavad kvaliteetse arstiabi tagamiseks olema kättesaadavad vähemalt neljas suuremas maakonnas – Harju, Tartu, Ida-Viru, Pärnu,“ selgitas Parv. Siia kuuluvad näiteks uroloogia, seedetrakti haigused, südamehaigused, reumatoloogia, närvisüsteemihaigused, kopsuhaigused, infektsioonhaigused, lastehaigused ja hormonaalsete häirete ravi.


Kõige keerukamat ravi nagu näiteks vähiravi (kiiritusravi) ja teatud kirurgilisi protseduure tehakse Parve sõnul kahes suuremas haiglas. Nii vähiraviks vajalikud onkoloogiakeskused kui ka näiteks neurokirurgid tegutsevad kahes Eesti suurhaiglas – Tartu Ülikooli Kliinikumis ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.


Haigekassa tasub eriarsti vastuvõtu eest vaid lepingupartneri juures


Tasub meeles pidada, et haigekassa tasub ravikindlustatud inimese eriarstiabi eest ainult siis, kui raviasutusel on leping haigekassaga. Parv selgitas, et haigekassal on mitmeid kogemusi, kus ravikindlustatud patsiendid on oma ravi eest ootamatult pidanud ise maksma, kuna nad ei ole pöördunud haigekassa partneri poole. „Enne kui eriarsti juurde lähed, küsi alati üle, kas raviasutusel on haigekassaga leping ja kas arstiabi saab ikka haigekassa kulul,“ soovitas Parv.
Peamiselt osutavad Ida-Virumaal eriarsti teenuseid Ida-Viru Keskhaigla ja Narva Haigla. Lisaks kahele suuremale haiglale on haigekassal selles piirkonnas leping veel 10 erineva raviasutusega, kes pakuvad vastuvõtte näiteks psühhiaatria, günekoloogia, nahahaiguste, kõrva-nina-kurguhaiguste, taastusravi ja mitmetel teistel erialadel.

Pane tähele! Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja (v.a naistehaiguste, silmahaiguste, psühhiaatriliste murede, tuberkuloosi, naha- või suguhaiguste ning trauma korral). Pöördudes raviasutusse, millel on haigekassaga leping, tuleb ravikindlustatud inimesel maksta ainult visiiditasu. Selle suurus on kuni viis eurot.

Eesti Haigekassa eriarstiabi partnerid Ida-Viru maakonnas

Raviasutus	Raviasutuse aadress ja kontakt	Eriala (ambulatoorsed vastuvõtud)
Ida-Viru Keskhaigla	Tervise 1, Kohtla-Järve, 31044 Ravi 10d, Kohtla-Järve, 30322 Keskpuiestee 38, Kiviõli Kajaka 9, Sillamäe Registratuur: 331 1133	Dermatoveneroloogia (naha- ja suguhaigused) Endokrinoloogia (hormonaalsed häired) Günekoloogia (naistehaigused) Kardioloogia (südamehaigused) Oftalmoloogia (silmahaigused) Ortopeedia Otorinolarüngoloogia (kõrva-nina-kurguhaigused) Pediaatria (lastehaigused) Pulmonoloogia (kopsuhaigused) Psüühiaatria Nefroloogia (neeruhaigused) Neuroloogia (närvisüsteemi haigused) Infektsioonhaigused (nakkushaigused) Sisehaigused Taastusravi Uroloogia Üldkirurgia
Narva Haigla	Haigla tn. 1, Narva linn Haigla tn. 5, Narva linn Vestervalli tn.15, Narva linn Infotelefon: 357 1835	Dermatoveneroloogia (naha- ja suguhaigused) Gastroenteroloogia (seedetrakti haigused) Endokrinoloogia (hormonaalsed häired) Günekoloogia (naistehaigused) Kardioloogia (südamehaigused) Otorinolarüngoloogia (kõrva-nina-kurguhaigused) Ortopeedia Psühhiaatria Sisehaigused (sh endokrinoloog, gastroenteroloog, infektsionist, kardioloog, nefroloog, neuroloog, pediaater, pulmonoloog) Sünnitused (günekoloog) Taastusravi Üldkirurgia
Aasa Kliinik OÜ	Tškalovi 3, Sillamäe Telefon: 357 3530	Psühhiaatria
Ahtme Haigla SA	Ahtme mnt. 95, Kohtla-Järv Registratuur: 336 6221 Kooli 8a, Jõhvi Registratuur: 339 6222 Ahtme mnt.110, Kohtla-Järve Registratuur: 336 6220	Psühhiaatria
Albinea SA	Kosmonaudi tn 4, Narva Telefon: 354 6994	Günekoloogia (naistehaigused)
Almeda Kliinik OÜ	Aasa 4, Narva Telefon: 357 3530	Otorinolarüngoloogia (kõrva-nina-kurguhaigused) Oftalmoloogia (silmahaigused) Taastusravi
Corrigo	Jaama 34, Jõhvi Registratuur: 333 1100	Psühhiaatria
Estmedica OÜ	Regitratuur: 601 0194	Oftalmoloogia (silmahaigused)
Sillamäe Tervisekeskus OÜ	Aasa 4, Narva Üldtelefon: 357 3530	Üldkirurgia
Tartu Ülikooli Kliinikum SA	Ravi 10d, Kohtla-Järve, 30322 Telefon: 731 9100 Aasa 4, Narva Telefon: 357 3530	Hematoloogia (vereloomehaigused) Psühhiaatria Onkoloogia Üldkirurgia
Tervisekeskus Ljumam OÜ	Vestervalli 29, Narva 20306 Telefon: 356 0610	Dermatoveneroloogia (naha- ja suguhaigused)
Tervisekeskus Valentina Vassiljeva OÜ	Haigla 6, Narva linn Telefon: 356 1120	Gastroenteroloogia (seedetrakti haigused)

Lisainformatsiooni haigekassa eriarstiabi partnerite, visiiditasude ja muude ravikindlustust puudutavate küsimuste kohta saab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee või helistades infotelefonile 669 6630.

Kulu põletamine on keelatud, lõket tee ohutult!

Alguse on saanud kulupõlengute hooaeg. 

Päästeamet tuletab meelde, et põleng võib kiiresti levida ning tuua endaga kaasa väga suuri kahjusid, ohustades nii ülejäänud loodust, hooneid kui ka inimesi. Kevade saabudes tuleb eriti ettevaatlik olla, kuna suurte kahjudega tulekahjud võivad alguse saada ka suitsukonist või tikust. Soojade ilmade saabudes on taas kerkinud kulupõlengud ning hooletusse jäetud lõkete arv.

Kulupõlengud saavad enamasti alguse inimesest. Nii saamegi rääkida tahtlikust süütamisest, hooletust käitumisest, teadmatusest. Pole harvad juhud, kus kulupõleng algab maha visatud suitsukonist, tikust või põllule visatud klaaspudelist.

Kulupõletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus. Kulupõlengutes on hukkunud inimesi ning tules hävinud kodusid. Lisaks tule leviku ohule metsale või hoonetele, hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Samuti on väga ohtlikud mittenõuetekohaselt tehtud või hooletusse jäetud lõkked. Et vältida lõkkest alguse saavaid tulekahjusid on oluline meeles pidada järgmisi lihtsaid reegleid:

• lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest sädemed võivad tuulega lennata hoone peale;
• alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonest vähemalt 8 m kaugusel;
• lõke läbimõõduga üle 1 m peab olema hoonest 15 m kaugusel;
• lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ning muust põlevast materjalist; 
• lõke tuleb piirata kivide või pinnasevalliga;
• lõket tohib teha vaid siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 m/s (nõrk tuul);
• koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit;
• lõket tuleb valvata ja hoia selle läheduses kustutusvahendid, näiteks ämber veega, 6 kg tulekustuti;
• lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult ära põleda või tuleb see kustuta veega;

Neid lihtsaid ohutusreegleid järgides on võimalik ära hoida suurte kahjudega põlenguid ning säästa elusid ja loodust.

Ida päästekeskus

Jarmo Juhanson

Jõhvi päästekomando komandopealik

Eriline kammermuusika pärastlõuna Brahmsi loominguga

13. aprillil esinevad Kukruse Polaarmõisas särav viiuldaja Sigrid Kuulmann ja pianist Ralf Taal. Ettekandele tulevad saksa suurkuju Johannes Brahmsi viiulisonaadid.

Tunniajane kammermuusika kontsert on suurepärane võimalus tutvuda saksa päritolu Johannes Brahmsi kammerloominguga. „Brahmsi loomingu tippu kuuluvat kolme viiulisonaati kuuleb tsüklina koos haruharva,“ selgitab viiuldaja Sigrid Kuulmann Polaarmõisas toimuva kammermuusika kontserdi erilisust. Kõik kolm sonaati on tehniliselt keerukad ja nõuavad mängijatelt loomingulist küpsust. „Võimalik, et seda sellepärast, et sonaadid on pühendatud nimekale ungari viiulivirtuoosile Joseph Joachim, kellega Brahmsi sidus aastatepikkune sõprus,” selgitab Kuulmann.

Noorema põlve viiuldaja Sigrid Kuulmanni viiulimängu on tunnustatud paljudel konkurssidel, näiteks rahvusvahelisel Heino Elleri nimelisel viiuldajate konkursil. Eriliselt on tähelepanu äratanud tema Tubina, Lutoslawski, Berio ja Bizet’ interpretatsioonid ning ta on teinud koostöö selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Andres Mustonen, Andrei Tšistjakov, Gregory Rose ja Nicholas Smith.

Ralf Taal on soleerinud paljude Eesti orkestrite ees ning teinud koostööd Anu Tali, Eri Klasi, Paavo Järvi, Olari Eltsi, Tõnu Kaljuste ja mitmete teiste nimekate dirigentidega. Ta on andnud ohtralt soolokontserte, kus on esmajoones kõlanud Schuberti, Beethoveni ja Chopini looming. Taal on hinnatud ansamblimuusik ning esinenud näiteks koos Mati Palmi, Ain Angeri, Pille Lille, Indrek Vau ja paljude teistega.

Tunniajane kammermuusikakontsert Kukruse Polaarmõsias toimub 13. aprillil kell 16.00. Piletid hinnaga 8 ja 5 € saadaval Piletilevis, Piletimaailmas ja tund enne kontserdi algust kohapeal.