Õppus Kevadtorm 2019

Kaitsevägi korraldab 29. aprillist 17. maini õppuse Kevadtorm 2019, mille raames on plaanitud linnalahingute pidamine muuhulgas Jõhvis, Sillamäel, Vaivaras ja Vokas ning Kohtla-Järvel Ahtme, Oru ja Sompa linnaosades.

Põhitegevused on plaanitud järgmistel päevadel:

• Sillamäe – 7. mail

• Vaivara – 7. mail

• Oru – 8. mail

• Voka – 8. mail

• Jõhvi – 9. mail

• Ahtme – 9. mail

• Sompa – 10. mail

Lahingute käigus kasutatakse paukmoona ja suitsugranaate. Öörahu, mille ajal lahinguid ei peeta, on kell 22.00-06.00.

Et õppus oleks turvaline nii pealtvaatajatele kui osalejatele on soovitav hoida lahingutegevusega mõõdukat distantsi. Eriti tähelepanelik tasub olla nii liikuva kui ka peatunud rasketehnika läheduses.

Kui õppusega põhjustatakse kellegi eraomandile kahju, siis tuleb sellest teada anda aadressil kevadtorm@mil.ee tuues välja kahjustuse tüübi, asukoha, tekitamise aja ja Teie kontaktid.

Kaitsevägi tänab Teie toetuse eest!

Toila Gümnaasiumi tööpakkumine

võtab 2019/2020 õppeaastast konkursi korras tööle 

poiste

 kehalise kasvatuse õpetaja (1,0 kohta) 

ja ajaloo ja

 ühiskonnaõpetuse õpetaja (1,0 kohta).

Tööleasumine augustis 2019.

Avaldus, CV ning haridust tõendavate dokumentide koopiad

 saata hiljemalt 10.05.2019 aadressil kool@toila.edu.ee

Lisainfo signe@toila.edu.ee või tel 5281255

SUURJÄÄTMETE ÄRAVEDU

 Suurjäätmete väljavedu Kohtla ja Kohtla-Nõmme jäätmeveopiirkonnas 


Kohtla ja Kohtla-Nõmme piirkonnas suurjäätmete äraveo tellimus tuleb esitada Ekoviri klienditeenindusele hiljemalt kaks päeva enne äravedu aadressil ekovir@ekovir.ee või telefonil 33 66 726.

Suurjäätmete äravedu teostatakse korraldatud olmejäätmeveoga liitunud lepingulistele klientidele.

Suurjäätmete plaanilised väljaveopäevad Kohtla ja Kohtla-Nõmme piirkonnas on:

• 25. aprill
• 9. ja 23. mai
• 6. ja 20. juuni
• 4. ja 18.  juuli
• 1., 15. ja 29.  august
• 12. ja 26.  september
• 10. ja 24.  oktoober
• 7. ja 21.  november
• 5. ja 19.  detsember

Väljavedu toimub pressautoga. Ühe majapidamise kohta on soovitatav ühekordne jäätmekogus kuni 2 m³ (s.o näiteks diivan ja 2 tugitooli) väljaarvatud korteriühistud. Kokkulepitud päevaks tuleb suurjäätmed oma krundile kokkulepitud kohta tõsta.

Suurema koguse jäätmete üleandmiseks tuleb vedajaga eelregistreerimisel kokkuleppida üleantav jäätmete kogus.

Suurjäätmete äraveoteenuse eest tasumine toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo hinnakirjale 7,20 eurot/m³.

SUURJÄÄTMED ON

• mööbliesemed,
• vaibad,
• madratsid,
• kardinapuud jms
  

SUURJÄÄTMED EI OLE

• ehitusjäätmed
• uksed, aknad,
• kraanikausid, wc-potid
• vanarehvid
• elektri- ja elektroonikaseadmed
  

Vedajal on õigus jätta vedamata jäätmed, mida ei loeta suurjäätmeteks.

Jäätmete väljavedu Toila jäätmeveopiirkonnas 

Ragn-Sells AS teostab suurjäätmete äravedu Toila jäätmeveopiirkonnast (Toila ja Voka alevikku ning Altküla, Konju, Martsa, Metsamägara, Päite, Pühajõe, Uikala, Vaivina, Voka küladest):


18.04.2019,
02.05.2019,
16.05.2019,
30.05.2019,
13.06.2019,
27.06.2019 ja sealt edasi igal neljandal neljapäeval.

Suurjäätmete äraveo tellimus tuleb esitada Ragn-Sellsi klienditeenindusele hiljemalt kaks päeva enne äravedu aadressil virumaa@ragnsells.com või telefonil: 60 60 439


Suurjäätmete äravedu teostatakse korraldatud olmejäätmeveoga liitunud lepingulistele klientidele.
NB! Voka alevikus jäätmemaju kasutavatel korteriühistutel tuleb jäätmevedajalt eraldi tellida suurjäätmete äravedu, et tagada sorteeritud jäätmete kvaliteet.

Ühe majapidamise kohta on soovitatav ühekordne jäätmekogus kuni 2 m³ (s.o näiteks diivan ja 2 tugitooli) . Kokkulepitud päevaks tuleb suurjäätmed oma krundile kokkulepitud kohta tõsta.

Suurema koguse jäätmete üleandmiseks tuleb vedajaga eelregistreerimisel kokkuleppida üleantav jäätmete kogus.

Suurjäätmete äraveoteenuse eest tasumine toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo hinnakirjale 0,01 eurot/m³

SUURJÄÄTMED ON

• mööbliesemed,
• vaibad,
• madratsid,
• kardinapuud jms
  

SUUR JÄÄTMED EI OLE

• ehitusjäätmed
• uksed, aknad,
• kraanikausid, wc-potid
• vanarehvid
• elektri- ja elektroonikaseadmete
  

Vedajal on õigus jätta vedamata jäätmed, mida ei loeta suurjäätmeteks.

Tasuta raamatute laat

18. maikuu päeval alates kella kümnest hommikul ootab Sind Toilas Föhrenhofi väljal mõnus laadamelu.

Teiste kauplejate hulgas on oma letiga väljas ka Toila raamatukogu.
Aga ei, meie ei müü midagi, vaid anname ära täitsa tasuta.
Ja mida muud, kui ikka raamatuid.

Raamatutega on selline lugu, et nemad ei taha niisama riiulis passida, nemad tahavad, et neid lehitsetakse ja loetakse.

Kui Sul on kodus selliseid raamatuid, mis on puhtad ja terved, aga mida Sa ise ja Sinu pereliikmed enam mingil põhjusel lugeda ei taha või on raamatuid lihtsalt nii palju saanud, et koju enam rohkem ei mahu, siis on järgnev info just Sulle!

Kuni 10. maini võid tuua need uuele ringile soovivad raamatud Toila raamatukogusse. Või kui Toilasse tuua ei saa, siis helista Leale tel 53 428 705 ja lepime teise koha kokku, kus raamatud saab üle anda.
18. mail anname neile raamatutele võimaluse endale uued kodud leida!

Muidugi on kõik raamatusõbrad oodatud ka endale uutvana lugemisvara valima.

Aitame kõik koos raamatud uuele ringile!

Aprill

Tuul on idast.
Tuule tinamehed
on tallanud taeva
tinahalliks maadligi.
Juba lõugab nende päälik.
Juba adru sees püherdab
pärdiku viisi.
Anna mulle suur vasar.
Ma naelutan kinni
halli madala taeva
ja värvin siniseks
ja kollaseks.
Ma värvin ta kirjuks
lihavõttemunaks.
Tütrele lihavõttemunaks
Lihavõttehommikul.

/Kalju Lepik/

Häid saabuvaid lihavõttepühi!

Kultuuriteated

Talisuplejate ühisujumised jätkuvad Voka spordihoone juures ka aprillikuus.

14. aprillil 14.00 Talisuplejate ühisujumine – Palmipuudepüha suplus
21. aprillil 14.00 Talisuplejate ühisujumine – Ülestõusmispühade 1. püha suplus
28. aprillil 14.00 Talisuplejate ühisujumine. Lisainfo tel. 5622 8909 Juhan Neiland.

12. aprillil 19.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Dokumentaalfilm „Ott Tänak”.

Tavapilet 5 eurot, sooduspilet 3,50 eurot. Jooke ja snäkke pakub Levpat OÜ.

13. aprillil 17.00 huumoriõhtu "C’EST LA VIE“ Toila Seltsimajas. Nalja teeb Pajusti satiiri- ja huumoritrupp, tantsuilu pakub trupp "Faziyah". Avatud kohvik. Piletid hinnaga 5 eurot müügil kohapeal.

22., 23. ja 25. aprillil kell 14.00 koolivaheaja meisterdamised Toila Raamatukogus. Lisainfo tel. 53428705 Lea Rand.

26. aprillil 19.00 Peeter Kaljumäe salongiõhtu Saka Rahvamajas. Lisainfo tel. 53011031 Renna Nõmmiste.

27. aprillil 08.00–14.00 Kalasadamate päev Toila sadamas.
· Tartu Loodusmaja kalaõpe
· Kalakokk Elar Jürimäe
· Päevajuht - Karl Pütsep
· Esineja – lõõtsamängija Kristi Kool
· Teadusteater
· Värske kala müük
· Jarko Jaadla harrastuspüügi õppetuba lastele

27. aprillil 12.00-15.00 Eeterlike õlide koolitus Voka Rahvamajas. Osalustasu on 5eurot, tule ja võta sõber kaasa ning osalustasu teile kaaslasega on 8eurot. Koolitust viib läbi Anu Int. Lisainfot ja registreerida saab e-maili teel: anuintanu@gmail.com

27. aprillil 20.00 teatriõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Alburahva Teater esitleb „Sangadega saunamees”. Reibas lugu tõhusast maasaunast ja külainimeste pingutustest parema tuleviku nimel. Piletid hinnaga 5 eurot müügil kohapeal. 19.00-21.30 töötab kohvik, Levpat OÜ.

4. mail 14.00 Ida-Virumaa noortebändide päev 2019 Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Noortebändide päeva eesmärk on tutvustada Ida-Virumaal tegutsevaid muusikaga tegelevaid noori inimesi. Üritus annab ka suurepärase võimaluse nautida head muusikat ja bändidele üksteise loominguga tutvumiseks. Lisainfo juri.link@toila.ee või telefonil 5698 5434.

5. mail 13.00 emadepäevakontsert Saka Rahvamajas. Ansambel "Mesi". Lisainfo tel. 53011031 Renna Nõmmiste.

18. mail 10.00-16.00 SUUR KEVADLAAT Toilas, Föhrenhofi väljakul (Toila SPA kõrval)
Kutsume kõiki kauplema ja ostlema! Eelistatud on eestimaine toodang, käsitöö, taimed, istikud, vanavara ning talukaubad! Laadal astuvad üles kohalikud esinejad!
Info ja registreerimine: Kaisa.Pukk@toila.ee
Registreerimine kuni 13.05.2019
Laata korraldab: Toila valla spordi- ja kultuurikeskus

Kultuurisündmused kogus kokku Lea Rand

Toila Vallavolikogu teated

Märtsikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

1. Toila valla 2019. aasta eelarve 2. lugemine ja vastu võtmine
Volikogu otsustas võtta vastu Toila valla 2019. aasta eelarve põhitegevuse tulud summas 7 331 604 eurot, põhitegevuse kulud summas 7 331 504 eurot, finantseerimistegevus summas 176 450 eurot, investeerimistegevus summas 1 136 937 eurot ja likviidsete varade muutus summas 1 171 674 eurot.

Eelarve tegevusalade alaeelarved kinnitab Toila Vallavalitsus. Vallavalitsusel on lubatud teha eelarve sisemisi ümbertõstmisi eelnevalt kooskõlastades need Toila Vallavolikogu majanduskomisjoniga.

Seletuskiri 2019. aasta eelarve juurde:

Eelarve koostamise aluseks on 2019 aasta riigieelarve, Toila Vallavolikogu 2016. aasta 30. novembri otsusega nr 93 kinnitatud Ühinemislepingu kinnitamine, Toila valla arengukava aastateks 2018-2030 ja Toila valla eelarvestrateegia 2019-2022.

Eelarve on koostatud tekkepõhiselt üheks eelarveaastaks. Eelarve seletuskiri on koostatud järgmiste osadena: eelarve tulud, eelarve kulud, investeerimis- ja finantseerimistegevus ning nõuete ja kohustuste muutus.

Tegevuste planeerimisel on eesmärgiks seatud valla jätkusuutlikkus. Investeeringute tegemiseks on vajalik kaasata võimalikult palju toetusrahasid. Olemasolevaid likviidseid vahendeid on suunatud investeeringute katteks maksimaalselt valla võimalustele. 2019. aasta eelarve põhitegevuse tulud ületavad põhitegevuse kulusid, mis tagab positiivse põhitegevuse tulemi.

Eelarve maht on kokku 8 359 604 eurot ja eelarve jaotatud valitsemisfunktsioonide alusel (5) viieks valdkonnaks alljärgnevalt:

Tulude osas saab jätkata konservatiivse ja jätkusuutliku eelarvepoliitikaga, et oleks võimalik parendada valla majandusolukorda ja tõsta investeerimisvõimekust. Põhitegevuse tulud on: maksutulud (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, reklaamimaks ja parkimistasu), tulud kaupade ja teenuste müügist, sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks.

Füüsilise isiku tulumaksuga maksustamise ning kohalikele omavalitsustele eraldamise põhimõtted sätestavad tulumaksuseadus ja maksekorralduse seadus. Kohalikele omavalitsustele 2019.aastal eraldatava tulumaksu summa sõltub kolmest põhitegurist. Need on: keskmise palga ja muude maksustatavate tulude, maksumaksjate arvu ning kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatava tulumaksu määra muutus. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb 2019.aastal keskmine palk Eestis 5,7% ja tööhõive kasvab 0,5%.

Tulumaksu on eelarves planeeritud 4 015 000 eurot, mis on 2018. aasta laekumisega võrreldes 5,1 % suurem. Tulumaksu ei ole prognoositud liiga optimistlikult, sest maksumaksjate arv näitab kahanevat tendentsi.

Seisuga 01.01.2019 elas Toila vallas rahvastikuregistri andmetel alusel 4800 inimest, neist 0-18 vanuseid 878 ja pensionäre 1153. Seisuga 01.01.2018 elas Toila vallas rahvastikuregistri andmetel alusel 4807 inimest, neist 0-18 vanuseid 883 ja pensionäre 1116. Eeltoodust on näha, et aastaga on elanikkond vähenenud 7 inimese võrra ja tööealiste inimeste arv on vähenenud 46 inimest.

Kui 2018. aastal tõusis tulumaksu eraldamise määr 11,6%-lt 11,86%-ni deklareeritud brutotulust, siis 2019. aastal muutub tulumaksu eraldamise määr 11,86%-lt 11,9%.

Tulud kaupade ja teenuste müügist on planeeritud 2018.aasta tasemel.

Tulud laekuvad hariduse, kultuuri, vabaaaja tegevustest. Teenuste osutamisest laekuvad tulud on seotud vallas kehtestatud kordade ja tasumääradega. Lapsevanemate kohatasu lasteaedades ühtlustub 2019 aasta aprillikuust ja on 5% miinimumpalgast s.o 27 eurot. Üüri ja rendihindade osas on arvestatud olemasolevate määradega. Üürihindade osas toimub muutus samuti 2019 aasta märtsikuust, millest alates tõusevad üürikorterite hinnad m2 kohta kas 0,5 senti või 2 eurot ühe ruutmeetri kohta, sest elukallidus on tõusnud ja senised määrad olid kehtestatud veel eesti krooni kehtimise ajal.

Omatulud moodustavad Toila valla tulude mahust 12,2%

Saadud toetused

Riigieelarve seaduse alusel eraldab riik kohaliku omavalitsuse eelarvesse igal aastal tasandus- ja toetusfondi vahendeid.

Toetusfond koosneb toetustest õpetajate tööjõukuludeks, koolilõunaks, õppevahenditeks ning toimetulekutoetusteks. Lisaks eraldatakse riigi poolt toetust kohalike teede hoiuks, huviharidusteks jt tegevusteks. Haridustoetuses õpetajatele tööjõukuludeks eraldatavat osa on suurendatud, arvesse võttes õpetaja töötasu alammäära kehtestamist 1 150 eurolt 1250 euroni kuus.

Tasandusfondi suurus oleneb elanike arvust, tulumaksu laekumisest, arvestuslikust maamaksust jt teguritest.

Riigieelarvest edasikantavad maksutulud (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksusele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.

Toetus- ja tasandusfond moodustab Toila valla tulude mahust 25,4 %.

Investeeringud

Investeeringute vajadus on vallas kasvanud, kuid omavahenditest investeerimise võimekus ei ole piisav olemasolevate hoonete ja rajatiste korrashoidmiseks. Investeerimistegevuse maksumused on üldjuhul suured ja valla põhieelarvest ei ole võimalik korraga uuel aastal vajaminevaid investeeringuid rahastada.

Vara müügist planeeritav tulu on 40 000 eurot (vallale mittevajalikud transpordivahendid)

Ühinemistoetuse viimane osa on 2019 aastal 216 510 eurot, sh on rahastamine planeeritud vastavalt ühinemislepingu investeeringute kavale : Voka tänavavalgustus 101 000, Kohtla piirkonna teede remont 66 000, Kohtla-Nõmme Rahvamaja remont 40 000 ja Kohtla-Nõmme Kooli staadioni projekteerimine 9 510 eurot. 2019 aasta eelarves on planeeritud ära kasutada ühinemislepingus planeeritud investeeringud Kohtla ja Toila piirkonnas. Kohtla-Nõmme piirkonnas jääb 2020 aastasse 41 000 eurot kooli staadioni investeeringuks.

Kolm suuremat investeeringut 2019 aasta investeeringute eelarves on:

• Toila Gümnaasiumi loodusainete labor (omavahenditest)
• Kohtla-Nõmme raudteepeatuse ja Raudteepeatuse ühendamine kergliiklusteega (projektitoetus ja omaosalus)
• Toila valla tänavavalgustuse renoveerimine (ühinemistoetusest)

Toila valla 2019. aasta eelarve ja seletuskirja terviktekstiga on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel.

2. Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord

Volikogu võttis vastu määruse, millega kehtestatakse avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord Toila valla haldusterritooriumil.

3. Toila Vallavolikogu 21.03.2018. a määruse nr 12 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord" muutmine.

Määrusega muudetakse 21.03.2018. a määruse nr 12 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord” § 6, mis räägib hooldajale makstavast hooldajatoetuse määrast.

Hooldajatoetuse määrasid muudetakse alljärgnevalt:

1) täisealise sügava puudega inimese hooldaja - kahekordne riikliku puuetega inimese sotsiaaltoetuse määr ehk 51,20 eurot (varem 25,60 eurot)

2) täisealise raske puudega inimese hooldaja - 60% riikliku puuetega inimese sotsiaaltoetuse kahekordsest määrast ehk 30,72 (varem 15,36 eurot).

4. Majanduskomisjoni koosseisu muutmine

Volikogu otsustas kinnitada majanduskomisjoni liikmeks valla noortevolikogu esindaja Kristina Gukk.

TVL

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts tunnustas Toila Gümnaasiumi direktorit Signe Ilmjärve Aastate teo tiitliga

Signe Ilmjärv on kuulunud seltsi juhatusse 20 aastat ja viimased üheksa aastat on olnud selle esinaine. Viimaste aastatega on seltsil jõudsalt arenenud rahvusvahelised kontaktid ja välispartnerid hindavad seltsi tegevust kõrgelt. Samuti on Signe kaasabil loodud suurepärane koostöövõrgustik üle Eesti.

Palju õnne, Signe!

Pärimuspäev Toila seltsimajas

Märtsikuu eelviimasel päeval said Toila seltsimajas kokku pärimuse sõbrad.

Lisaks oma valla inimestele oli ka kaugemalt külalisi. Rakverest tuli meile külla Viru Instituudi rahvas. Viru Instituudi põhitegevused on Virumaa koostöö arendamine kultuurivaldkonnas, Virumaa vaimse ja ainelise pärimuskultuuri kogumine, uurimine, publitseerimine ja säilimisele kaasaaitamine jm sellega seonduv. Traditsiooniliseks on muutunud pärimuspäevad kihelkondades ja seekord tuldi siis külla Toilasse.

Folkloristid Mall ja Reet Hiiemäe rääkisid metsloomadest ja lindudest Virumaa rahvapärimuses ja kaitsemaagiast Virumaal.

Pärimusjuttude vahele pakkus muusikalist vaheldust Heino Jäger.

Peale lõunapausi jätkasime meiekandi teemadega. Toila valla Hariduse- ja Kultuuriseltsi esimees Bruno Uustal tutvustas seltsi ajalugu ja tegemisi, rääkis seltsi poolt välja antud raamatutest ja filmidest. Seltsi juhatuse liige Lea Rand tutvustas Toila topoteeki ja päeva lõpuks käisime koos külalistega jalutuskäigul Oru pargis.

Oli sisukas ja huvitav päev. Suur tänu külalistele ja esinejatele! Tänu ka kõigile, kes sel päeval meiega olid!

Lea Rand

Autori fotod

LEADER tegevusgrupp ärgitab koostööle

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu on üks 26-st Eesti LEADER tegevusgrupist. 

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll inimeste sidumisel uute ideedega, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse julgustamisel ning kohalike teenuste arendamisel.

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu tegevuspiirkonnaks on Toila vald, Jõhvi vald ja Narva-Jõesuu linn. Piirkonna väike- ja mikroettevõtted, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused saavad läbi tegevusgrupi taotleda LEADER meetmetest projektitoetust investeeringutele ja tegevustele, mis arendavad piirkonna ettevõtlust, parandavad elukeskkonda ja liidavad kogukonda.

„Lisaks projektitoetuste menetlemisele on MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ise algatanud mitmeid ühis- ja koostööprojekte, mis on suunatud kogukonnale, ettevõtlusele ja noortele. Käimas on Eesti - Poola koostööprojekt „Robootika noortele“, milles osalevad Toila, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Kohtla-Nõmme ja Sinimäe robootikaringide noored. Piirkonna ettevõtjatele suunatud koostööprojekt „Ettevõtjate võrgustumine“ pakub erinevaid ettevõtluskoolitusi. Projekti partneriks on naabertegevusgrupp Virumaa Koostöökogu,“ tutvustab MTÜ Kirderanniku Koostöökogu tegemisi tegevjuht Ülle Marits.

Tahame lehelugejale tutvustada koostööprojekti „Pealinnast piirilinna“, millesse on kaasatud viis Põhja-Eesti LEADER tegevusgruppi ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing ning milles lööb kaasa 35 ettevõtmist Kirderanniku Koostöökogu piirkonnast. Projekti üks eesmärk on tähelepanu osutada Põhja-Eesti turismivõimalustele tervikuna, kuid MTÜ Kirderanniku Koostöökogu peamine eesmärk projektis osalemisel on, et saame olla abiks eelkõige piirkonna väikestele turismi, toitlustamise, majutamise või muus valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele pakkudes toetust nende turundamisel,“ lisab Ülle Marits.

“Pealinnast Piirilinna” kutsub 18.-19. mail 2019 Põhjarannikut avastama

18.-19. mail leiab aset põnev suursündmus “Pealinnast piirilinna”, mis ühendab endas üheks nädalavahetuseks eriti eredalt Eestimaa põhjaranniku suurimad elamused ja põnevaimad paigad. Kahe päeva jooksul ootavad külalisi nii kohalikud muuseumid, mõisad, kohvikud ja restoranid kui ka erinevad majutusasutused, tegevusklubid ning vaatamisväärsused.

Põhja-Eesti LEADER tegevusgrupid said mõne aasta eest kokku ja otsustasid üheskoos ette võtta koostööprojekti, mis kannab tänaseks nime “Pealinnast Piirilinna”. „Meil on põhjarannikul ühine geograafiline ja kultuuriline taust. Meid ühendavad meri ja Tallinna-Narva maantee, mida mööda pidevalt sõidame. Kogu piirkonna oluline arendustegur on turism. Oleme algatanud koostööprojekti, mis otseselt on suunatud põhjaranniku turismiettevõtjatele, kaudselt kogu piirkonna külalistele,“ ütleb Põhja-Harju Koostöökogu tegevjuht ja koostööprojekti “Pealinnast Piirilinna” peakoordinaator Margit Pärtel.

Põhjarannikul jätkub tegevust ja avastamist loomulikult alati, kuid projekti suursündmusel 18.-19. mail on see kõik võimendatud ning avame koostöös kohalike ettevõtjatega ka neid uksi, mis tavapäraselt ehk suletuks jäävad, 18. mail on ka ju üle-eestiline muuseumiöö ja avastamist väärivad kindlasti ka kohalikud väikemuuseumid.

Üritus leidis endale imelise koha ümbritsedes ajaloolist postimaanteed, mida mööda rännates jääb uudistajate teele nii erinevaid kohvikuid, restorane, vaatamisväärsusi, muuseume, spaasid kui mõisaid. Igaühel on võimalus oma teekond ise luua – tulla võib nii autoga, rattaga või suisa paadiga!

Projektis osaleva Eesti Kaevandusmuuseumi tegevjuhi Etti Kagarovi sõnul on tegemist äärmiselt toreda ettevõtmisega. “Esiteks hõlmab projekt üsna suurt ala ja on seetõttu nii suurematele kui väiksematele ettevõtetele piirkonnas hea võimalus silma paista. Mulle sümpatiseerib väga mõte, et turismiga seotud ettevõtjad ning asutused ei ole konkurendid, vaid vastupidi - hoopis hea näide sellest, kuidas kõik koos on palju lihtsam tulemusteni jõuda,” selgitab ta.

Toila valla ettevõtetest osalevad projektis lisaks Eesti Kaevandusmuuseumile veel Pühajõe Puhkemaja, Alujoa Puhkemaja, Virulase puhkemaja, OÜ Adrenaator Grupp, Toila Pargi Kohvik, Toila Vabatahtlik Merepääste, Ranna Salong, Kongo Kokteilikas, Vahtramäe Puhkemaja, Alutaguse Matkaklubi, Toila SPA Hotell, Toila Valgevilla, Kukruse Polaarmõis, Kuldkaru Mõis, Saka Mõis, Valaste Puhkeküla ning Toila Spordi- ja Kultuurikeskus.

Suursündmuse tegevustes 18.-19. mail on kaasa löömas lisaks Jõhvi ja Toila valla ning Narva-Jõesuu linna ettevõtjatele ka mitmed osalejad Sillamäel ja Narvas.

Toila valla elanikel on suurepärane võimalus 18. ja 19. mail kodust välja minna ning osa saada oma valla ettevõtlike inimeste tegemistest. Maikuu vallalehes tutvustame täpsemalt, mida meie valla ettevõtjad suursündmusel „Pealinnast piirilinna“ 18.-19. mail põnevat külastajatele pakuvad.

Koostööprojekti eesmärgiks on piirkonna turismipotentsiaali tõstmine, koostöö elavdamine turismiettevõtjate ja partnerite piirkondade turismiettevõtjate vahel, teenuste kvaliteedi parandamine koolitusprogrammi, õppe- ja kogemusreiside korraldamise ning fotopanga loomise kaudu.

Projekti partneriteks on MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu, MTÜ Arenduskoda, MTÜ Partnerid, MTÜ Virumaa Koostöökogu, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing.

Informatsiooni koostööprojekti ja maikuus toimuva suursündmuse ürituste kohta leiab “Pealinnast piirilinna” kodulehelt www.pealinnastpiirilinna.ee ja Facebooki lehelt Pealinnast piirilinna.

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu koduleht www.kirderannik.ee

Meie inimesed

Just nii saab öelda Toila vallas asuva Saka mõisa omaniku Tõnis Kaasiku ja tema abikaasa Eha Kaasiku kohta.

Täna osutame me tähelepanu ja avaldame tänu Tõnis Kaasikule, keda teame kui inimest, kes on saanud hakkama iga muinsuskaitsehuvilise ja pärandihoidja unistuste teoga, ehitanud üles nõukogude piirivalve rüüstatud ja omanikuta staatuses edasi lagunenud Saka mõisa. Ehitanud seminariruumideks kunagise prožektoritorni ja ohvitseride elamust ehitanud Saka Cliff Hotelli koos restoraniga, sõjaväe laohoonest kämpingumaja koos avalike tualettide ja pesuruumidega karavanituristidele. Tal on olnud koostöö Eesti arhitektidega, kelle oskusteavet ja siinsete ehitajate tööoskusi on kasutatud. Mõisas on tööd saanud Saka läheduses elavad inimesed, kes on kultuuripärli hoidjad. Tõnis Kaasik on Eesti Mõisate Ühenduse liikme ja varasema juhina hoidnud tähelepanu nii mõisate ajaloolise ilu hoidmisel kui ka hoidnud suhteid nii Saka kui ka teiste mõisate kunagiste elanike, baltisakslastega.

Alates 18. oktoobrist 2018 kõrgub kõrgel Saka klindil uus ja uhke monumentaalkunstiteos, mälestusmärk Umsiedlungile. Mõisa pererahva Eha ja Tõnis Kaasiku tellimusel valmis mälestusmärk Hitleri-Saksamaa ja Nõukogude Liidu salasobingu tulemusel ja sõja pelguses toimunud baltisakslaste ümberasumisele. Kohalike ja külaliste teavitamiseks on olemas info eesti, saksa, vene ja inglise keeles. Mälestusmärk on kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile ja tänutäht baltisakslaste panusele. Eesti Vabariigi vundamenti aitasid laduda arvukad baltisakslaste põlvkonnad, selle loomise eest võitlesid nad ka Vabadussõjas ja nende toetust oleme tundnud ka riigi taasülesehitamisel, meenutas Kaasik.

Tõnis Kaasik on olnud väga hea koostööpartner Muinsuskaitseametile ning mõisa härrastemaja restaureerimise järel sai ta 2010. aastal Muinsuskaitseameti parima koostööpartneri ja 2011. aastal Ida-Virumaa tegija tiitli.

Tõnis Kaasik on Saka mõisa ja selle osaks olevat mälestusmärgi projekti vedanud ja rahastanud, on olnud tõeline kultuurisõber. Toila vald oli üks nendest, kes tegi 2018. aastal kultuuriminister Indrek Saarele ettepaneku Tõnis Kaasiku tunnustamiseks.

15. jaanuaril 2018. aastal pälvis Saka mõisa omanik hr Tõnis Kaasik “Kultuurisõber 2018” tunnustuse seoses tähelepanuväärse tegevusega baltisakslaste rolli teadvustamisel Eesti kultuuriloos ning seotud mälestusmärgi “Umsidelung” avamisega Saka mõisas.

Kultuurisõbra tiitli pälvib onorganisatsioon või isik, kes on eelnenud aasta jooksul andnud ulatusliku mõjuga panuse kultuurivaldkonda.

Hea meel on ära märkida veel üks Tõnis Kaasikule omistatud tiitel. 14. märtsil 2019. aastal Kultuurikatlas toimunud galal kuulutati välja EY Eesti aasta ettevõtja 2019, kelleks valiti Ecometal omanik Tõnis Kaasik. Žürii pidas tunnustuse vääriliseks Tõnis Kaasiku tugevat isiklikku missioonitunnet puhtama keskkonna loomise nimel, luues läbi oma ettevõtte põhitegevuse väärtust seal, kus seda enim vaja on. Tema rajatud Ecometali puhul on märkimisväärne, milline mõju võib Eesti ettevõttel olla ka väljaspool siinseid piire, kogu Läänemere regioonile.

Eve East

Vallavanem

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kultuuriküsitluse kokkuvõte

Kultuur on kõik see, mis ei sünni vahetult looduses, vaid rajaneb inimese loovusele. Kultuuriloolane Aare Laanemäe on kirjutanud, et kultuur on inimese loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Kultuur ei ole ainult kirjandus, kunst, haridus, moraal ja käitumine. Kultuur on ühiskonnale omane mõtlemise ja tegutsemise viis, mille sisuks on vaimsed väärtused.

Jaanuarikuus viidi Toila vallas läbi kultuuuriküsitlus, et saada teada, kui rahul ollakse meie kultuurielu korraldusega ja mida tuleks muuta, et nii korraldajad kui ka osasaajad rahul võiksid olla.

Kahjuks peab ütlema, et küsitlusele vastajate protsent oli suhteliselt väike, aga mingi pildi hetkeolukorrast ja ootustest annab see siiski.

Kohtla-Nõmmelt vastas 15 inimest. Vastajad olid vanuses 16-71 eluaastat.

Kultuurivaldkonnas pakutavaid võimalusi hinnati pigem rahuldavaks, kuid toodi välja ka mõned ettepanekud: üritusi võiks rohkem olla, kino kõrval võiks rohkem teistlaadi sündmusi olla.

Üks vastaja tõi murekohana välja ürituste alguse aja – kui kino algab kell kuus, siis tööinimene sinna ei jõua. Mitmed vastajad soovisid rohkem teatrietendusi, peredele mõeldud sündmusi, huumorietendusi, aga ka kontserte ja vestlusõhtuid kuulsustega. Traditsioonidest hinnatakse Kohtla-Nõmmel jaanipäevi, kaevurite päeva aga üksikud vastajad nimetasid ka lastekaitsepäeva, valdade päeva, Mägede häält, rahvatantsu ja kino.

Kohtla piirkonnast vastas 16 inimest. Vastajad olid vanuses 16-74 eluaastat.

Pigem hinnati kultuurivaldkonnas pakutavaid võimalusi heaks, sest korraldatakse piisavalt üritusi ja need on erinevad ja kvaliteetsed. Aga toodi välja ka mõtted, et teatrietendusi võiks olla rohkem ja kaugemal elavad vallaelanikud vajaksid transpordiühendust sündmuste külastamiseks. Mitmed vastajad soovisid, et korraldataks rohkem teatrietendusi, vabaõhukontserte/suvelavastusi. Üksikud vastajad sooviksid rohkem kontserte, jazzkontserte. Konkreetsetest sündmuse formaatidest rääkides soovitakse rohkem külastada peredele mõeldud sündmusi ja teatrietendusi. Üks vastaja mainis ka huumoriga seotud kultuurisündmusi. Traditsioonidest toodi Kohtla piirkonnas 1. klassi minejate pidu, 9. ja 12. klassi lõpetajate tunnustamine, beebipeod, laste jõulupeod, kontsert „Suveõhtu legendid“, perekesksed sündmused, Maido Keskküla nimeline jooks.

Toila-Voka piirkonnast vastas 25 inimest. Vastajad olid vanuses 14-58 eluaastat. Kultuurivaldkonnas pakutavaid võimalusi hinnati heaks. Positiivsena toodi välja, et üritused on erinevad, kvaliteetsed ja taskukohased, üritusi on igas kuus ja erinevatele vanusegruppidele.

Tulid välja ka väga erinevad arvamused: sündmusi võiks rohkem olla (mitu arvamust) versus üritusi on palju ja kõiki ei jõua külastada (mitu arvamust) versus midagi ei organiseerita (üks arvamus). Mitmed vastajad soovisid, et korraldataks rohkem kontserte, vabaõhukontserte, tantsuõhtuid aga üksikud vastajad soovisid ka alternatiivmuusikaga ja kaasaegse kunstiga seotud sündmusi, näituseid stiilis „külaelaniku meremaalid“ ning kohtumisi erinevate eluvaldkonna inimestega. Konkreetsetest sündmuse formaatidest rääkides soovitakse külastada rohkem kontserte, teatrietendusi, spordisündmusi ja peredele mõeldud sündmusi. Spordisündmuste osas oodatakse Vokka üle-eestilisi sündmusi ning et korrastataks Voka staadion.

Traditsioonilistest üritustest ja sündmustest toodi välja Oru pargi Promenaad, Toila laululaval toimuvad kontserdid, kontserti „Suveõhtu legendid“, Meri, muusika ja muinastuled, jaanipäev, Toila sadamas toimuvad sündmused, jõulutulede süütamine, vabariigi aastapäev Toila gümnaasiumi hoovis, Pühajõe kiriku jõulukontserdid, vastlapäeva, öökorvpalli, jõulupakkide jagamist lastele, aastalõpupidu Voka rahvamajas, Voka triatloni, rahvajooksu. Hinnatakse ka erilahendustega kohvikualasid, nagu Toila sadamas toimuvatel sündmustel.

Ettepanekud edaspidiseks: sündmuste parem reklaam ja teavitus, piirkonna eripära tõttu võiks korraldada transpordi üritustele, sündmuste korraldamisel kaasata rohkem kaaskorraldajaid ja kogukonda, et tekitada suuremat kogukonnatunnet; kogukond ootab vallavalitsuse töötajatelt ja volikogu liikmetelt suuremat osavõttu kultuurisündmustel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Toila vallas on praeguse seisuga mitu erinevat kogukonda ja nendele tuleb ka läheneda erinevalt. Samas tuleb tulevikku vaadates luua ka ühisüritused, mis erinevaid kogukondi ühendavad.

Suur tänu kõigile vastajatele ja Kaisa Pukile, kes vastused kokku võttis.

Lea Rand

Toila vald osaleb pilootprojektis „Õpetaja töö- ja palgakorralduse aluste kaasajastamine munitsipaalüldhariduskoolides“

Toila vald on üks kaheksast omavalitsusest, kellel on võimalus osaleda pilootprojektis „Õpetaja töö- ja palgakorralduse aluste kaasajastamine üldhariduskoolides“.

Pilootprojektis osaleb kaheksa kohalikku omavalitsust: Pärnu linn, Saaremaa vald, Järva vald, Rapla vald, Jõgeva vald, Toila vald, Elva vald ning Põlva vald. Projekti kasusaajateks on kohalikud omavalitsused, omavalitsuse territooriumil tegutsevad üldhariduskoolid, koolijuhid ja õpetajad. Projekt on algatatud selleks, et toetada ühinenud omavalitsusi, kus nähakse vajadust töötada välja õpetajaametist kui tervikust ja õpetajate kompetentsimudelist lähtuvad töö- ja palgakorralduse põhimõtted kõikides omavalitsuse üldhariduskoolides.

Projekti koostööpartneriteks on Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ, parimatest praktikutest koolijuhid Heidi Uustalu, Anne Nõgu, Alo Savi, Margus Veri ning Haridus- ja Teadusministeerium. Toila valla mentoriks on antud projektis Kiviõli I Keskkooli pikaaegne koolijuht Heidi Uustal. Toila valla koostöömeeskonda kuuluvad antud projekti raames Eve East (vallavanem), Jana Kangur (vallasekretär), Mehis Luus (arendusnõunik), Silja Vask (pearaamatupidaja), Kerda Eiert (abivallavanem), Signe Ilmjärv (Toila Gümnaasiumi direktor), Moonika Mägipõld (Kohtla-Nõmme Kooli juht). Projekti eestvedajaks on Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL)

Pilootprojekt kestab kevadest 2019 kuni 2020. aasta sügiseni.

Kerda Eiert, abivallavanem

Operaatorineutraalne ja kiire internet Kohtla-Nõmmel

Elektrilevi on alustanud operaatorineutraalse internetivõrgu rajamisega Kohtla-Nõmmele ning Toila Vallavalitsus on selleks 05.03.2019 toimunud istungil väljastanud projekteerimistingimused. Elektrilevi esmasesse valikusse sattus Toila vallast just Kohtla-Nõmme alev, kuna seal on olemas hea õhuliinide ja elektripostide kattuvus, kus isiklikud kasutusõigused võrgu haldamiseks on üldjuhul juba olemas ning see muudab täiendava võrgu rajamise ja ka edaspidise hoolduse lihtsamaks. Väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt tuleb visuaalse reostuse vältimiseks projekteerida maksimaalselt elektrooniline side maa-aluse kaablina kohtades, kus on see on võimalik ja otstarbekas.

Elektrilevi soovib viie aasta jooksul kiire interneti võrku ühendada ligi 100 000 hoonet ja viia valguskaabli tehnoloogial põhineva sidevõrgu kõikidesse Eesti maakondadesse. Avatud ehk operaatorineutraalse võrgu kaudu saavad internetiteenust osutada võrdsetel tingimustel kõik sideoperaatorid. Sidevõrgus saavad võimaluse ka need telekomettevõtted, kellel endal puuduvad ressursid võrgu ehitamiseks, kuid kellel on siiski soov klientidele kvaliteetset sisuteenust pakkuda. Operaatorineutraalse võrgu rajamine loob ka soodsama keskkonna uute teenusepakkujate tekkeks ning seeläbi kogu sideturu elavdamiseks. Tänased kogemused kinnitavad ka teenuse lõpphinna vähenemist, kuna erinevad operaatorid saavad võrdsetel alustel hakata konkureerima kohtades, kus seni ei ole see võimalik olnud. Tarbija võidab nii paremas kvaliteedis kui teenuse hinnas.

Reaalne ehitus võib alata juba 2019. aastal ning lisaks Kohtla-Nõmme alevile kaasatakse ka Roodu ja Kohtla küla. Perioodil 2019-2023 on Elektrilevil plaanis luua Toila vallas 1204 ühenduse võimalust Altkülas, Järve külas, Kaasikaia külas, Kaasikvälja külas, Kabelimetsa külas, Konju külas, Kukruse külas, Martsa külas, Ontika külas, Peeri külas, Pühajõe külas, Saka külas, Servaääre külas ning Toila ja Voka alevikes.

Sõltumata plaanidest tasub Elektrilevile esitada sooviavaldus oma majapidamise kiire interneti võrgu ühendamiseks, vt https://www.elektrilevi.ee/et/kiireinternet

Mehis Luus
mehis.luus@toila.ee

Kuue aastaga 24 medalit, lisaks 2 olümpiavõitu

Eesti eriolümpialased naasid märtsikuus Abu Dhabis toimunud maailmamängudelt koju tagasi 29 medaliga.

Teiste hulgas oli ka Toila valla noor Anastassia Pissareva, kes võitis 100 m jooksus kuld- ja 200 m jooksus hõbemedali. Kokku oli Eesti delegatsiooni medalisaak maailmamängudelt 9 kulda, 14 hõbedat ja 6 pronksi.

Anastassia on peagi kaheksateist aastaseks saav noorsportlane, kes elab Kohtla-Nõmme lastekodus, kuid igapäevaliselt õpib Porkuni koolis. Ta on spordiga tegelenud tänaseks juba 6 aastat ning ette on näidata suur hulk medaleid, kuid Dubaist võidetud on kõige kirkamad.

Kohtume Anastassiaga Kohtla-Nõmmel. Ta võtab meid vastu nägu naerul ning nagu alati sooja kallistustega. Tema toas on lisaks maailmamängudelt võidetud medalitele ka suur hulk väiksematelt võistlustelt saadud medaleid. Lugesime need ühiselt kokku ja saime 24. Kuue aastaga 24 medalit, lisaks kaks olümpiavõitu. See on päris uhke tulemus!

Anastassia ütleb enda kohta, et ta on tüdruk, kellele meeldib sporti teha. Sport, see tähendab head enesetunnet ja pingutust. Võidud Dubaist teevad Anastassiale väga rõõmu, lausa nii suurt rõõmu, et naeratust näolt on pikaks ajaks keeruline ära saada.

Emotsioonid Araabia Ühendriikidest on ülevad ning Anastassia meenutab saadud kogemust suure õhina ja põnevusega. Ta kinnitab, et võistlusele minnes oli tema eesmärk võita.

Anastassia nautis juba sõitu. „Mulle väga meeldis lennukiga lennata, sõitsime Dubaisse 6 tundi. Olen ennegi lennukiga sõitnud, siis läksime Poola”. Muidugi peab tooma välja ka väga toreda meeskonna, kellega koos Eestist Dubaisse mindi.

Mis oli Dubais teistmoodi kui Eestis?
Anastassiale meenusid kõigepealt kiired autod. „Seal oli nii palju autosid ja need sõitsid väga kiiresti. Oluliselt kiiremini kui Eestis. Dubais oli ka väga palav ilm. Kahjuks randa meid ei lubatud, aga basseinis saime küll ujuda, seal oli väga soe vesi”. Lisaks märkas Anastassia Dubais ka inimesi ning nende riietust. „Inimesed olid teistmoodi riides. Neil olid pikad, valged riided ning isegi pea oli peidus, ainult silmad paistsid. Nad olid vist abielus. Ma ütlesin oma sõbrannale, et nad näevad välja nagu tondid. Ma kartsin neid veidi”.

Neiu räägib põnevusega ka sellest, kuidas nad käisid kaamelite võistlust vaatamas. Inimesed kõik seisid, vaatasid ja filmisid seda. Dubais külastati ka lilleaeda, kus oli rohkelt erinevaid lilli ning uhked lillekujud. Näiteks oli seal üks suur lennuk, mis oli üleni lilledega kaetud. Oli võimalik saada ka uusi maitseelamusi, kuna seal pakuti rohkelt põnevaid toite. Anastassia toob välja, et seal oli krevette, vähke, kuid tema neid ei proovinud. „Ma ei proovinud, sest mulle need ei meeldi. Ma sõin ikka kartulit. Ma ei tahtnud midagi uut proovida”.

Tulevikust rääkides ütleb Anastassia, et ta tahab kindlasti spordiga edasi tegeleda ning minna ka edaspidi võistlustele. Küsimusele, kas ta sooviks minna ka järgmistele olümpiamängudele, tuleb vastus kiirelt ja õhinaga: „Tahan minna järgmistele olümpiamängudele, mulle väga meeldis seal”. Teistele noortele sportlastele ütleks ta kindlasti, et nad on tublid. Sportlast on oluline tunnustada ja kiita. Ka Anastassial on ümber palju inimesi, kes teda tunnustavad, toetavad ja kiidavad. „Mind kiidavad õpetajad ning minu inimesed siin lastekodus,” võib neiu rõõmu tunda.

Oleme ääretult uhked, et Toila vallas on selline edasipüüdlik ja eesmärgikindel noorsportlane. Soovime talle palju edu ja tuult tiibadesse uute väljakutsete vallutamisel. Toila vald premeeris Anastassiat 100 eurose sporditarvete poe kinkekaardiga.

Anastassiaga käis kohtumas ja juttu rääkimas

Kerda Eiert