Hariduselu jätkuvalt luubi all

Koolipidajana peame pidevalt hoidma ees suuremat pilti ning vaatama tulevikku. Olulist rolli selles pildis mängib riik, kes jagab selleks kätte oma mängureeglid. Kui meie kohapeal olles kogeme vahetuid emotsioone ning mälestusi kooliga, siis riigitasandil lähtutakse eelkõige prognoosidest ja tuginetakse faktidele. Kuidas hoida otsuste tegemisel tasakaalu emotsionaalsuse ning exceli tabeli mõõdikute järgi? Usun, et excel on eelkõige abivahend, mitte otsustaja, ometigi on see oluliseks aluseks tuleviku planeerimisel. Haridus-ja Teadusministeerium toob allolevas artiklis välja valusa statistika Ida-Virumaa inimeste arvu vähenemise osas. Milline on võimalus, et Toila vald jääb sellest puutumata? See on koht, kus peame edaspidi ühiselt arutama Toila valla hariduse valdkonna pikaajalist vaadet ning panema paika pidepunktid, millist haridust me oma vallas/maakonnas ikkagi tahame. Ka allolevas artiklis on toodud välja mõned ettepanekud, mis on kirjutatud sisse juba ka loodavasse riiklikusse haridusstrateegiasse. Need on kindlasti mõtted, mille üle tasub mõtiskleda ja kaaluda neid Toila valla kontekstis.

Kerda Eiert

abivallavanem

Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta

Selle artikli pealkiri pärineb Sass Hennolt, kes on Eesti kirjanik ning saanud tuntuks muuhulgas ka seetõttu, et ta on koolides õpilastega palju kordi arutlenud teemade üle, millest täiskasvanud tavaliselt noortele ei räägi.

Noored on Eesti ühiskonna tulevik – see lause on küll loosunglik, kuid teisalt siiski absoluutne tõde. Just seetõttu on oluline, et strateegilised sihid, mida üheskoos seame, lähtuksid eelkõige noorte huvidest. Samuti on tähtis see, et me noorte huvidest rohkem räägiksime.

Eesti riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035” kavandamine ei ole midagi muud kui tulevikku vaatamine. Miks on sellised plaanid vajalikud? Meil kõigil, olenemata vanusest, rahvusest, soost või maailmavaatest on üks ühine soov – kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks.

Heaolu üheks näitajaks on see, kuidas hariduseusku rahvana suudame tagada kvaliteetse ja jätkusuutliku üldhariduskorralduse, mis hõlmaks nii kodulähedast põhiharidust kui ka valikuterohket keskharidust.

Erinevatest prognoosidest teame, et meie rahvastik koondub järgnevate aastatega üha enam Harjumaale, Tallinnasse ja Tartusse. Selle trendi jätkumine seab surve alla koolivõrgu mujal Eestis, ka Ida-Virumaal. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ toob välja, et maakonnas on inimeste arv vähenenud viimaste aastakümnete jooksul ligi 78 000 elaniku võrra – see on rohkem kui Narva ja Sillamäe rahvaarv kokku.

Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärkideks hariduse kvaliteedi parendamine, kohandumine muutuva väliskeskkonna, sh kahaneva rahvastikuga, ettevõtlike hoiakute kujundamine, maakonna ettevõtluskogukonna koostoimimine, võimaluste laiendamine ja unikaalsete õppekavade väljaarendamine, mis tooks õppijaid ka maakonnavälistest piirkondadest.

On tunnustust väärt, et kohalikud Ida-Virumaa omavalitsused, ettevõtjad, kodanikuühendused neile teemadele mõtlevad. Mõtetest tegudeni jõudmine nõuab tarku strateegilisi valikuid. Kõik olulised märksõnad, mis Ida-Virumaa arengustrateegias kirjas, on läbi arutatud ka peagi Vabariigi Valitsuses kinnitatavas haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035.

Alus- ja põhihariduse kättesaadavusele ja kvaliteedile keskendumine on ja jääb kohaliku omavalitsuse üheks põhiülesandeks. Kuidas seatud eesmärke saavutada olukorras, kus Ida-Virumaa koolivõrgus on Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel rohkem kui 18 000 õppekohta, aga õppureid vaid veidi üle 12 000? Toila valla koolivõrgus on õppekohti poole võrra enam kui õppureid. On ilmselge, et tuleb leida uusi lahendusi ja koostöövorme selleks, et eelnimetatud eesmärke saavutada. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleks tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse. Kas ja kuidas seda ideed ellu viia Toila vallas? Kas lahenduseks võiks olla üks Toila valla hariduskeskus, kus oleks senisest enam sidustatud alus-, põhi-, täiskasvanu- ja huviharidus ning noorsootöö? Mida oleks kohalikul inimesel sellest võita? Kas uued lahendused aitaks luua põhihariduses individualiseeritumad, mitmekesisemad ja võimetekohased õpiteed, et kõik noored oleksid motiveeritud ka järgmisel tasemel edasi õppima?

On selge, et neile küsimustele vastamine ei pruugi olla lihtne. Kuid vaid tahe või julgus avatult arutada ja otsustada tuleviku kujundamise üle on valla ja kogukonna tugevuse mõõdupuuks.

Kümme aastat tagasi otsustati Riigikogus, et gümnaasiumide pidamisel on riigil kohustus võtta aastaks 2020 senisest suurem vastutus. Miks see oli vajalik? Regionaalpoliitiliselt on oluline pakkuda kahanevate elanikega piirkondades, sh Ida-Virumaal, elavatele õppuritele samaväärseid valikud kui Tallinnas ja Tartus. Statistikaameti andmetel kahaneb keskharidust omandavate õppurite arv aastaks 2035 Ida-Virumaal enam kui 27%.

Mida väiksem on gümnaasiumiõppurite arv, seda vähem on õpilastel valikuvõimalusi ning seda kulukam on kohalikele omavalitsustele gümnaasiumi ülalpidamine. 50 õppuriga gümnaasiumiastme pidamine nõuab valla eelarvest igal aastal üha enam täiendavat lisaraha ja see tuleb võtta teiste teenuste arvelt.

Riigi roll keskhariduse pakkumisel on Ida-Virumaal jõudsalt laienemas. Tänaseks on tegutsemas 18 riigigümnaasiumi, neist kaks Ida-Virumaal: Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Aastaks 2023 on loomisel veel 9 riigigümnaasiumi, sh Lääne-Virumaale Rakverre (540 õppekohta) ja Ida-Virumaale Narva (720 õppekohta) Neid arenguid silmas pidades on Toila vallal mõistlik kavandada lähitulevikus riigiga senisest suuremat koostööd oma elanikele keskhariduse pakkumisel. Vähem oluline ei ole ka see, et kutsekeskharidust on piirkonnas korraldamas nii Ida-Viru Kutsehariduskeskus kui ka Rakvere Ametikool. Ka nendes koolides õpivad Toila valla inimesed. Kui on vajadus, siis tuleb mõelda uute, 100% eesti keelsete õppekavade ja rühmade avamisele Ida-Viru Kutsehariduskeskuses.

Riigi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üheks suurimaks väljakutseks on mitte ainult gümnaasiumihariduse, vaid kogu keskhariduse kui terviku tulevik. Eesmärk on muuta vastutuse jagunemine keskhariduse tasemel selgemaks, andes enam vastutust riigile ja jätkates gümnaasiumivõrgu konsolideerimisega.

Kas keskharidus tähendab tulevikus ühtset gümnaasiumi, milles põimuvad tänane kutseharidussüsteem ja gümnaasiumiharidus? On see üks võimalustest Ida-Virumaal üldkesk- ja kutsehariduse süsteemi hoogsalt arendada ja suurendada haridustaristu ühiskasutust?

Neile küsimustele lootsime vastuseid leida Ida-Virumaa haridusklastri eestvedamisel märtsi lõpus toimuma pidanud keskhariduse teemaline arengukonverentsil, mis kahjuks eriolukorra tõttu edasi lükkus. Loodame, et võimalus planeeritud diskussiooniks lähiajal tekib. Oluline on kaasata aruteludesse ka valla noori. Tulevikku saame muuta vaid nendega üheskoos.

Robert Lippin

kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler

Haridus-ja Teadusministeerium