Toila valla lasteaiad eriolukorras

Nüüdseks üle kuu kestnud eriolukord Eestis on pannud meie lasteaiad täiesti uude olukorda. Nii õpetajate, lapsevanemate kui ka lasteaia juhatajate ülesanded on muutunud ning väljakutsed võrreldes eriolukorrale eelneva ajaga hoopis teised. 16. märtsil otsustas Toila Vallavalitsus sulgeda ajutiselt Toila Vallavalitsuse hallatavad asutused, sh ka lasteaiad.

30. märtsil otsustas vallavalitsus avada Voka lasteaias Naksitrallid ja Kohtla-Nõmme Kooli lasteaias valverühm. Koht valverühmas tagadakse elutähtsate ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalike valdkondade töötajate lastele lapsevanema kirjaliku avalduse alusel. Nii on see ka tänase päevani toimunud.

28. aprillil otsustas Toila Vallavalitsus hoida avatud Voka lasteaeaias Naksitrallid ja Kohtla-Nõmme Kooli lasteaias valverühm või -rühmad. Koht valverühmas tagatakse elutähtsate ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalike valdkondade töötajate lastele ning põhjendatud vajadusel teiste valdkondade töötajate lastele ainult lapsevanema kirjaliku avalduse alusel.

Lapsi on mõlema maja peale olnud kokku viis. Toila Lasteaed Naerumeri on olnud eriolukorra väljakuulutamisest peale kinni. Küsisime lasteaia juhatajatelt, õpetajatelt ning lapsevanematelt tagasisidet, kuidas praegune olukord on elukorraldust muutnud ning milliste väljakutsete ees nad täna seisavad.

Lasteaia juhatajad

Kui palju lapsi hetkel eriolukorra ajal lasteaias käib?

Leena Tukkia (Toila Lasteaed): „Toila Lasteaed Naerumeri on suletud alates 17. märtsist. Ka 1. aprillist me uksi ei avanud, meie lastevanemate seas ei ole esmaliinitöötajaid. Tänan vanemaid, kes väga mõistlikult suhtusid. Selle olukorra kontekstis, ükski otsus ei saa sobida kõigile. Ka tippsportlased ütlevad: "JÄÄGE KOJU!"“

Siis, kui veel kogu Nerumere pere sai koos väljas lustida

Tiina Grauberg (Kohtla-Nõmme Kool): „Hetkel on Kohtla-Nõmme lasteaias 1 laps. Kuna laps on vene kodukeelega, siis õpetajatel on võimalus temaga süvendatult eesti keelt õppida. Laps ise naudib tähelepanu ja on rahul, et õpetajad on ainult tema päralt.“

Julie Laur (Voka Lasteaed): „Naksitrallides käib praegu kohal olenevalt päevast 2-6 last.“

Kuidas on hetkel planeeritud töökorraldus lasteaias?

Leena Tukkia: „Märtsis-aprillis toimuvad õpetajate ja juhatuse videokohtumised. Õpetajad on videokontaktis ka laste ja vanematega. Kodukontror ei ole takistus, vaid uutmoodi koostöö võimalus. Hetkel on tähtis, et kõik rutiinsed tegevused suuremal või vähemal määral toimuksid. See toimib. Toimusid ka meeskonna arenguvestlused telefoni teel, messengeris, jalutuskäik Oru ja Jõhvi pargis, lasteaias. Kohtumisel pidasime kinni 2+2 reeglist. Arvan, et hetkeolukorras on nii lapse kui lapsevanema jaoks tähtsam mitte ülesannete maht, vaid inimlik toetamine, mõistmine ja lihtne küsimus: Mida head on juhtunud? Mõtleme positiivselt, mõistame ja aitame üksteist.“

Tiina Grauberg: „Õpetajad, kes on tööl, tegelevad rühmas lapsega. Kes kodus, suhtlevad vanematega meilitsi või telefonitsi. Saadavad erinevates e-keskokkondades õppevõimalusi, küsivad tagasisidet lapsevanematelt.“

Julie Laur: „Kaheksa õpetajat on seotud nö kriisirühmaga. Igapäevaselt on tööl inimene, kes seotud üldruumide (ühenduskoridor, pesuruum, WC-d) koristamise ja desinfitseerimisega.

Köök töötab. Abitöölisel on säilinud õuealatööd ja remonditöölisel vahendite ümberpaigutamised, parandamised. Üritame jälgida kontaktivaba suhtlemist, töökorraldust 2+2 põhimõttel.

Majandusjuhataja eestvedamisel alustasime terrasside ja mänguväljakute hooldamisega. Selleks tulevad välja kõik need, kes otseselt igapäevaselt töökohal ei tööta. Märtsis olid rühma meeskonnaliikmetele antud juhtkonnapoolsed ül-d (õue- ja robootikavahenditega tegevuste kavad; osalemine veebinarides, eneseanalüüsid arenguvestluseks). Aprillis tegi iga rühm ja meeskonnaliige ise oma tööplaanid, mis sisaldavad ka kontakte vanematega, vajaduste kaardistamist ja nö distantsõpet (olenevalt vanuserühmast). Kuna oleme praktikalasteaed üliõpilastele, siis ka nende juhendamine peab toimuma kas arvuti abil või reegleid järgides.

Kogu kollektiiv oli kaasatud töökohtade riskianalüüsi tegemisse. Toimuvad arenguvestlused töötajatega.“

Naksitrallid saavad hakkama igas olukorras

Mida on lasteaial antud olukorrast õppida?

Leena Tukkia: „Kõigepalt inimlikkust ja mõistmist, arusaama teiste muredest. Mõtlemist meie peale, kuidas me saame edasi liikuda. Need väärtused olid ka varem, kuid nüüd on arusaam sügavam! Hetkeolukord on uus projekt hariduskollektiividele – lasteaedadele, koolidele, kutsekoolidele, ülikoolidele. Projekti teema on ette antud – "Distantõpe". Meie meeskond püstitab küsimused: Kuidas edasi? Mis keskkonna kaudu sehtleme? Kuidas oleme kontaktis lastega ja vanematega? Aga kui ma ei oska kasutada seda e-keskonda?

Igaühel oma küsimus. Vastuseid otsime kas igaüks ise, aidates ja nõustades kolleege või kõik koos. Uurime, katsetame ja rakendame. Kõik nagu projektõppes. Antud olukord on projekitõpe iga õpetaja jaoks, kus projekt kannab õpetaja nime.“

Tiina Grauberg: „Seda, et digikoolitused on vajalikud. Praegu on sellest väga palju kasu nii suhtlemisel vanemate kui lastega.“

Julie Laur: „Tähtsad on igal tasandil töötaja oskused kontaktivabalt suhelda. Nii mõnegi töötaja mured kriisiolukorra väljakuulutamise alguses olid esialgu kindlasti võimendunud, sest ühtäkki pidid kodus olema koolilapsele või lastele õpetajaks, kokaks, koristajaks ja siis ka oma tööülesandeid tähtajaliselt esitama. Meil on neli töötajat veel tasemeõppes, kusjuures kaks neist lõputööd kokku panemas – iseseisvalt materjali otsimine ja tööde esitamine on samuti aeganõudev.

Kontaktid vanematega on samuti ülitähtsad ja siinkohal teeb rõõmu, kui vanemad jagavad, kuidas lapsel või perel on läinud, milliseid rõõme on kogetud hoolimata keerulisest ajast. Samas tunnevad vanemad ja ka hoolekogu esimees huvi kuidas õpetajatel, lasteaial läheb.

Sõnaline tunnustus sumbub maski, kuid säravad silmad (kaitseprillide tagant) rõõmustavad. Tänud on kallideta. Kurb.

Digioskused on ülitähtsad ja tõde on see, et isegi õpetajatel need väga erinevad. Nii mõnigi õppis uue oskuse, sest ta on seda vajanud ja pingutab selle nimel. Ise osalen Innove haridusjuhtide veebinaridel, et kuidas siis kriisi ajal juhtida, kommunikeerida, toetada. Selgemaks on saanud, kellel on tahe teha ja osata ning valmisolek ise endale uusi väljakutseid sõnastada.“

Lasteaia õpetaja

Kuidas erineb Teie tööpäev hetkel võrreldes eriolukorrale eelnenud ajaga?

Liivi Maalman (Toila Lasteaed): „Kõige suuremaks erinevuseks on hetkel see, et ma ei kohtu oma väikeste armsate kasvandikega silmast-silma. Õnneks ei ole see teinud võimatuks suhtlemist ja teisalt teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist. Töötan kodukontoris ning kohtun lastega veebikeskkonnas reaalajas kahel korral nädalas: ühel juhul 3-4aastaste ning teisel 5-7aastastega. Tavaolukorras toimub keeleõpe 15liikmelistes rühmades üle nädala. Soovituslikud harjutused ja lingid huvitavate koostegevuste võimalustega saadan muu emakeelega laste vanematele e-lasteaia võimalusi kasutades ning vanemad on laste töid Facebook`i rühma keskkonda ülesse pannud. Muus osas on jäänud ülesanded samaks: analüüsin laste eesti keele arengut – valmistun arenguvestlusteks, andsin hiljuti telefoniintervjuu bakalaureusõppe üliõpilasele, reflekteerin, lahendan kolleegidega jooksvaid ülesandeid ning koostan videot viimasest projektist.“

Eha Mägi (Kohtla-Nõmme Kool): „Kuna hetkel lapsed ei toimeta lasteaias, siis püüame nende tegevust suunata meilitsi. Selleks suuname neid lahendama erinevaid jõukohaseid ülesandeid mitmetes veebikeskkondades, nagu MIKSIKE, VALMISKOOLIKS, TASKUTARK. Seal leidub huvitavaid ja jõukohaseid tekste eesti keeles. Eriti huvitavad ja õpetlikud on TASKUTARGA poolt pakutud tekstid ja testid keskkonna ja suhtlemise kohta. Soovitame looduses liikudes märgatud lilledest, liblikatest ja lindudest joonistada pilte.“

Pääsusabad Kohtla-Nõmme Kooli raamatukogus

Kollaste Nakside Nelet, Berit, Külli ja Evelyn (Voka Lasteaed):

„Oleme praegu oma rühma meeskonnaga igapäevases suhtluses läbi videovestluste ja reaalselt kohtume ka lasteaias, sest me töötame hetkel kriisirühmas. Õpetajatena oleme leidnud erinevaid keskkondi ja võimalusi, millega lapsevanemaid toetada laste arendamisel. Meie tööst ei puudu vahetu suhtlus lastevanematega. Oleme lastevanematega kontaktis läbi telefonikõnede ja valmis neid individuaalselt toetama, kui nad tunnevad, et vajavad milleski abi. Kasutame lastevanematega suhtlemiseks ja omavaheliseks kogemuste jagamiseks FB kinnist grupi. Selle grupi kaudu oleme lastele saatnud töötajate videotervituse koos üleskutsetega, millest võetakse väga aktiivselt osa. Grupis jagavad vanemad lastega tegevusi ja tehtut. Nõnda saadakse üksteiselt ideid, mida lastega kodus ette võtta. Iga keeruline olukord võib olla millelegi hea. On tekkinud ideid, mida rakendada majas, et lastel oleks põnevam ning läbi mille saaks laps end proovile panna ning õppida. Näiteks hetkel tegeleme aktiivset tegevust pakkuva rajaga, mis kulgeb mööda lasteaia üldkoridori. Samuti oleme osalenud robootika veebiseminaridel.“

Õpetaja Eneli (Voka Lasteaed): „Minu töö erineb hetkel tavatööst sellepoolest, et lastega mul mingit füüsilist kontakti ei ole ja nädalaplaane ei koosta, kuid käin rühmas kappe ning asju sorteerimas ja korrastamas, samuti aitan korrastada ka rühma juures olevat õueala. Praegust olukorda püüan kindlasti kasulikult ära kasutada järgmise aasta plaanide mõtlemise peale ning vaikselt selleks ka ettevalmistusi tehes.“

Milliseid tegevusi te hetkel lastega teete?

Liivi Maalman: „5-7aastaste lastega jätkasime projekti „Dinosaurus Daniel“ ehk olen teinud järgmist: olen andnud lastele võimaluse olla ajuti kodus õpetaja rollis, sest üks paremaid mooduseid õpitu kinnistamiseks on teadagi kellegi õpetamine: nad on õpetanud vanematele varasemalt õpitud eestikeelset luuletust dinosaurus Danielist, otsinud koos tekstist tähti ning selgitanud pereliikmetele kehakeele abil sõnade tähendusi. Koostegemiste võimalusteks oli ka riikide otsimine, kust on leitud eelajalooliste loomade skelette, nende riikide lippude joonistamine, varjude joonistamine paberile ning pühademunade värvimine. Videokohtumistel on laps saanud näidata ja kirjeldada oma kodulooma, lugeda uut teksti, kuulata enda kirjutatud lühilugu, jätkata lauseid, õppida luuletust „Munapoks“, olla õpetaja rollis, s.t lugeda sõpradele liisusalme, mõelda ja hiljem joonistada seda, kuidas vannitada dinosaurust (väikest ja suurt) jm. Edaspidi on kavas ka koos võimelda. 3-4aastased on pärast veebikeskkonnas vajaminevat julguse kogumist, kohtumistel, emade toetusel, rääkinud, mida nad kodus teinud on, näidanud läbi ekraani lemmikmänguasju, oma meisterdusi ja joonistusi, ning ehitanud õpetaja juhendamisel „robotitehases“ päris oma roboti, lugenud liisusalme, teinud keelevõimlemist ning kuulanud lugusid. Tänan väga vanemaid koostöö eest!”

Eha Mägi: „Seoses sellega, et lapsed on koduõppel, suuname nende vanemaid ja lapsi meilitsi. Tagasisidet nende tegemistest saame vanemate kaudu telefonitsi või ka suheldes-kohtudes. Vesteldes vanematega anname neile nõu ja soovitusi, vastame nende küsimustele. Ise püüme leida veebikeskkondi lastele jõukohaste ülesannetega. Suuname vanemaid neid keskkondi leidma ja lastega tegelema.“

Piret Ammas (Kohtla-Nõmme Kool): ”Kuna töötan sõimes, siis otseselt tegevusi lastegaläbi ei vii. Olen kontaktis olnud lastevanematega. Nendega olen suhelnud nii kirja teel, kui ka telefonitsi. Olen huvi tundnud laste arengu kohta, andnud soovitusi lastega tegelemiseks seoses lasteaia õppekavaga. Soovitanud hoida kinni meie lasteaia päevareziimist. Pakkunud variante leida internetist erinevaid huvitavaid tegevusi sõimelastele, nt.nupsu.ee ja emmedeklubi.ee. Rääkisin ka meie käelisest tegevusest ja mis nende lastele sellega seoses huvi pakuks. Eriolukorrale eelnenud ajal tegelesime paljude lastega, praegu toimub tegevus arvutis, telefonis ja ühe lapsega lasteaias.“

Õpetajad Maire ja Mariet (Voka Lasteaed): „Rohelised Naksid on lastevanematele loonud FB grupi, kuhu jagame iga nädal lastele ühe ülesande. Alustasime projekti "Kodu ja Kodukoht" – lapsed joonistasid projekti jaoks vajalikke detaile (autod, inimesed, loomad, puud jne). Erinevaid mänge Kahoot! programmis "Naksitrallid", "Kell" (mille tegi üks rühmaõpetaja). Need meeldisid lastele väga. Tuli kasutada teadmisi Naksitrallidest ja aja mõistetest. Munadepühaks postitasime sõnamängu "Jänku". Viimaseks ülesandeks sai Kevade ristsõna. Iga tegevuse lõpus lapsed joonistavad, kirjutavad oma tegevustest. Eile postitasime saadetud töödest näituse.“

Lapsevanem

Kuidas tulete toime olukorras, kus last lasteaeda viia ei saa?

Kaia Talver (Kohtla-Nõmme Kool): „Kuna töötan õpetajana ja pean seda kodust tegema, siis üldiselt on olukord kodus pingelisem, kui tavaliselt. Kodus on kolm last (6aastane ja 2aastased kaksikud). Tunnen, et ise olen rohkem pinges ega saa kõike teha päris nii, nagu vaja. Ka rahalises mõttes on hetkel suuremad väljaminekud.“

Katri Grauberg (Kohtla-Nõmme Kool): „Tuleme toime. Õpin hetkel Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja mõned kooliasjad küll venivad, kuna lastega koos on keeruline koolitöid teha, aga saame hakkama. Loodan õppejõudude mõistvale suhtumisele.“

Evelin Kruusalu (Voka Lasteaed): „Tuleme kenasti toime, loomingulisus ja „ladna“ suhtumine aitab kaasa. Päevad koosnevad õues toimetamisest, kooskokkamisest, teinekord õppe-avastust tegevustest, aga otseselt õppima ei sunni.“

Piia Tamm (Voka Lasteaed): „Aus vastus on see, et on keeruline. Oleme kaasaga päeva jaganud pooleks, et mõlemad saaksid endale igal päeval ka töist aega. Lapsevanemana tunnen aga, et tööpäevadel on laps unaruses, kuna endal on vaja kellaajaliselt igal päeval mõni koosolek läbida ja siis on paraku hoidjaks ekraan. Tänaseks oleme eriolukorraga kohanenud nii laste kui vanematena. Lapsed juba teavad, et vahel on vanematel koosolekud teises toas, kuhu segama minna ei tohiks. Kuigi päris ilma segamata pikemad koosolekud tegelikult õnnestunud ei ole.

Kuidas olete oma elu ja tööd korraldanud hetkeolukorras?
Kaia Talver: „Kuni laste lõunauneni pean tegema intensiivselt tööd (veebikoosolekud, veebitunnid jms, mis vajab kellaajalist arvuti taga töötamist). Laste lõunaune ajal tegelen töödega, mis kellajaliselt ei ole piiritletud. Mõnel päeval on veebikoosolekud ka laste lõunaune lõpus. Rohkem saangi lastega tegeleda peale lõunaund ja õhtupoolikutel. Päevane rutiin on paika loksunud, aga alati tuleb ette erisusi, mis pinget tõstavad. Kuna mees töötab pikad päevad mujal, siis olen lastega koguaeg üksi.“

Katri Grauberg: „Elukorraldus on selline, et oleme lastega kodused. Vajadusel käime lasteta ainult toidupoes.“

Evelin Kruusalu: „Vastavalt vajadusele vaheldumisi tunnike-paar omaette eemaloleku aeg, et teha töiseid toimetusi (mina vaja seda rohkem, sest mul on loomingulisem töö, mis vajab mõtlemist, sõnade rittaseadmist, kirjutamist ja ülelugemist, et sellel kõigel mingi loogika taga oleks), samuti saab ka öistel tundidel töötoimetusi teha. Nutiajastul ei ole keeruline ühildada pere- ja töiseid tegevusi. Teinekord võib see korralik katsumus olla, aga eks need kogemused kasvatavad ja juukseid saab värvida.“

Tatiana Markova (Voka Lasteaed): „Tänu minu tööandjale on mul võimalus töötada kodukontoris. Minu jaoks on kõige olulisem pere tervis ja ma olen nõus valla otsusega panna lasteaiad kinni. Annan lapsele erinevad ülesanded, prindin välja erinevad harjutused. Õnneks tuleb igapäevaselt meie juurde vanaema abiks (3-4 tundi), siis ma saan rahulikult töötada. Samuti kasutame tahvelarvutit mängimiseks. Peale tööpäeva lõppu jalutame koeraga metsas. Teeme lapsega kodus vastavalt võimalusele ja ajale ülesandeid, tegevusi mida soovitavad õpetajad. Kontakt õpetajatega on piisav. Saab alati oma küsimustega õpetajate poole pöörduda.“

Tristani ema Anette (Voka Lasteaed): „Üldjoontes saame hakkama, kuid on raskemaid päevi, kus kahe väikese lapse graafikuid klapitada on keeruline. Peamiselt tekivad raskused sellega, et lapsed ärkavad ja lähevad magama eri aegadel, väiksem magab veel mitu korda päevas ja suurem magab lõunaund seal vahel (ideaalis). Esialgu küsis laps lasteaia järgi (esimesel paaril nädalal), praegu mitte. Ise küsides soovib ta sinna naasta ja tahaks teisi lapsi näha.

Peamiseks raskuskohaks hetkel ongi see, et päevarutiini tuleb hoida, on õueskäimised jne, aga veidi üksluine on elu, kuna ei saa kellegagi kokku, ei tohi mänguväljakule minna jne. Seda on lapsel pigem raske mõista. Vanemana tekib vaimselt antud olukorrast väsimus, sest ei teki endal nö puhkepäeva, milleks enne olid lasteaiapäevad.

Positiivse külje pealt – laps on püsinud terve kodusoldud aja tervena, lasteaias käies oli rohkem haige kui terve. Loodame siiski, et lasteaed saab varsti lahti ja lapsed uuesti kokku, on veidike kergem.

Ema Aili (Voka Lasteaed): „Seoses eriolukorraga on kodus kolm last, kellest üks on kooliealine. Tööandja on olnud toetav ning tänu sellele sain olla kodus nö reservis. Eriolukorra tõttu õppisime taas koos lastega toime tulema (tavaliselt oleme pikalt olnud kõik koos kodus juulis, kui lasteaias on kollektiivpuhkus) ja iga vanusegrupi vajadused sai rahuldatud. Aega võttis, aga saime päevakava korda, mis kergendas oluliselt päeva ja toetas lapsevanema ja laste omavahelisi suhteid. Nimelt kooliealise lapse koduõpe on motiveerinud ka kuueaastase tütre õppimishimu. Tänu sellele õppis ta ära lugemise, mis varem tekitas tema rühma õpetajale muret. Mure on lahendatud ja laps soovib lugeda, kirjutada ja arendada omandatud teadmisi ja oskusi. Kolme aastane poeg õppis karantiini ajal häälima erinevaid sõnu (lapsel kõnepeetus), kuna temaga sai tegeletud individuaalselt ja vastavalt tema tempole. Päevakava üks kohustuslik osa on meil aktiivne liikumine õues 1-2 tundi päevas. Kuna meil on oma hoov ja mängimisala, siis lastel pole olnud vajadust selgitada 2+2 põhimõtted ja tänu sellele nad said vabalt nautida õues olemist ja mängimist. Aktiivse liikumise juures on lastel tähtis lapsevanema osalus, mida sai ka lastele tagatud.“

Piia Tamm: „Nii väikse põnniga on vaja tegeleda rohkem ja sooviksin teha rohkem ehk teadlikult õpetlikke tegevusi. Kuna endal ei ole pedagoogilist haridust, siis siin jääb ikkagi mul kõvasti vajaka. Igatseme kõvasti oma vahvaid ja tublisi õpetajaid. Oleme lastele ka ausalt seletanud tänast olukorda ja viiruse levikut. Vaatame õhtuti koos päevauudiseid ja nad juba teavad, et igal pool on viiruse pärast riigid ja linnad praegu lukku pandud. Ja nii ka meie lasteaed. Eks nad igatsevad juba nii oma sõpru kui õpetajaid ja neid toredaid tegemisi üheskoos. Hea on see, et saab iga päev olla õues ja vaadata, kuidas kevad saabub.“

Mõtted kogus kokku Kerda Eiert

ja „sidus kimpu“ Lea Rand