Aasta täis puudutusi

Lõppev õppeaasta kandis laulu- ja tantsupeo pitserit. Pidu, mille märksõnaks on “puudutus”, tõi ettevalmistusperioodis endaga kaasa mitmesuguseid tundeid: vaimustust, rõõmu, tegutsemislusti, aga ka nukrust, väsimust, veidike meeleheidetki. Peo repertuaar oli keeruline ja omandamine küllalt vaevarikas. Mõnikord näris mul hinge kahtlus, kas ehk tuleks kõigest loobuda ja võitluseta alla anda, aga lapsed suutsid mind imetabasel moel ikka ja jälle lohutada ja süstisid minusse usku meie toimetulekusse.

On rõõmustav, et meie väikeses koolis on nii palju tublisid lapsi, kes jaksavad peale õppetunde kokku tulla, et laulda ja tantsida. Ja teha seda ikka uuesti ja uuesti, paremini ja paremini. Olgugi, et konkurss peole on alati olnud, oli see sel aastal erakordselt suur.

Neidude võimlemisrühma tüdrukud on teada-tuntud aktivistid. Nad on võimekad lauljad, tantsijad, käsikellade mängijad, sõnakunstimeistrid, sportlased ja loomulikult ka tublid õppurid. Jääb üle vaid imestada, kuidas nad kõike jaksavad. Igal koolivaheajal tegime ühe proovipäeva, mis kestis ligi 4 tundi. Enne ülevaatust harjutasime lausa iga päev. Meie töö ja vaev said tasutud ning üldjuhid hindasid meie etteasteid maksimumpunktidega. Usun, et ühise suure eesmärgi nimel pingutamine liitis neidusid veelgi ja tantsupeol võimlemisrühmana osaledes on nad ühe suurepärase kogemuse võrra rikkamad. Neidude ettevõtlikkus ja vastupidavus on koolitee algusest peale olnud kiiduväärt, nende töögraafikus naljalt vaba hetke ei leia. Maikuus oli neil 7 esinemist ja ka tantsupeo-eelne juunikuu ei too puhkust kaasa.

“Päikesekillukeste” koor sai sellel aastal oma ülevaatust oodata maikuu keskpaigani, mis oli meie jaoks ääretult pikk aeg. Päris raske on hoida vajaminevaid laule kogu aeg kasutusvalmis, sest iial ei tea ju, millise laulu toob kaasa loosiõnn või -õnnetus. Õnneks tõmbas meie koori noorim laulja Leenu väga hea laulu, mis ettelaulmise hetkest paremini kõlas ehk ainult kontserdimaja koridorinurgas proovi tehes. Esinemisel teenisime 8,8 punkti. Liigijuhtide hinnang koorile oli: koor on väike, aga tubli ja kõla kena ning ühtlane, kahehäälsus stabiilne. Ei tulnud seegi saavutus ilma suure tööta. Aga mis seal salata, mida aeg kevade poole, seda sagedamini olid päkapikud (need, kes talvel magavad ja päikeseliste ilmadega tööle asuvad), õpetaja sahtlisse poetanud komme, millega oli peale lauluproovi ennast hea kosutada. Küllap päkapikud teadsid, et killukesed on alati tublid, ehkki nad on veel väikesed. Ka ettelaulmispäeva hommikul olime varakult enne teisi Jõhvi Kontserdimaja laval, et harjuda selle suure saaliga. Nüüd on siis ka “Päikesekillukestele” rõõmusõnum saabunud: olete oodatud laulupeole.

Juulikuisest “Puudutusest” Tallinnas saab MEIE PIDU. Aitäh teile, et olete koos minuga seda teed käinud. Me oleme sellele suurele peole andnud oma töö ja me läheme ning lisame sinna oma rõõmu. Laulame nii, et süda saab soojaks ja tantsime nii, et hing saab puudutatud.

õpetaja Anu Pungas