Korstnapühkija kui perearst teie kodule

 

Perenaine läheb poodi ja kurdab, et pliiti ei tõmba. Ostab uue. Ikka ei tõmba. Kutsub pottsepa, kes avastas, et ka soemüüris pole tõmmet ja palus kutsuda korstnapühkija. Selgus, et majas polnud 10 aastat korstnapühkija käinud ja korstnajalg ning ühenduslõõrid olid tahma täis.

Näide elust enesest ja väga kallis õppetund. Lihtne lahendus olnuks kutsuda korstnapühkija. Korstnapühkijad ei ole tänapäeval vaid pühkimiseks, neil on palju suuremad teadmised ja oskused. Vahel piisab vaid korstnapühkija nõust.

Kütteseadmete ehitamisel tuleb pöörduda pottsepa poole, kuid kui kütteseade juba olemas, aga ei taha hästi töötada, siis siin võib piisata korstnapühkija abist.

Korstnapühkija satub tihti olukorda, kus kontrollimise/pühkimise käigus selgub, et kütteseadmeid tuleb ümber hakata ehitama. Näiteks korsten on kipsplaadi taga peidus ja korstnajala luugile pead ligi roomama, kui seda üldse paigaldatud on, või saunakerisele ei ole jäetud piisavat ohutuskuja.

Kütteseadmete pisiremondi (koldes kivi katki, siiber logiseb, jne.) peaks korstnapühkija suutma lahendada. Ja kui korstnapühkija oskustest jääb väheks, suunab ta spetsialisti juurde. Samas omavad juba päris paljud kutsetunnistusega korstnapühkijad ka pottsepa kutset.

Oluline on ka jälgida ventilatsioonisüsteemi, et kütteseadmele ikka jätkuks hapniku piisavalt. Põlemiseks on ju tarvis hapnikku. Kuid õhu liikumine on vajalik ka nendes ruumides, kus kütteseadet ei ole. Korraliku õhuvahetusega on ka tervis korras! Seega on vaja puhastada ka ventilatsioonilõõrid!

Korstnapühkija teenus on kallis – müüt. Eestis on piisavalt palju kutsetunnistusega korstnapühkijaid ja neil kõigil on oma hinnakiri. Kindlasti leiab nende seast taskukohase. Hinnad pole võrreldavad kahjuga, mis tekib kui maja puhastamata kütteseadmest põlema süttib.

Kui tihti peaks korstnaid puhastama? Tahm on hea isolatsiooni materjal, seega vastavalt teie küttematerjali kvaliteedile ja kütmissagedusele tuleb ehk isegi kaks- kolm korda aastas lõõre puhastada. Mida puhtamad lõõrid seda väiksemad kütte kulud!

Paslik on siinkohal ka meelde tuletada, et 2015. aastal hakkab kehtima tuleohutuse seaduse säte, mis kohustab ka eramajade (sh suvilate, aiamajade) korstnaid üks kord viie aasta jooksul puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Ehk siis 2015. aasta 1. septembriks peab olema käinud korstnapühkija, kes omab kehtivat kutsetunnistust. infot kutsetunnistuste ja nende kehtivuse kohta saab www.kutsekoda.ee aga ka päästeala infotelefonilt 1524.

Seni oli kutsetunnistusega korstnapühkija nõue vaid mitmepereelamutel, see jääb kehtima ja seaduse järgi tuleb neid kontrollida igal kalendriaastal üks kord.

Kuid, et korstnapühkijate põuda 2015. aasta varasügisel vältida, siis teadke, et korstnapühkijad teevad tööd aastaringselt. Helista juba täna ja pane aeg kirja. Küsige kindlasti korstnapühkijalt ka akti teostatud tööde ja kütteseadmete seisukorra kohta.

Korstnapühkija teeb ka neid töid:

• korstnapühkimine
• uuringud enne ja pärast kütteseadmetepaigaldamist (ehitamist).
• tuleohutuse hindamine seoses küttesüsteemidega, aga korstnapühkijalt võib küsida ka muus osas tuleohutuse kohapealt nõu.
• keskküttekatelde (tahkeküttekatlad) häälestamine. Teised katlad vajavad suitsugaaside analüsaatorit mida igal-ühel ei ole. Korstnapühkimisakti väljastamine.

Korstnapühkija Aivar Sekk