Teile, lõpetajad!

Mida teile täna soovida, kui teadmata on tulevik?

Elage rõõmsalt ja positiivselt. Kui mõtleme negatiivseid mõtteid, haaravad need võimu meie keha ja vaimu üle ning me hakkame nendest sõltuma. Tegelikult pole neil mõtetel mingit “toiteväärtust”. Me kanname neid endaga kaasas ja laseme tungida igasse soppi. Teate ju küll, millised need mõtted on: “Mitte kunagi ei jõua ma…”, See tüdruk ei tule minuga kunagi…”, See poiss ei vaata kunagi minu poole”, “Sinna kooli ma niikuinii sisse ei saa…”, “Mitte iialgi…”, “ Seda ei juhtu kunagi…” jne. jne.

Kui te lasete neil mõtetel pikalt enda juures olla, siis kasvavad nad peagi terveks kurvaks looks, milles teie olete peategelane.

Ent kui te lausute iga negatiivse mõtte peale: “Mul pole sinu jaoks praegu aega”, siis saab see lõpuks harjumuseks ning mõte kaob. Teie aga saate jätkata teekonda oma unistuste poole.

Inimene on siis õnnelik, kui tal on oma tee, mida mööda käia, oma täht, mille poole püüelda ja unistused, mille täitumise nimel tegutseda.

Loodan, et olete leidnud juba selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril sirab teie jaoks täheke, mille poole püüda ja unistustest ei tohiks noortel inimestel ju ometi puudu tulla.