Koduõpe polegi nii hull, kui arvasin

Olen istunud koduõppel juba mitu nädalat ja ausalt öeldes see polegi nii hull, kui ma arvasin. Koolitöödega saan ma enam-vähem hakkama ning raskusi hetkel peale matemaatika pole. Kuna ma käin 10. klassis ning matemaatika on raskem ja keerulisem kui põhikoolis, siis sellepärast ma käiksin koolis küll. Kui ma ausalt ütlen, siis ma pole selle mitme nädala jooksul matemaatikas midagi õppinud ja see teeb mind natuke murelikuks ning paneb enda käest küsima, kas ma suve lõpuks ikka mäletan midagi? Kui see kõrvale jätta ja vaadata positiivsemat poolt, siis ma saan koduõppel õppida omas tempos, nii muusikaga kui ka ilma muusikata, mis kell, kus ning kuidas ma tahan.

Minu päev näeb välja üpris tavaline. Ärkan siis, kui uni on kadunud, see tähendab, et olen ennast välja puhanud, käin pesus ja söön hommikust. Peale sööki hakkan õppima ning teen endale vahepeal 5-10 minutilisi vahetunde. Vahepeal ka natuke pikemaid. Õhtuks ma tavaliselt ikka jõuan kõik asjad tehtud ning õpetajale saadetud. Kui mul tekkib küsimusi, siis ma kohe kirjutan või helistan õpetajale. Korduvalt on kahjuks juhtunud, et õpetaja ei vasta mulle õigeks ajaks. Kuid ma tean, et ka neil on raske, nii et sellest ma väga suurt numbrit ei tee. Kuna meil on vaja kirjutada ka kirjandeid, siis ma olen väga õnnelik, et saan neid kirjutada kodus. Mulle meeldib kirjutada, kui ma kuulan rahulikku muusikat ja olen üksi arvuti taga. Toas või aias on seda ideaalne teha. Kõige rohkem tunnen ma puudust teiste inimestega suhtlemisest. Ausalt öeldes isegi osadest õpetajatest tunnen ma puudust. Ma poleks kunagi arvanud, et hakkan kooli igatsema. Minu lemmik aastaaeg on suvi ja see on ka kohe, kohe lähenemas. See aasta oli minu esimene aasta Toila Gümnaasiumis, ning ma oleks väga tahtnud näha, kuidas see koolipere võtab vastu kevadet ja kuidas meid suvepuhkusele saadetakse. Kuid õnneks on mul kaks aastat veel ees, nii et küll jõuan ka selle ära näha.

Mul on väga kahju vaadata 9. ja 12. klassi õpilasi, kellel on tulemas eksamid ja lõpetamised. Lõpetamine on üks meeldejäävamaid üritusi elus ning see tähendab nii palju. See oleks nagu abiellumine. Sina oled kõige olulisem inimene sellel päeval. Kõik pilgud on sinu peal. Sa tunned end erilisena. Ma loodan väga, et lõpetajad ei lase oma pead norgu ega anna alla, sest on erinevaid võimalusi, kuidas see päev enda jaoks eriliseks teha.

Käthryn Parve