Oru park on Eesti üks tähenduslikumaid mälupaiku. Jõuka Peterburi kaupmehe Grigori Jelissejevi poolt rajatud lossi lugu kannab endas Eesti 20. sajandi ajaloo mitmekihilisust ja keerukust. 1934. aastal Eesti ärimeeste poolt riigivanemale kingitud lossist ja selle pargist kujundati riigi esinduspaik, millele saatus ja olud andsid võimaluse püsida vaid viivu. Värskelt renoveeritud loss hävis Teises maailmasõjas täielikult. Hiljem püüti seda erinevate võtetega rahva mälust minema pühkida.
Uus hingamine saabus Oru parki 1980. aastate lõpus. Aastakümnete jooksul on heakorrastatud pargiala, paigaldatud valgustus, infotahvlid, osaliselt taastatud ka palustraadid, kuid pargi kroonijuveelist – Oru lossist – pole enam jälgegi. Lossi taastamise küsimus on avalikes aruteludes tõstatunud viimase 30 aasta jooksul korduvalt, kuid esialgsest mõttevahetusest pole kaugemale jõutud. Seega oli külastajate potentsiaalne huvi pargi sümboli, lossi vastu, suures osas realiseerimata.
OÜ BLUERAY arenduse „VR Toila 1938“ eesmärk oli ja on seda tühimikku kaasaegse tehnoloogia ja IT-lahenduste abil täita. Meie poolt välja arendatud 3D keskkonnas kogevad külastajad keskkonna muutusi ajas vahetumalt kui ühegi teise võrreldava alternatiivi korral. Soovisime rakenduse kaudu kinnistada Oru pargi olulisust Eesti ühe tähenduslikuma mälupaigana ning laiemalt tõsta esile Ida-Virumaa tulevikku suunatud vaadet, koos innovaatilise mõtlemise ning kaasaegsetele lahendustele orienteeritusega.
Esimesest hooajast kokkuvõtteid tehes saame öelda, et meie seatud eesmärgid suures plaanis täitusid. Ehkki algus oli mitmete ettenägematute tehniliste probleemide tõttu keeruline, saime need võrdlemisi kiiresti ületatud. Näiteks ei teadnud me arendusplaane tehes, et Samsungi ja Oculuse koostöös valminud Gear VR-prillide tootmine lõpetatakse. Selle tulemusena tuli meil sisuliselt jooksu pealt leida uued VR-prillid, mis teeksid meie hullu idee võimalikuks – kasutada välitingimustes mobiilseid VR-seadmeid ja liikuda nendega vaatepunktide vahel. Kui sobivad seadmed leitud, tuli meil asuda teist korda Oru lossi ja parki 3D modelleerima, sest uued seadmed töötasid teisel platvormil. Plaane tehes ei teadnud me veel, et maailma tabab koroonaviirus, mis seab suured küsimärgid kogu turismisektori ette.
Nii avasime 20. juuni kuumalaines uue ajaaugu „VR Toila 1938“ ja põrkasime kohe vastakuti tehniliste nüanssidega, mis kevadel VR-prille testides ei avaldunud. Andsime tehnilisi tõrkeid lahendades endast parima. Peale ootamatult ilmnenud tehniliste tõrgete lahendamise kuulasime külastajaid tähelepanelikult ka rakenduse sisu teemadel ning lähtuvalt laekunud tagasisidest muutsime kahe vaatepunkti stseene. Oleme esimese suve jooksul saanud külastajatelt väga sooja tagasisidet. Erilist rõõmu teevad need, kes lapsepõlves veel Oru lossi varemeid mäletavad ja kellel VR-prillidest saadud impulsid kunagised mälupildid esile toovad. Seda, kuidas rakendus inimestele mõjub, sobib hästi illustreerima 13. augusti külastuspäev, sama kuupäev, mil loss hävituspataljonlaste poolt 1941. aastal põlema süüdati. Külastajaid liigutas see sel päeval väga, mõnda koguni pisarateni, mida oma tagasisides ka külastusjuhtidele korduvalt ja korduvalt öeldi. Konkreetseid lemmikvaatepunkte või stseene ei ole võimalik välja tuua, sest varieeruvus on tagasiside põhjal tõesti suur. Mida aga juurde soovitakse, on lossi sisevaated. Eks näis, kuidas ja mis täpselt järgmiseks hooajaks lisandunud on. Mõtted igatahes juba selles suunas liiguvad.
Kohe alguses olime meeldivalt üllatunud rakendusele osaks saanud väga suurest külastushuvist, mis kestis kogu suve. Meid on külastanud inimesed üle kogu Eesti – alustades Toila ja Ida-Virumaa elanikega, aga tulijaid on olnud ka Saare- ja Hiiumaalt ning loomulikult Eesti suurematest linnadest. Väga palju oli neid, kes sõitsid Oru parki pärast pikki aastaid spetsiaalselt rakenduse pärast, mis rõõmustas meid väga, sest lähtub meie seatud algeesmärgist – vääristada ja tõsta esile Oru parki kui mälupaika.
Arvukate siseturistide kõrval on välisturistidena tooni andnud soomlased, sakslased, lätlased ja leedukad. Rekordpäevadel ulatus külastajate arv 100 inimeseni, mis oli väljakutseks nii tehnikale kui ka meie suurepärastele külastusjuhtidele Aleksandrale ja Maksimile, aga kõik sujus kenasti. Koroonaviiruse tõttu oli selle suve eripäraks kõikjal grupituristide väike osatähtsus, kuid head meelt teeb see, et meieni jõudis ka mitmeid suuremaid seltskondi. Nii tegime ajarännakuid ka 30-liikmelistele gruppidele ja kõik toimis.
Külastajatelt saadud tagasiside ning enda kogemuse põhjal vajab täiendamist ja parandamist pargi viidamajandus. Oleme saanud hulgaliselt telefonikõnesid pargis või selle lähistel ekslevatelt külastajatelt, kes ei leia paviljoni üles. Samuti valmistab paljudele raskusi õige parkla leidmine. Läbimõeldud ja külastajasõbralik viidasüsteem on klienditeekonnal väga oluline ning mõjutab tehtud otsuseid ja langetatud valikuid rohkem kui esmapilgul võiks arvata. Siin on väikese vaevaga võimalik olukorda palju paremaks muuta ja loodetavasti õnnestub see järgmiseks hooajaks koostöiselt lahendada.
Meie rakendus sobib suurepäraselt ilmestama kooliprogrammis käsitletavaid teemasid, nii kitsamalt ühe aine sees kui ka laiemalt ainete üleselt. Oleme selleks otstarbeks töötanud välja haridusprogrammi „Mina Oru lossis“. Saab näha, kas ja kuidas koroonaviiruse tõttu keerulisel sügisel see tööle õnnestub saada, kuid loodame parimat.
Septembris oleme tööpäevadel avatud ettetellimisel. Laupäeviti ja pühapäeviti ootame ajarännakutele kella 11-18ni.
Täname südamest kõiki külastajaid ja meie väga häid koostööpartnereid Toila valda, Toila gümnaasiumit, RMK-d ja kohalikke majutus- ja toitlustusettevõtjaid. Suur tänu Kirderanniku Koostöökogule.
Kohtumiseni 1938. aasta Oru lossis!
Egle Rääsk
No comments:
Post a Comment