Mere puiestee kõrghaljastuse uuendamine Toilas

Märtsikuu valla lehest sai lugeda Trandpordiameti riiklikust projektist rekonstrueerida Kõrve-Toila riigitee 13105. 

Nimetatud riigitee ulatub Toila- Oru pargini ja alevikus nimetatakse seda maantee osa Mere puiesteeks. Kuigi uue maantee ehitustööde käigus langetatakse Mere puiestee äärsed väärikad puud, ei jää kõrghaljastuse osas uuenduskuur tulemata.

Siinkohal tutvustame uuendatud Mere puiestee allepuud Pooppuud (Sorbus intermedia).

Pooppuu (Sorbus intermedia ) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Ovaalse kuni ümara võrakujuga jämedatüveline puu kasvab 8-10 meetri kõrguseks.Tema pikliku kujuga lehed on madalalt hõlmised, meenutades veidike tamme omi. Lehtede ülalpool on tumeroheline ning veidi läikiv. Viltjate karvadega kaetud alapool paistab eemalt vaadates rohekashallina.

Pooppuu õitseb juunikuu alguses, harilikust pihlakast veidi hiljem. Tema valged õied on pihlaka omadest suuremad ja meeldivama lõhnaga. Pooppuu oranžpunased õunviljad, mida nagu harilikul pihlakalgi marjadeks kutsutakse, on mahedama maitsega ja veidi suuremad. Neid on purukstambituna lisatud leivajahule, et rasketel aegadel leivapuudust leevendada. Küllap seepärast on Saaremaal Sõrves pooppuud ka pühaks peetud. Tema viljade seotusele leivaga viitavad mitmed Põhja-Eestist pärinevad rahvapärased nimed: jahumari, leivamarjapuu, leivamarjapõõsas, leivapuu.

Eesti kirjakeelde juurutatud nimetus pooppuu on Saaremaa päritolu ja selle kujunemise kohta teatakse kaht versiooni. Üks neist räägib, et pooppuu väärtuslik puit on võrreldav pöökpuu omaga, mille keskalamsaksa või rootsi tüvest ongi kujunenud eestikeelne nimetus.

Teise oletuse kohaselt tuleneb pooppuu Saaremaal veel praegugi kasutusel olevast papipuust - seda läänesaartel armastatud õuepuud võib õige suurte eksemplaridena näha kiriklate ümbruses ja surnuaedades.

Pooppuu üsna kitsas levila jääb põhiliselt Rootsi lõunaossa ning saartele. Soomes, kuhu ulatub tema levila kirdepiir, kutsutaksegi pooppuud rootsi pihlakaks (ruotsinpihlaja). Eesti läänesaartel ja Mandri-Eesti äärmises lääneosas on ta oma levila idapiiril. Pooppuud kasvavad siin sageli kuivemate kasvukohtade alusmetsas, kuid ka klibustel loodudel: mõnel pool Saaremaa lääneosas moodustavad pooppuud kadakate kohal ühtlase rinde.

Eestis kasvatatakse pooppuud ilupuuna ka väljaspool tema looduslikku levilat, sest ta on keskmise kasvuga, õitseb rikkalikult, viljad on sügisel kaua dekoratiivsed. Et pooppuu on külmakindel saab hakkama tolmu-ja suitsurohkes keskkonnas ning pole eriti tundlik heitgaaside suhtes, on ta väga väärtuslik ja hinnatud just linnade haljastuses. Eestis on palju kauneid pooppuu alleesid.

Signe Müür

vallavara- ja heakorraspetsialist