Mis kasu on elanikul omavalitsuse rahast?

 Kui kõigi 79 omavalitsuse 2020. aasta kulud liita, teeb see kokku 2,46 miljardit eurot. See on niivõrd suur summa, et seda on enamikel meist raske hoomata.

Näiteks saaks selle eest ehitada kolm KUMU muuseumit, osta peaaegu 10 Tallinki MyStar laeva või omandada umbes 14% Swedbank pangandus-kontsernist. Ilmselt on rahasummat lihtsam hoomata, kui mõelda: palju see teeb iga elaniku kohta kuus?

Omavalitsused kulutavad igas kuus ühe elaniku kohta 153 eurot. See jaotub väga paljude tegevuste vahel, kuid suurim osa ehk 71 eurot kuus kulub haridusele. Sellest 23 eurot lasteaedadele, 43 eurot üldhariduse andmisele ning neli eurot noorte huvitegevuseks. Hariduskulud moodustavad pea poole omavalitsuste kogukuludest. Kuigi 23 eurot kuus lasteaiale ühe elaniku kohta tundub väike summa, siis ühe lasteaialapse kohta teeb see ca 430 eurot kuus (millest elanik kattis tasudena keskmiselt 11%). Teisel kohal on majandusvaldkond, kus 10 eurot kulub kohalike teede hoiuks ning seitse eurot ühistranspordile. Ülejäänud osas edendatakse turismi ning rahastatakse teadus- ja arendustegevusi.

Inimeste vaba aja ja kultuuri edendamiseks suunavad omavalitsused 15 eurot. Siia kuuluvad elanike sportimise toetamine (nt spordihallid), raamatukogud, rahvakultuuriasutused, munitsipaalteatrid jm.

Näiteks võimaldab see meil nautida päeva Tallinna Loomaaias või kiigata Narva linnuse müürilt üle lääne tsivilisatsiooni piiri (S. P. Huntingtoni määratlus).

Sotsiaalne kaitse on oma mahult küll eelpool nimetatutega väiksem, kuid mitte sugugi vähem tähtsam. Paljude inimeste jaoks on see isegi kriitilise tähtsusega. Siin makstakse toetusi piltlikult öeldes sünnist surman – alustades sünni- ja ranitsatoetusega, vajadusel makstes vahepeal ka toimetulekutoetust ning lõpetades koduhooldusteenuste ning hooldus- ja matusetoetusega.

Üldvalitsemiseks kulub 11 eurot kuus, mis peamiselt hõlmab ametnikke jt linna- ja vallavalitsuse töötajaid. Nemad on omavalitsuste teenuste ja arengu korraldamiseks vajalikud inimesed – haridusspetsialistid, sotsiaaltöö ametnikud, noorsootöötajad, keskkonnaspetsialistid, finantstöötajad, juristid jms ning loomulikult ka valla- ja linnapea. Nende vastutada ja korraldada on, et kohalikud teenused igapäevaselt korrektselt toimiks ning omavalitsus areneks volikogu määratud ja elanike oodatud suunas.

Kõik muud kulud omavalitsuses hõlmavad peamiselt laenude tagasimakseid (kuus eurot inimese kohta kuus), jäätmekorraldust, tänavate puhastust jm (kokku 10 eurot inimese kohta kuus). Kuigi personali- ja majandamiskulud moodustavad omavalitsuste kuludest kõige suurema osa ehk 63%, siis investeeringu katteks suunatakse ühel või teisel moel 25% kogukuludest, s.o iga elaniku kohta 38 eurot kuus.

Kõiki neid toetusi ja teenuseid saavad omavalitsused pakkuda tänu maksumaksjate panusele. Füüsilise isiku tulumaksust, maamaksust ja kohalikest maksudest laekub omavalitsusele 83 eurot kuus iga elaniku kohta. Elanike makstud tulumaks moodustab kõige suurema tüki omavalitsuse tuludest ja seetõttu on väga oluline, et iga elanik oleks sisse kirjutatud oma linna või valda.

Lisaks saadakse oma elanikelt kaupade ja teenuste müügilt üheksa eurot (peamiselt lasteaia kohatasu). Riigilt laekub juurde 50 eurot toetustena. Nii tuleb riigilt kooliõpetajate palgatoetus, toimetulekutoetuse maksmiseks vajalik raha, toetused kohalikele teedele, lasteaiaõpetajatele jne.

Artiklis kasutatud andmed on võetud veebilehelt riigiraha.fin.ee seisuga 1. märts 2021. Kuna 2020. aasta andmed on veel auditeerimata, võivad need vähesel määral täpsustuda.

Andrus Jõgi
kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik