Valla koolid muutuste tuules

Kohtla-Nõmme Kooli eskiislahendus on justkui ellu ärganud ning algselt utoopiana tundunud plaan näib aina reaalsem. 

Suur rõõm on tõdeda, et kõikide kohustuste juures, mida omavalitsus peab kandma, suudame ühe prioriteedina hoida haridust. Koostöös arhitektidega valminud Toila Gümnaasiumi ja Kohtla-Nõmme Kooli eskiislahendused on selle suurepärased näited. Kohtla-Nõmme Kooli eskiislahendustest sai rääkida ka novembrikuu Toila valla lehes, kuid tänaseks oleme astunud sellest sammukese edasi. Toila valla eelarve on kinnitatud ning seal on planeeritud vahendid ka Kohtla-Nõmme Kooli projekteerimisele vastavalt loodud lahendusele.

Oleme arhitektidega ühenduses, et vaadata veelkord üle olemasolev projekt. Peamised küsimused puudutavad just lasteaia osa. Kas meil on seal ikka vajadustele vastavalt ruumi planeeritud või kas oleme oma lahendusega piisavalt kaasaegsed ning lapse huvisid arvestavad? Oma tegevusega kujundame hetkel jätkusuutlikku tulevikku. Ikka selleks, et meie praegused väikesed inimesed saaksid Kohtla-Nõmme Koolis kujuneda ja areneda suureks, targaks, õnnelikuks kodanikuks. Kool mängib ühe inimese kujunemisel äärmiselt suurt rolli.

Me soovime luua meie lastele parimat koolikeskkonda. Täna on selgelt tuntav kooli meeskonna energia ning säde, mis majast lausa kiirgab. Kuna vaimne ja füüsiline õpikeskkond on omavahel tihedalt seotud, siis peame tegelema tõsisemalt ka koolimaja endaga. Me võime küsida, milleks panustada raha sinna, kus kõik justkui hiljuti renoveeritud ja korras. Mida seal veel on korda teha?Olemasolevast lahendusest lihtsalt enam ei piisa, kui soovime ajaga kaasas käia ja väheneva rahvaarvu juures tagada kooli jätkusuutlikkus. Me ei räägi lihtsalt remonditud klassiruumidest, vaid täiesti teisest kontseptsioonist ja ruumide kasutamise otstarbekusest. Kui me tahame luua kogukonna kooli, siis peame kujundama ka selleks vastava füüsilise keskkonna.

Tänase eskiislahenduse järgi loome me koolile südame. Kaotame ära hämarad nurgatagused ja asendame need avarate ühisruumidega. Kui me räägime kooli südamest, siis me mõtleme I korrust, kus kooli sissepääs on väärikast peauksest ning sealt avaneb ruumikas vaade sööklale, garderoobile, raamatukogule koos mõnusate õppimise- ja puhkekohtadega. See on suur ja põhimõtteline muutus praeguse koolimajaga võrreldes.

Eskiisi järgi kavandame koolile ka lifti. See loob koolile mitmeid lisaväärtusi, alustades erivajadustega laste liikumise võimaldamisest kuni võimalusteni tagada ligipääsetavus lapsevanematele ja vanavanematele. Kool võiks olla koht, kus päeval toimub õppetöö ning õhtul on fookus huviharidusel. Maja, kus toimub aktiivne tegevus ning kuhu kõik on oodatud. Ei saa jätta mainimata, et noortekeskus võiks olla tulevikus ka koolimajas. Ikka selleks, et noortekeskuse ja kooli vahelist koostööd veelgi rohkem elavdada.

Kohtla-Nõmme Kooli eskiislahendus on leitav ka internetist. Oleme väga avatud ettepanekutele kohtuda inimestega, kes soovivad antud lahendusest lähemalt kuulda.

Eskiisiga on tänaseks tutvunud vallavolikogu hariduskomisjon ja majanduskomisjon. Aktiivselt on kaasa rääkinud Kohtla-Nõmme Kooli töötajad ning kooli hoolekogu.

Kaasajastatud ja meeldiva õpikeskkonna loomisega tunnustame koolis südamega tehtavat tööd, motiveerime ja innustame Kohtla-Nõmme Kooli praegusi ning tulevasi õpilasi.

Kerda Eiert
haridusspetsialist

Arhitekt Katrin Koovi kommentaar:

Toila vald on eeskujulikult alustanud koolide uuendamist põhjalikust analüüsist ja vajaduste kaardistamisest. Seda on rõõm tunnistada, sest hea kooliruum algab heast lähteülesandest. Üksnes tehnilistest nõuetest, normidest ja määrustest ei sünni terviklikku, õppijasõbralikku ja omanäolist koolikeskkonda, selleks on vaja rohkem panustada ka
ideedesse, koostöösse ja arhitektuuri. Nii võib kujundada ka 20. sajandil püstitatud koolihooned ümber tänapäevasteks õppimisruumideks, nagu see on Kohtla-Nõmmel plaanis.

Muutunud õpikäsitus eeldab, et kooliruum innustab õppima, toetab laste sotsiaalseid oskusi ja liikumisharjumusi. Koolikeskkond on vaheldusrikas, paindlik ja mitmekülgselt kasutatav: õppimine ei toimu enam üksnes klassiruumides, vaid ülesande tegemise koht sõltub selle iseloomust. Õppida saab igal pool – raamatukogus, kohvikus, koridorides, õues; teha rühmatöid, arutelusid või individuaalseid uurimusi. Seda peavad ümberkujundatud kooliruumid toetama.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata just õuesõppele, sest see pakub väga mitmekesiseid võimalusi, tugevdab laste tervist ja rikastab koolipäeva. Tänapäevane koolikeskkond toetab laste kujunemist iseseisvateks, pädevateks, vastutustundlikeks ja hoolivateks ühiskonnaliikmeteks. Hea meel on sellele arhitektina kaasa aidata!