Toila valla heakorraeeskirjadest

Toila valla igal inimesel, perekonnal ja ettevõttel on oma lugu, kuidas ja miks sai Toila vallast tema kodu- või tegutsemiskoht. Igal perel ja ettevõttel on omad kombed, traditsioonid, elu- ja tegutsemisviis. See kõik rikastab meie kogukonda.

Ühise territooriumi kasutamisel selliselt, et Toila vald oleks jätkuvalt piirkonna hinnatuim kodukoht meile ja ahvatlev uutele oma kodukoha otsijatele, on oluline mõningaid tegevusi ühiselt koordineerida.

Selleks, et naabritevahelised suhted ei tekitaks arusaamatusi, et lemmikloomad pakuksid rõõmu ega satuks inimeste pahameele keskmesse, et meie kodukoha teeksid eriliseks kaunid rohealad ja põlispuud, et kalmistutel säiliks ajalooline hõng, et meie hoiakud oleksid keskkonnasäästlikud, et meie käsi tõrguks prügi kuhu juhtub maha pillama ja prügi ei risustaks meie maad, et meie kogukonna tegevused oleksid kooskõlas Toila valla seatud eesmärkidega, on Toila vallas kehtestatud eeskirjad, mille järgimine kujundab ühtse tegutsemisviisi ning on kõigile era ja juriidilistele isikutele kohustuslikud. Teeme siinkohal meeldetuletava ülevaate Toila vallas kehtivatest eeskirjadest.

Toila valla heakorraeeskiri (vastu võetud 22.08.2018 nr 20)

Heakorraeeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile Toila valla territooriumil elavatele, viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele ning selle eesmärgiks on tagada vallas heakord ja puhtus.

Heakorraeeskirjas kasutatud mõiste kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus, muud võimalikud seadusjärgsed kasutused, samuti katastriüksus ja reformimata riigimaa.

Hooldusala on kinnistuga või krundiga külgnev maa-ala kuni kõnni- või sõiduteeni.

Kinnistu omanikud võivad olla eraisikud, korteriühistud, asutused, ettevõtted, maaomanikud, garaažiühistud, aiandus- ja suvilaühistud ühiselt ja eraldi iga krundi omanik, omavalitsus ja riik.

Heakorratööde loetelusse lisagu kinnistuomanik järgnevad heakorraeeskirjas nimetatud tööd, mis on heakorraeeskirjas nimetatud: niitma maatulundusmaal ja sihtotstarbeta maal rohtu vähemalt üks kord aastas peale jaanipäeva hiljemalt 1. septembriks; niitma kinnistul ning selle hooldusalal rohtu vähemalt üks kord kuus suveperioodil: pügama hekki, kärpima puud ja põõsad, mis kasvavad väljaspoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendi, takistavad jalakäija, jalgratturi või sõiduki liiklust, puhastama kinnistu võsast; ettevõtte omanik on kohustatud korraldama äri- ja tootmismaal rohu niitmise selliselt, et rohu kõrgus ei ületa 15 cm; tiheasustusaladel koristama varisenud puulehed kõnniteelt, alevis ja alevikus haljasaladelt; hoidma kinnistu ja hooldusala puhtad prahist, lumest ja jääst ning vajadusel teostama libedusetõrjet. Lumetõrje teostamisel ei tohi loopida lund sõiduteele; kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik.

Lisaks tuleb kinnistul olevate kuivenduskraavides tagada tõrgeteta veevool; tagama kasutusel mitteoleva ehitise hooldamise, sh tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva kinnistu heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkuse, sulgema sissepääsud hoonesse ja kinnistule; tiheasustusaladel tagama hoone aadresskoha õige tähistuse.

Toila valla heakorraeeskiri käsitleb valla kohustusi, avaliku koha heakorra nõudeid, mootorsõiduki omanike ja kasutajate kohustusi, nõudeid küttekoldevälise tule tegemist, loomapidamise nõudeid, müügikoha omaniku kohustusi, ehitustegevusega kaasnevaid nõudeid heakorra tagamisele, põllumajandus-, metsandus- ja veoettevõtja, tehnovõrgu omaniku kohustusi. Välja on toodud heakorranõuete täitmist tagavad keelud

Hea on tõdeda, et valdavalt hoiavad meie kogukonna inimesed ja ettevõtted oma territooriumi korras. Kui siiski korduvatele meeldetuletustele ei hoolita kinnistu ega ümbruskonna ilmest on omavalitsusele õigus heakorra tagamiseks kehtestada koormatis ning määrata rahatrahv.

Kui igaüks meist hoiab oma valdused korras, siis ei häiri ka naabrite tegemata jätmised.

Tiheasustusalal üksikpuude raieloa andmise tingimused ja kord (vastu võetud 22.08.2018 nr 22)

Kõrghaljastus on kinnistu osa ja selle korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik. Raieluba saab taotleda kinnistu omanik või tema esindaja volituse alusel.

Kui raieluba soovib taotleda korteri- või muu ühistu tuleb taotlusele lisada vastava ühistu pädeva organi nõusolek, kaasomandis oleva kinnistu puhul on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek.

Võra kärpimiseks kuni 50% ulatuses ei ole raieluba vajalik. Muinsus- , vee- ja looduskaitse alal oleva puu raieloa taotlemiseks on vajalik vastava ametkonna nõusolek.

Paneme siinkohal omanike südamele, et enamus meie läheduses kasvavad kõrged puud võivad olla vanemad kui meie esivanemad ning puu langetamine hoolikalt läbi mõelda.

Soovitame esmalt konsulteerida asjatundjaga ning kaaluda puude kujundamist võra kärpimisega. Kui puu langetamine on hädavajalik leida võimalus istutada uus puu.

Raieloa taotlusele, kuhu on märgitud puude arv ja nimetus, põhjendus raieks, tuleb lisada asendiplaan, kus on märgitud puu kasvukoht.

Koerte ja kasside pidamise eeskiri (vastu võetud 22.08.2018 nr 21)

Eeskiri sätestab koerte ja kasside, kui lemmikloomade pidamise korra Toila valla territooriumil ning ei ole vahet, kas lemmikuid võetakse enda juurde elama tihe- ja hajaasustuspiirkonnas.

Lemmikloomade pidamisel lähtutakse headest tavadest, loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest ja muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest.

Meie vallas kehtivas koerte ja kasside pidamise eeskirjas nimetatud olulised mõisted on lemmiklooma omanik/pidaja – isik, kellele lemmikloom kuulub või kes õigussuhte alusel omanikuga vastutab viimasele kuuluva lemmiklooma eest.

lemmikloom – inimese isiklikuks meelelahutuseks, seltsiks või vara valvamiseks peetav või neil eesmärkidel pidamiseks mõeldud loom.

Tuletame meelde olulisemad kohustused, mis inimene looma võttes endale seab: loomale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust; lemmiklooma on lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises, korteris, eramus, kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil(tarastatud hoovid,aiad jne välja arvatud rõdud ja lodžad) nii, et oleks välditud inimestele või loomadele kallaletungi võimalus ning kaaselanike rahu rikkumine; kinnistu sissepääsu juurde paigaldada hoiatussilt; loomaomanik peab tagama operatiivtalituste ja postiljonile ohutu tööülesannete täitmise tema kinnistul; korterelamus ja selle territooriumil juhinduma lisaks korteriühistu põhikirjast; lemmikloomale panema kaelarihma omaniku andmetega ja paigaldama kiibi; järgima looma tervislikku seisundit ja vaktsineerima looma marutaudi vastu;

Kui koera peetakse ketis, koeraaias või kinnises ruumis peavad tingimused vastama loomakaitse seaduse nõuetele; loomaomanik peab tagama lemmikloomale piisavalt toitu ja vett.

Avalikus kohas tohib lemmiklooma jalutada rihma otsas ja koeri vajadusel suukorviga. Loomapidaja peab tagama, et lemmikloom ei rikuks avalikku korda (sh öörahu) ega ohustaks kaaskodanikke, nende vara ja teisi loomi.

Lemmikloomaomanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise või tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb nimetatud eeskirja rikkumisest ja ei ole seotud olukorraga, kus koera kasutatakse õigusvastase tegevuse takistamiseks.

Paneme kõigile loomasõpradele südamele, et uue lemmiku võtmisel mõeldaks hästi läbi, kas on piisavalt aega ja tahtmist koera koolitada ja talle liigiomast tegevust pakkuda Iga koeraomaniku kohustus on avalikus ruumis viibides ära koristada koerajunnid.

Koerte ja kasside pidamise eeskiri kehtib ka kassipidajatele. Ka kassid peavad olema oma pere territooriumil, neid ei või lihtsalt ilmapeale hulkuma lasta. Kõik me teame, kui valjuhäälselt pidutsevad kassid, mispeale ümberkaudsed koerad haukuma hakkavad. Kassid tuleb vaktsineerida ja kiibistada, kui ei tegeleta tõuaretusega, tuleks kassid steriliseerida. Kassid ei või käia laste liivakastides kakal ega naabri uksi, peenraid ega autode rehve täis pissimas.

Korteri-, aiandus-, suvila-, garaaži- ja muudes ühistutes peaksid lemmikloomade pidamise reeglid olema reguleeritud põhikirjas ning üldkoosolekute otsustes.

Kassid ja koerad ei kao inimeste ühiskonnast ilmselt niipea ning naabrite omavaheliste kaebamiste ja riidude asemel koerte haukumiste pärast tasub leida koos lahendus. Koerte haukumise ohjeldamiseks on mitmeid abiseadmeid, mida koeraomanik saab kasutada ja inimestele on saadaval erinevaid müra summutavaid vahendeid, mida uneajal kasutada.

Üldiselt võtab inimene lemmiklooma ikka endale või oma perele ja naaber ei pruugi seda vaimustust jagada.

Hulkuvad lemmikloomad viiakse loomade varjupaika, mis on lemmikloomale traumeeriv kogemus, hea peremees ei peaks oma loomale seda põhjustama.

Põllumajandusloomade pidamist reguleerivad Eestis vastavad õigusaktid.

Toila valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 28.11.2018 nr 37)

Toila valla jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Toila vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond ning vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

Jäätmehoolduseeskirjas kasutatud mõisted -

jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude, massi või mahu tõttu paigutada kogumisvahenditesse nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid sh külmikuid, elektripliite, pesumasinaid ja telereid jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid

jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, aiandus-, garaaži-/hooneühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila-, elu- või äriruum.

Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb liigiti koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse, taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.

Toila vallas on asulates ja külades pakendi, paberi- ja papi ning taaraklaasi kogumiskonteinerid.

Toila vallas toimub korraldatud jäätmevedu, ning kõik majapidamised loetakse automaatselt jäätmeveoga liitunuks. Veograafikut saab iga kinnistuomanik jäätmevedaja e-teenuskeskkonnast jälgida. Jäätmeveost vabastamise tingimused on kirjeldatud eeskirjas.

Jäätmehoolduseeskirjas käsitletud teemad on: jäätmehoolduse korraldamine, jäätmete kogumine ja sortimine, korraldatud jäätmevedu ja jäätmete vedu, jäätmete kõrvaldamine, tervishoiu ja veterinaarjäätmete käitlemise nõuded, ehitusjäätmete käitlemise kord. Juhised ja selgitused on ühismahutite kasutamise, mahutite klassifikatsioonide, ohtlike, suuremahuliste jäätmete käitlemise kord.

Ohtlike jäätmete kogumiskohad on Voka ja Toila jäätmemajas, Kohtla-Nõmme kogumiskohas, Järve küla jäätmejaamas.

Ohtlike jäätmete loetelu ja vastuvõtmise kohta on informatsioon valla kodulehel.

Selgituseks, et Voka jäätmemaja on Voka korteriühistute elanike olmeprügi ja liigiti sorteeritud jäätmete kogumiskoht. Muu prügi näiteks ehitusjäätmeid sh korteri või maja remondijäätmeid, betoonitükke, mööblit, peegleid, kasvuhooneklaasi ja muud sarnast ei või tuua jäätmemajadesse.

Järve küla jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete ja vastuvõtuaegade kohta on informatsioon valla kodulehel.

Selgituseks, et suuri konteinereid valla poolt asulatesse ei tellita. Suurjäätmete ära vedamiseks saab tellida piirkonna prügiveo ettevõtte auto kinnistu juurde. Täpsem info prügiveo ettevõtte kodulehelt.

Jäätmed, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, peab prügivaldaja ise viima prügilasse.

Toila valla jäätmehoolduseeskiri annab vastused jäätmetega seotud küsimustele ja selgitab kaasaegse prügimajanduse põhimõtteid ja nõudeid.

Keskkonnasäästlik ja vastutustundlik jäätmete majandamine olgu meie kõigi elulaad!

Toila valla kalmistute kasutamise eeskiri (vastu võetud 23.05.2012 nr 33)

Toila valla kalmistute kasutamise eeskiri sätestab Toila valla omandis olevate Toila ja Pühajõe kalmistute haldamise ja kasutamise korra.

Kalmistute kasutamise eeskirjas käsitletud teemad muu hulgas on kalmistu heakorra nõuded, hauaplatsi suurus ja hauaplatsi eraldamine, hauaplatsi kasutamise tähtaeg ja selle pikendamine, matmine, hauaplatsi kujundamine ja hooldamine, hooldamata hauaplatsi arvelevõtmise ja taaskasutusesse andmise kord, hauatähise ja piirde paigaldamise, eemaldamise ja ümberpaigaldamise kord, muinsuskaitse nõuded.

Toila vallas kehtivate eeskirjade eiramisel on omavalitsusel õigus kehtestada koormatis ja määrata rahatrahv.

Kehtivad eeskirjad on leitavad valla kodulehelt ning aegajalt tasub meie vallas kehtivad eeskirjad üle lugeda. https://toila.kovtp.ee/eeskirjad-ja-korrad4

Vahetusaasta USA-s

Mööduva õppeaasta veetis Toila Gümnasiumi õpilane Kaisa Markus vahetusõpilasena Ameerika Ühendriikides. Meie rõõmuks oli Kaisa lahkesti nõus jagama, kuidas tal seal läks ja mida need kuud kodust kaugel talle õpetasid.

1. Kuidas see nii juhtus, et Sul õnnestus saada vahetusõpilaseks Ameerikasse?

Olla vahetusõpilane Ameerika Ühendriikides on olnud minu unistus juba aastaid ning 2018. aasta sügisel kandideerisin FLEX (Future Leaders Exchange) programmi stipendiumile, mis on rahastatud USA välisministeeriumi poolt. Stipendiumi saamiseks pidin läbima kaks erinevat testimisvooru ning kirjutama mitu esseed, tegema inglise keele tasemetesti, läbima intervjuu ja lahendama grupiülesande. Tol aastal oli stipendiumile kandideerijaid Eestis üle kuuesaja. 2019. aasta mai alguses sain positiivsed uudised, et olin üks kahekümne kolmest õpilasest Eestis, kes selle stipendiumi sai ning sama aasta augustis juba lendasin Ameerika Ühendriikidesse.

2. Kus Sa Ameerika elasid, õppisid, milline oli Sinu pere, kus Sa elasid ja kool, kus õppisid?

Oma vahetusaasta veetsin Missouri osariigis Lamari linnas. Õppisin kohalikus keskkoolis, Lamar High Schoolis, 10. klassis. Koolis on umbes 400 õpilast ning 2019/2020. õppeaastal oli seal 9 vahetusõpilast erinevatest Euroopa riikidest. Koolis on palju erinevaid treeninguid ning klubisid ja huviringe. Mina käisin Speech/Debate (etlemine) huviringis, talvehooajal tegelesin vibuspordiga ning kevadhooajal tegelesin kergejõustikuga, kuid see hooaeg jäi kahjuks koroonaviiruse tõttu pooleli.

Minu vahetusperes oli ema, isa, minuvanune õde ning neli aastat vanem õde, kes õpib Arkansase osariigis, ja neli koera ning kaks küülikut. Saan vahetusperega väga hästi läbi ning tundsin end seal koduselt juba esimesel nädalal. Nad suhtusid minusse kui pereliikmesse ning ka minu jaoks on nad minu teine perekond. Nad on väga avatud ja toredad ning kindlasti jään nendega ka edaspidiselt suhtlema.

3. Mille poolest erineb elu Ameerikas elust koduses Toilas?

Erinevat on palju. Kui eestlaste jaoks on kodu justkui kindlus ning külalised/sõbrad nii tihti külas ei käi, siis Ameerikas oli peaaegu igal nädalavahetusel keegi külas. Sõpradega veetsin suurema osa õhtutest kellelgi külas olles ning kõik tundsid end koduselt. Ameeriklased on palju avatumad, rõõmsameelsemad, abivalmimad ning sõbralikumad kui eestlased.

Ameeriklased on harjunud kõikjal autoga liikuma, jalgsi ei käida peaaegu üldse. Koolis käivad kõik autodega, Lamaris ei olnud isegi mitte kõnniteid. Igal pereliikmel, kes on vähemalt 16-aastane (USAs saadakse autojuhiload 16-aastaselt), on oma auto ning igal pool käiakse autodega. Isegi poes, mis on 50 meetri kaugusel. Ameeriklased olid väga üllatunud ja šokeeritud, kui rääkisin neile, et Toilas kõndisin iga päev kooli ja koolist koju 1,5 km ja et isegi algklasside lapsed käivad üksi jalgsi koolis.

Ehkki kliima on Edela-Missouris tunduvalt soojem kui Eestis, siis ikkagi veedetakse suurema osa vabast ajast toas. Kuna Missouri asub tornaadoalleel, siis kevaditi on seal tornaadode hooaeg ning vahepeal on lausa mitu tornaadohoiatust ühe nädala jooksul ja seetõttu on igal majal kas kelder või kaitsevarjend.

Kaisa koos oma vahetusperega. Vasakult host-isa Jon, host-õde Jillian, host-ema Ali ja Kaisa.

4. Mis Sind Ameerika koolisüsteemi juures üllatas, mis on erinevat?

Üllatas see, kui lihtne on koolis. Kõik kontrolltööd/tunnikontrollid olid valikvastustega ning küsiti täpselt seda, mis kordamises oli olnud. Tunnid ei olnud nii sisukad ning tihti oli tundides vaba aega. Aga samas õpilaste ja õpetajate suhted olid palju sõbralikumad kui Eestis. Õpetajatega räägiti peaaegu kõigest ning nad olid justkui su sõbrad, kuid õpetajatel oli ikkagi autoriteet ning neid austati.

Kogu koolisüsteem on erinev Eesti omast. USAs on keskkoolis 9.-12. klassid ning hindamissüsteem on A-F. Suurim erinevus on see, et õpilased saavad ise koostada endale tunniplaani ning valikainetes võivad koos samas tunnis õppida nii üheksandikud kui ka abituriendid. Iga päev oli seitse tundi ja homeroom ning täpselt sama tunniplaan. Iga semestri lõpus oli igas õppeaines eksam. Koduseid ülesandeid anti väga vähe.

Tundide kestus oli 48 minutit, vahetunni pikkus oli 4 minutit, millega jõudis täpselt ühest klassiruumist teise, ning peale tundide lõppu oli kõigil õpilastel homeroom, mis kestis 27 minutit, seal oli kas siis vaba aeg või sai oma koduseid ülesandeid teha, kuid kohalolek oli kohustuslik.

Kooli kodukord on mitu korda rangem ja turvalisem kui Eestis. Kooli ajal ei tohtinud koolimajast väljuda või kui selleks oli vajadus, siis pidi lapsevanem enne kooli kantseleisse helistama ja põhjendama õpilase lahkumist. Sama reegel kehtis ka puudumiste kohta, enne puudumist tuli sellest ette teatada. Selleks, et keegi mitte kooliga seonduv isik saaks päeva jooksul koolimajja siseneda, oli tal vaja kutset/luba ning pidi allkirjastama paberi koos kellaaegadega, millal ta koolis viibis.

Kui tunni ajal sooviti tualetti kasutada, siis pidi õpetajalt luba küsima ning õpetaja andis hall pass’i, mille pidi tualetti minnes kaasa võtma, kooli töötajad kontrollisid koridoris selle olemasolu.

Koolilõuna ei olnud tasuta ning see ei olnud ka väga maitsev, mistõttu mina ja paljud teised võtsid ise endale lõuna kaasa.

5. Mida see aasta vahetusõpilasena Sulle õpetas?

See õpetas mulle rohkem väärtustama Eestit, oma pereliikmeid ja sõpru. Sain aru, kui tervislikku eluviisi eestlased tegelikult elavad ning kui maitsev ja tervislik on eesti toit. Muutusin rohkem enesekindlamaks ning iseseisvamaks. Õppisin, kuidas end täiesti võõras keskkonnas koduselt tunda ning kuidas teises keelekeskkonnas hakkama saada. Õppisin paremini tundma ameeriklasi, nende kultuuri ning maailmavaateid. Muutusin rohkem tolerantsemaks kõigi maailma rahvaste suhtes.

FLEX programmi vahetusõpilased peavad tegema 50 tundi vabatahtlikku tööd ning vähemalt 3 esitlust Eesti kohta. Eesti tutvustamine võõrastes koolides andis mulle juurde esinemisjulgust.

Kahjuks ülemaailmse Covid-19 viiruse leviku tõttu pidin Eestisse naasma kaks kuud varem planeeritust. Jäid ära minu California reis, Missouri pealinna Jefferson City tuur, Prom (koolilõpuball), koolilõpetamine ning reis vahetusperega Texasesse.

6. Mis nüüd edasi saab? Kus Sa oma õpinguid jätkad? Kas see kogemus andis Sulle julgust ehk ka edaspidi välismaale õppima minna?

Toila Gümnaasium andis mulle suurepärase võimaluse suurema osa 10. klassi kursuseid läbida e-õppel, olen selle eest väga tänulik. Sügisel lähen Toila Gümnaasiumisse 11. klassi ning peale gümnaasiumi lõppu ülikooli. Olen mõelnud, et ka ülikoolis lähen kuskile vahetusüliõpilaseks.

7. Kas Sa julgustad ka teisi eakaaslasi vahetusõpilaseks minema?

Kindlasti! See on kogemus kogu eluks ning läbi selle õpid end palju rohkem tundma ning leiad sõpru üle maailma. Peale vahetusaastat saad kindel olla, et saad iga pool igas olukorras alati hakkama!

Aitäh, Kaisa ja edu Sulle Sinu teel!

Küsis Lea Rand

Toila vabatahtlikud külas Suurbritannia merepäästjatel

Perioodil 06.-11.03 osalesid 14 Toila, 1 Purtse ja 1 Narva-Jõesuu vabatahtlik merepäästja PRIA toel korraldatud õppekäigul Suurbritanniasse, RNLI (Royal National Lifeboat Institution) päästejaamadesse. Õppekäik oli osa 2-aastasest ühistegevuste projektist, mida toetas Leader (Kirderanniku Koostöökogu) meede ning selle eesmärgiks peamiselt silmaringi laiendamine ja Capsize-treeningul osalemine.

RNLI on Inglismaal üleriiklikult merepäästega tegelev vabatahtlik organisatsioon, kes lisaks merelt päästmisele tegeleb suuremates randades rannavalvega ning on ehk isegi parim näide vabatahtliku merepääste võimekusest ja suutlikkusest maailmas. Merepäästejaamasid on Inglismaal ja Iirimaal kokku 238 ning neis on kokku üle 400 merepäästekaatri või -laeva. RNLI aastaeelarve on võrreldav kolmekordse Päästeameti eelarvega Eestis ehk üle 200 miljoni eurot, millest ca 60% moodustavad pärandused. Justnimelt, ühiskondlik jõukus Inglismaal on tasemel, kus inimesed ei pea oma maise vara pärandama järeltulijatele ning saavad selle erinevatele heategevusorganisatsioonidele annetada. Olgu siinkohal veel mainitud, et selles mainitud aastaeelarves on riikliku finantseerimise osa null, kogu eelarve kujuneb annetustest ja kogukondlikust toetusest. Aga nüüd juba konkreetsemalt edasi.

RNLI ALC ja ILC

Esimene tähekombinatsioon ALC täendab All-Weather Lifeboat Centre`it ehk laevaehitustehast, kus valmivad suured ookeanivõimekusega merepäästelaevad ning mille ehitamise võimekuse on vabatahtlik organisatsioon enesele loonud eesmärgiga vähendada laevade ostmisega seotud kulusid. Laevaehitustehase ehitust toetati üle kogu Inglismaa ning see oli tõenäoliselt kõige suurem annetuskampaania ka RNLI ajaloos. Tehas avati 2015. Aastal ning võimaldab RNLI-l ehitada 6 merepäästelaeva aastas (maksumusega 2,2 miljonit naela igaüks) ning üleriigiline hinnanguline vajadus on 50 laeva järele. Kokkuhoid, mida iseehitamisega saavutatakse on ca 3 miljonit naela aastas. Sellist iseendale laevaehitust ei toimu mitte kuskil maailmas, ka sellist võimekust ja süsteemsust mujalt maailmast väga ei leia, mistõttu on sellistel käikudel väga silmiavardav mõju. Tuurijuht kiitis, et neil on käinud tehases ka formel 1 mehhaanikud, kes on nähtuga ülimalt rahule jäänud. Kui kellelgi on plaanis Inglismaad külastada ja satub Poole`i, siis ALC tuurid on väikese tasu eest (£5.-) kõikidele huvilistele kättesaadavad.

Teine tähekombinatsioon ILC tähendab Inshore Lifeboat Centre`it ehk taaskord laevaehitust, kus valmivad RIB-tüüpi kaatrid ning mis asub Isle of Wight saarel, tunniajase praamisõidu kaugusel Southamptoni sadamast. ILC tehases toimub lisaks laevaehitusele ka olemasolevate aluste uuendamine, mis RNLI mõistes tähendab, et kui alust on järjestikku kasutatud 5 aastat, siis viiakse see ILC-sse ning kruvitakse küljest maha kõik vähegi kuluvad osad ning asendatakse uutega. Meie mõistes on ka need 5-aastased merepäästekaatrid täielikult uued, näevad ka uueväärsed välja ning tundub kohati isegi veidrana, et uueväärsed alused täieliku uuenduskuuri läbima peavad. ILC sattus meie programmi puhtalt seetõttu, et olime oma strateegiaplaanis näinud pikemas perspektiivis ette uue aluse soetamise - ideaalis RNLI Atlantic 75, mida on siia-sinna Euroopasse varem müüdud. Kui nüüd kohapeal selgus, et neil on kasutusel veel 7 sellist, mis sel aastal Atlantic 85 vastu välja vahetatakse, ei lasknud me oma ideel pikemalt settida ning tegime algust omale uue merepäästekaatri soetamisega. Saime vajalikud kontaktid ja mõningase suhtluse järel oli meil hinnapakkumine olemas. Kuna RNLI müüb merepäästekaatreid ilma mootoriteta, siis võtsime Eestist kahele Yamaha 70hj mootorile hinnapakkumise ja esitasime projekti Kirderanniku Koostöökogule (Leader meetmesse), kus veesõiduki soetamise toetusmäär on vaid 30%. Meil seisab ees suur väljakutse omafinantseeringu leidmiseks, kuna see ületab paarikümne tuhande piiri ning mis ühele mittetulundusühingule on selgelt väga suur summa. Meie tänane Boomeranger päästekaater VEGA on lähedal amortiseerumisele ning katkematu valmisoleku tagamise seisukohalt on uue päästekaatri soetamine olulise tähtsusega. Meie püsitoetajate hulga suurendamine on igal juhul tähtis ka selliste väljakutsete lahendamiseks.

MEREPÄÄSTEJAAMADE KÜLASTAMINE

Kohtusime oma õppekäigu jooksul kahe RNLI ja ühe nö iseseisva merepäästeühinguga, kes toimetab igapäevaselt asukohas, kus RNLI oma võimekuse tõstmist ette ei näe, kuid kus kogukond näeb siiski ette merepäästeüksuse olemasolu.

RNLI merepäästeüksus Poole`is (Poole Lifeboat Station) on üks aktiivsemaid merepäästeüksusi, kuna sadam, kus nad asuvad, kuulub maailma suurimate looduslike sadamate hulka, kus aktiivseid laevnikke on tuhandeid. Meie vastuvõtjad olid sedavõrd suure grupi vastuvõtust elevil ning jutuajamist jätkus plaanitust kauemaks. Üksusel on kasutusel ka Inglismaal ainulaadne ujuv paadimaja (pildil), kus kõik merepäästekaatrid tõstetakse ja hoitakse veest väljas ning mis on külastajatele avatud. Saime sealt häid näiteid mõtteid ja näiteid, kuidas paremini oma varustust hoiustada ning oma tegevust avalikkusele tutvustada. Muljet avaldas nende suur liikmeskond ning erinevad nö osakonnad/vastutusalad, nt (tõlkimata) Community Safety Team, Family Support, Medical Advisors, Lifeboat Crew, Visits Team, Launch & Shore Crew, Fundraisers & Treasurer, Press Officer, Station Manager. Suurim väärtus selliste külastuste puhul on need kontaktid, mis järele jäävad ning mida on võimalik alati edaspidi erinevatele küsimustele vastuste otsimisel kasutada.

RNLI merepäästeüksus Bembrige`is (Bembridge Lifeboat Station) on üks kallimalt ehitatud päästejaam Inglismaal. Üksus, kus on kasutusel suurem merepäästelaev asus Isle of Wight`i idpoolseimas otsas, Bembridge`i külas (4000 elanikku). Sealse paadimaja ehitusmaksumus oli ca 9 miljonit naela ning selle sees olev alus veel täiendavad 2,8 miljonit naela otsa. Õppekäigu programm oli seatud selliselt, et me saaksime tutvuda kahe üksusega, kus on peamiselt kasutusel RIB-kaatrid ning ka üksusega, kus on olemas suuremad alused. Üksustes, kus alused suuremad, on RNLI-s juba palgalised kaptenid. Seda juba ka seetõttu, et suuremad alused nõuavad igapäevast hoolt. Meid võttis vastu coxwain Guy Willings, kes tegi meile põhjaliku tuuri nii paadimajas kui merepäästelaevas. Paadimaja teeb eriliseks asjaolu, et see asub suure tõusu-mõõna tõttu veepinnast oluliselt kõrgemal ning päästelaev sõidab vette/väljakutsele mööda spetsiaalset slippi, mida mööda tõmmatakse alus naasmisel majja tagasi. Huvilistel tasub üksuse kohta googeldada. Oma atraktiivsuse tõttu on üksus vast ka kõige külastatavam RNLI üksus Inglismaal. 

CAPSIZE TREENING

ehk üks peamisemaid tegevusi, mida RNLI-sse Inglismaal tegema läksime. Meie liige Mehis Luus oli selle kord rahvusvahelise meeskonnavahetuse programmis läbi teinud ning seetõttu see ka oluliseks programmi osaks sai. Treeningu üks olulisemaid osasid oli RIB-kaatri basseinis ümber- ja tagasikeeramine. Aga alustame taustast.

RNLI College`i juures Poole`is asub ka treeningkeskus. Tegemist on suure basseiniga, kus on võimalik tekitada kuni 2-meetriseid laineid, tuult, vihma, pimedust, tormi, äikest jpm. Ehk siis võimalik viia sisetingimustes olud väga sarnasteks sellega, millised need võivad olla ookeanil. Kui kõik klassikalisemad harjutused, mida seal basseinis tehakse, kuuluvad ka Eestis vabatahtliku merepääste baaskoolituse sisse, siis nende pärast ei oleks me teed Inglismaale ette võtnud. Capsize treening on spetsiifiline harjutus, mida meie lähinaabrite juures väga ei tehta. Ja kuna üks korralik merepääste õppekäik peab lõppema vees, siis just selle treeningu otsustasimegi PRIA toetuse toel nö sisse osta.

Treeningu maksumusest lähtuvalt saime seda võimaldada vaid 8-le, ülejäänutel õnnestus seda pealt vaadata ning kogemuse saanute tagasisidest ühtteist kõrva taha panna. Capsize treening imiteerib olukorda, kus suure tormiga RIB-kaater ümber läheb ning kuidas on seda siis võimalik tagasi töökorda seada. Paraku ei ole võimalik saadud kogemust üks-ühele meile ümber tõsta, kuna meie tänaseid kaatreid ei ole võimalik ümbermineku korral enam tagasi pöörata (RNLI-s on selleks arendatud spetsiaalsed seadmed).

FUNDRAISING KOHTUMINE

RNLI Inglismaal on maailma parim näide kogukonna kaasamisest ja annetuste kogumisest. See, millise professionaalsusega seda tehakse, teeb silmad ette väga suurtele korporatsioonidele. Õppekäigu lõpetasime kokkulepitud kohtumisega RNLI fundraising meeskonnga, õigemini väikese osaga sellest meeskonnast. Eesmärgiga saada ka oma tegevuse juurde rohkem neid inimesi, kes väärtustavad ja toetavad vabatahtliku merepääste arengut oma kogukonnas. Saime kinnitust, et meie püsitoetajate statuut on samm õiges suunas ning saime kõvasti indu juurde tublide toetajate hulga suurendamiseks.

Meie jaoks on oluline välja tuua, et kõik õppekäiguga seotud kulud kaeti PRIA projektist ning osalejate omavahenditest. Oleme ka varem oma liikmetele õppekäike korraldanud ning alati lähtunud põhimõttest, et kulud kaetakse osalejate poolt, mitte ühingu eelarvest, mis on ennekõike mõeldud katkematu väljasõidu tagamiseks ja vabatahtliku merepääste arendamiseks meie regioonis. Loodame ka järgnevates Toila valla lehtedes oma tegevusest kogukonnale rohkem rääkida ning eriolukorra lõppedes plaanime teha eraldi päeva, mil avame Toila sadamas oma uksed ning näitame, demonstreerime ja tutvustame lähemalt vabatahtliku merepäästega seonduvat. Seniks aga pane “Like” või “Meeldib” meie facebook`i lehel!

Toila Vabatahtlik Merepääste

toila@sar.ee

Aprill

101 aastat tagasi kirjutas Hendrik Visnapuu:

See aasta tuleb kevad teisiti,
tiu tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
tiu tiu! ja teisiti ning hoopis teisiti.

Tema kevad tuli sel ajal teisiti kindlasti hoopis teistel põhjustel, kui meil täna.
Aga vaatamata kõigele tuleb kevad igal aastal ikka ja jälle, toob endaga kaasa uued värvid ja uued lõhnad, peseb puhtaks maa ja metsa, paneb liikuma uued energiad looduses ja inimestes.

Jah, me oleme täna olukorras, milleks me keegi valmis ei olnud, ei saanudki olla... Õpetajad, õpilased ja lapsevanemad peavad hakkama saama e-õppega, paljud meist peavad hakkama saama oma töödega kodukontoris ja kahjuks on palju ka neid, kes peavad toime tulema sellega, et nende töö on nö „lukku pandud” ja tööd teha ei saagi.

Aga hoolimata kõigest me peame sellega toime tulema, sest teisiti lihtsalt ei saa. Kahtlemata on praegu kõige raskemas olukorras need, kes peavad oma tööd tegema selleks, et riik ja majandus ikkagi edasi toimiks või selleks, et meile kõigile oleks tagatud arstiabi ja turvalisus. Nende tööd saame me kõik kergemaks teha eeskätt sellega, et püsime võimalikult palju kodus, püsime terved.

Igasugused piirangud on kindlasti paljudele rasked üle elada, aga täna on vaja nendega leppida, et homme saaksime tugevamatena edasi minna.

Seepärast – püsige kodus, püsige terved, kasutage tekkinud vaba aega perega koos olemiseks, looduses jalutamiseks, lugude jutustamiseks, vanade fotoalbumite vaatamiseks, raamatute lugemiseks, lauamängude mängimiseks, koos kokkamiseks, remondi tegemiseks või suurpuhastuseks jne. Ühesõnaga selleks, milleks teil tavaolukorras ringi tormates ehk aega nii palju ei jää.

Lõpetan meie presidendi tsitaadiga: „Head Eesti inimesed – on ühte hoidmise aeg. Paraku on ka eemale hoidmise aeg. Teeme nii, et see ei oleks üksinduse aeg, vaid see oleks ka suhtlemise aeg ja hoolimise aeg. Nii saame sest jagu.”

Tervist soovides

Lea Rand

Toila Vallavolikogu teated

25. märtsi istungil

* Kuulas volikogu ära ja kinnitas revisjonikomisjoni 2019. aasta töö aruande ja 2020. aasta tööplaani;

* Tunnistas kehtetuks Toila Vallavolikogu 20.06.2007 otsusega nr 100 kehtestatud Toila valla, Toila aleviku „Kivi tänava detailplaneeringu” ja Toila Vallavolikogu 20.06.2007 otsusega nr 101 kehtestatud Toila valla „Metsapargi detailplaneeringu”;

* Andis Toila Vallavalitsusele loa alljärgneva vallavara võõrandamiseks:

1) Korteriomand aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Juurdeveo tn 6 korter nr 4, 1-toaline, pindala 35,6 m2.

2) Hoonestatud kinnistu Baasi, Ida-Viru maakond, Toila vald, Kukruse küla, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 9 019 m². Kinnistul paikneb Kukruse mõisa tootmisbaas.

3) korteriomand aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Kreegi tn 6 korter

nr 4, 1-toaline, pindala 30,8 m2.

4) korteriomand aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Kreegi tn 6 korter

nr 6, 1-toaline, pindala 32,00 m2.

5) korteriomand aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Kreegi tn 6 korter

nr 8, 1-toaline, pindala 31,70 m2.

* Toimus Toila valla 2020. aasta eelarve teine lugemine ja vastuvõtmine.

Kokkuvõte Toila valla 2020. aasta eelarve seletuskirjast (koostas Toila valla pearaamatupidaja Silja Vask):

Toila valla 2020. aasta eelarve maht on kokku 8 509 955 eurot. Eelarve on jaotatud valitsemisfunktsioonide alusel viieks valdkonnaks alljärgnevalt: vallavalitsemise, kultuuri, hariduse, majanduse ja sotsiaalvaldkond.

2020.aasta eeldatav tulude maht on vähenenud 116 797 eurot ja kulude maht suurenenud 474 016 eurot võrreldes 2019. aasta eelarve täitmisega. Tulude kasv on vähenenud võrreldes 2019. aastaga, see on tingitud maavarade ressursitasu laekumise vähenemisest ja seoses Kohtla Nõmme lastekodu sulgemisega.

Toila vallas on alljärgnevad hallatavad asutused:

2020. a alguse laste arv 2019 . a alguse laste arv

1. Toila Gümnaasium 253 õpilast 243 õpilast
2. Toila Muusika ja Kunstikool 81 õpilast 82 õpilast
3. Voka Lasteaed Naksitrallid 71 last 68 last
4. Kohtla-Nõmme Kool (sh lasteaed) 81 õpilast ja 45 last 83 õpilast ja 43 last
5. Kohtla-Nõmme Lastekodu 16 last 27 last
6. Toila Kultuuri-ja Spordikeskus (sh Voka kultuuri- ja spordihoone, Toila seltsimaja, Kohtla-Nõmme ja Saka rahvamaja ning Voka, Järve ja Kohtla-Nõmme noortekeskused. Lisaks lavad-väljakud).
7. Toila Vallaraamatukogu (sh Toila, Voka, Saka ja Kohtla-Nõmme)
8. Toila sadam

Laste arvu stabiilsus haridusasutustes on Toila vallas hea. Kohtla-Nõmme lastekodu laste arvu vähenemine on seotud 01. juulist 2020 lastekodu sulgemisega.

Pikaajaline leping Foronte OÜ lõpeb aastal 2026 lasteaiateenuse ja alushariduse teenuse ostmisel 60 le lapsele (hinnanguline summa 3 445 000 eurot.)

Ülevaade Toila valla hariduselu peamistest näitajatest:

• Toila vallas tegutseb 2019/2020 õppeaastal 3 alus-, põhi ja gümnaasiumihariduse asutust sh. Toila gümnaasiumi astmes on 50 õpilast.

Sotsiaalvaldkonna eelarve vähenemine on seotud Kohtla-Nõmme lastekodu sulgemisega 01. juulist 2020.

Puudega inimeste sotsiaalse kaitse eelarve on suurenenud 4446 eurot. Puudega inimeste toetust maksti 26 täiskasvanule ja 8 lapsele.

Eakate sotsiaalhoolekandeasutused on Toila valla poolt suunatud abivajajad erinevatesse hoolekandeasutustesse. 2019 aasta detsembris oli hoolealuseid 20 inimest. Hooldekandeasutuste eelarvet on suurendatud 15 293 eurot 27% seoses teenuste kallinemisega.

Toitjakaotanute sotsiaalse kaitse eelarves on matusetoetus, mis on Toila vallas matusekulude hüvitamiseks 300 eurot. 2019 aastal on matusetoetust makstud 63 inimesele.

Asendus- ja järelhooldustoetus on suurenenud 18 691 eurot ja on riigi toetus lastekodusse suunatud lastele ja eeskostel või peredes olevatele lastele. Teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku ning õpingute jätkamise toetamine.

Muu perekondade ja laste kaitse eelarve on suurenenud 25 003 eurot. 2019. aastal maksti lasteaia kulude toetust 18, sõidukompensatsiooni 10, invavahendite toetust 1 inimesele. Laste kulude toetust 15 ja koolisõidutoetust 18 inimesele. Sünnitoetust maksti 2019. aastal 49 inimesele.

Eluasemeteenused riskirühmadele sisaldas 2019. aastal projektide finantseerimist 18500 euroga. 2020. aastal on projektide omafinantseerimine kokku 13 910 eurot. Arvestatud on eluaseme kohandamiseks 8910 ja 500 kodu tuleohutuks projektile 5000 eurot. Küttetoetuse eelarve on 12 100 eurot.

2019. aastal on maksti küttetoetust 43 inimesele ja 2020. aasta eelarves on planeeritud küttetoetuse määra tõsta 220 eurolt 250 le eurole.

Riiklik toimetulekutoetus 82 586 eurot. Riigieelarvelised vahendid, mis eraldatakse riigi poolt toetuseks kehtestatud toimetulekupiiri tagamiseks. Toila vallas maksti 2019. aastal toimetulekutoetust 47 inimesele.

Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 16 500 eurot ja 28,6% Siin kajastatakse muid sotsiaaltoetusi. Toila vallas on 2019. aastal makstud ravimitoetust 94 ja sotsiaaltoetust hädavajalikeks kulutusteks 46 inimesele. 2020. aasta l on planeeritud tõsta siin kajastuvate sotsiaaltoetuste piirmäärasid.

Muu sotsiaalne kaitse 79 200 eurot

Koduhooldus- ja sotsiaaltöötajate personalikuludeks summas 57 610 eurot. Sotsiaaltöötajate käsutuses oleva

kahe sõiduki ülalpidamiskulud summas 9 460 eurot. 2019. aasta novembris osutati koduhooldusteenust 20 inimesele.

Toila valla 2020. aasta eelarve põhitegevuse tulude prognoositav maht on planeeritud 7 398 300 eurot. Põhitegevuse tulude planeerimisel on lähtutud riigi poolt eraldatud toetuse summadest, millega kaetakse riigi poolt kindlaks määratud kohustusi. Tulude planeerimisel on hoitud konservatiivset joont.

Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks. Kohalikud maksud Toila vallas on reklaamimaks ja parkimistasu.

Füüsilise isiku tulumaksu prognoos 2020. aastaks on 4 405 000 eurot. Füüsilise isiku tulumaksu ülekandmist kohalikele omavalitsustele reguleerivad tulumaksuseadus ja füüsilise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsustele eraldamise kord. Tulumaksu laekumist mõjutab maksumaksjate arv, brutosissetulek ja riigi poolt igal aastal omavalitsustele kehtestatav tulumaksu laekumise määr. 2020. aastal tõuseb määr 11,96%-ni. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine moodustab põhitegevuse tuludest 59,5 %.

Seisuga 01.01.2020 elas Toila vallas rahvastikuregistri andmetel 4739 inimest, neist 0-17 vanuseid 824, tööealisi (18-63) 2745 ja eakaid (64-..) 1170. Elanikkond on vähenenud 61 inimese võrra ja tööealiste inimeste arv on vähenenud 24 inimest.

Eelarvesse on planeeritud sihtotstarbeliselt antud toetused tegevuskuludeks 78 569 eurot:

Eesti Kaevandusmuuseumi territooriumil oleva töökojahoone lammutamine (Kredex) 30 000 eurot

Valaste joa õppe- ja matkarajale eraldatud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 25 920 eurot.

Jõhvi-Toila kergliiklustee projekti ettevalmistustöödeks riigieelarvest 15 000 eurot.

Toila Vallaraamatukogule riigieelarvest eraldatud raamatute soetamiseks 7 649 eurot.

Eelarve põhitegevuse kulude maht on planeeritud 2020. aastaks 7 395 800 eurot.

2020.aastal on personalikulud kokku 3 473 789 eurot, mis on 46,9% kogu põhitegevuse kuludest. 2020. aastal valla hallatavas asutustes ja vallavalitsuses palgatõusu eelarves planeeritud ei ole, tulude vähenemine seda ei võimaldanud. Tööjõukulude planeerimisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse poolt alates 01.01.2020 kinnitatud töötasu alammääraga täistööajaga töötamise korral 584 eurot kuus. Alates 01.01.2020 õpetajate töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 1315 eurot kuus ja koolieelse lasteasutuse õpetaja töötasu 1184 eurot.

INVESTEERIMISTEGEVUS

2020. aasta eelarves on investeeringute elluviimisel jälgitud nii arengukava, ühinemislepingut, eelarvestrateegiat. Vallale aastatel 2017-2019 eraldatud ühinemistoetuse jääk on 312 000 eurot, sh Toila-Voka tänavavalgustus 261 000 ja Kohtla-Nõmme koolistaadion 51 000 eurot. 2020. aasta eelarvesse on on planeeritud ühinemisrahadest 204 000 eurot tänavavalgustuse renoveerimiseks ja 1800 eurot Kohtla-Nõmme kooli staadionile jalgpalliväravate soetamiseks.

Investeeringukuludena on 1 094 722 eurot kajastatud alljärgnevad objektid:

• Vallateede investeeringud teede ja kõnniteede ehitusse 252 828 eurot
• Voka ja Toila tänavavalgustus 204 000 eurot
• Toila Gümnaasiumi ventilatsioon ja tualettruumid 80 000 eurot
• Voka aleviku laste mänguväljak 72 850 eurot
• Toila pumptracki väljaku rajamine 65 000 eurot
• Vallamaja treppide remont 45 000 eurot
• Projektide omafinantseerimise reserv 40 000 eurot
• Järve küla tänavavalgustus 36 000 eurot
• Toila sadama ujuvkai, piirdeaed ja liugvärav 31 963 eurot
• Valaste joa õppe- ja matkaraja korrastamine 28 920 eurot
• Voka lasteaia saali ventilatsioon 25 000 eurot
• Kohtla-Nõmme Kooli tööõpetuse klassi ventilatsioon 23 000 eurot
• Kohtla-Nõmme Kooli üldkonseptsiooni loomine 20 000 eurot
• Videovalve paigaldamine asulate sissesõitudele 15 000 eurot
• Voka alevikus tiikide seisukorra uuring 10 800 eurot
• Kohtla-Nõmme Kaasiku tänava veeühenduse projekteerimine 7 500 eurot
• Kukruse mõisa kuivati varemete projekt 5 900 eurot
• Kokku: 963 761 eurot
• Hajaasustuse vee- ja kanalisatsiooniprojektid 115 961 eurot
• Kaasav eelarve 10 000 eurot

Kokku: 125 961 eurot

Finantseerimistegevuse eelarves on kajastatud valla laenude põhiosa tagasimaksed 2020 aastal 170 225 eurot. Laenude põhiosa jääk on 483 898 eurot aastani 2023.

2020 aasta eelarves uue laenu võtmist planeeritud ei ole.

Mis on seoses eriolukorraga muutunud Toila vallas?

Meie kõigi elukorraldus on peale Vabariigi Valitsus väljakuulutatud eriolukorda muutunud uskumatu kiirusega. Iga tegevusega, iga otsusega, mis langetada tuleb, käib kaasas mõte koroonaviirusest. Igas tegevuses on meie möödapääsmatuks kaaslaseks saanud arvuti ja ilma internetita ei kujuta hetkegi ette.

Märksõna on elukorralduse muutumine. Mis on muutunud Toila vallas?

E-õppele on üle läinud Toila Gümnaasium ja Kohtla-Nõmme Kool. Kuigi kartsime, et sellest tuleb palju arusaamatusi ja takistusi, siis tänaseks tundub minevat arvatavast rahulikumalt. Mitte ainult lapsed, vaid ka õpetajad on haaratud innovaatilisest maailmast. Muidugi on raske, aga see annab võimalusi uutele ideedele ja põnevate tegevuste väljamõtlemisele. Lapsevanemate roll on mitmeid kordi laienenud.

Toila Vallavalitsusel tuli teha karmimaid otsuseid lasteaedade osas, et takistada viiruste levikut. Lasteaedae juhid küsitlesid lapsevanemaid ja selle tulemusel sulgesime alates 16. märtsist Voka ja Kohtla-Nõmme lasteaiad kaheks nädalaks. Tänaseks on olukord muutunud. Lasteaialaste vanemad, kelle igapäevatöö on seotud elutähtsate teenuste osutamisega või teenindussektoris – pääste, politsei, meditsiinis, kauplustes. Nende töö peab jätkuma ja seetõttu on alates 01.04.2020 Voka lasteaias Naksitrallid ja Kohtla-Nõmme Kooli lasteaias avatud valverühm. Koht valverühmas tagatakse elutähtsate ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalike valdkondade töötajate lastele lapsevanema kirjaliku avalduse alusel.

Peame kõik aru saama, et mida vähem me liigume avalikes kohtades ja oleme kontaktsed teiste inimestega, seda vähem on riske nakatumiseks.

Vallavalitsus on oma töö ümber korraldanud.

Vallavalitsuse töö toimub kaugtöö vormis. Elanike vastuvõttu vallamajas kohapeal ei toimu. Suhelda saab telefoni või e-kanalite kaudu.

Vältimatult vajalike kohtumiste osas palume ametnikuga eelnevalt kokku leppida.

Jätkuvad need rahvastikutoimingud, mis nõuavad isiklikku kohale tulemist (nt sünni registreerimine, elukohateate esitamine): sündi on võimalik registreerida e-teenusena portaalis rahvastikuregister.ee. Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele s.t. nii abielus, mitteabielus kui üksikvanemad. Palume praeguses eriolukorras tungivalt vastsündinute vanematel kasutada sünni registreerimiseks e-teenust, et vältida asutustes käimist ja nakatumist. Kui portaali rahvastikuregister.ee kaudu ei ole seda võimalik teha, siis tuleb esitada vastav avaldus Toila vallavalitsusele. Palume selleks eelnevalt telefoni teel ühendust võtta telefonil: 3369 845; +372 5169154

Elukohateadet (elukohateade) on võimalik vallavalitsusele esitada posti teel – Toila Vallavalitsus, Pikk 13a, 41702 Toila. Elukohateatele tuleb lisada koopia isikut tõendavast dokumendist

digiallkirjastatult e-posti aadressile toilavv@toila.ee, kasutades e-rahvastikuregistri iseteenindusportaali.

Vältimatu sotsiaalabi osutamiseks saab helistada telefoni või kirjutada e-posti teel.

Sotsiaaltoetuste avaldusi s.h. toimetulekutoetuse avaldusi saab esitada kontaktivabalt Toila vallamaja postkasti, mis asub vallamaja sissepääsu eesruumis. Kohtla-Nõmme ja Kohtla teenuskeskuste ning Voka sotsiaali postkastid asuvad sissekäigu ees. Taotluse võib esitada ka vabas vormis (ei ole vajalik ankeet).

Sotsiaaltöö spetsialist Kersti Tammesaar +372 53316693; kersti.tammesaar@toila.ee

Sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool +372 53419885; krista.kool@toila.ee

Soovitus valla inimestele, kui märkate ja teate üksi elavaid eakaid inimesi, kes vajavad abi, palun andke nendest teada eelpool nimetatud telefoninumbritel.

Kultuur, spord ja vaba aja veetmine elab samuti muutuste tuules ja võimalikult viirusevabalt. Keelatud on kõik avalikud kogunemised, etendused, kontserdid, konverentsid, spordi- ja liikumisüritused.

Suletud on kõik muuseumid, kultuuriasutused. Toila Vallaraamatukogu koos haruraamatukogudega on lugejatele suletud kuni 1. maini 2020. Raamatukogud pakuvad kontaktivaba laenutuse võimalust.Suletud on basseinid, ujulad, veekeskused, spaad, saunad, spordihooned, spordisaalid, jõusaalid, spordiklubid jms.

Piirangud on selleks, et neist tõemeeli kinni pidada. Suhtugem olukorda arusaamisega ja tehkem kõik selleks, et nii meie ise kui meie kaaskondlased jääksid terveks.

Hoidkem üksteist ja säilitagem rahu!

Eve East

vallavanem

Hariduselu on jätkuvalt luubi all - Hea haridus väikesest vallagümnaasiumist

Kerda Eiert, abivallavanem

Toila valla hariduselu on peale märtsikuu vallalehte läinud kihama. Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri artikkel tekitas kogukonnas vastakaid arvamusi ning pani analüüsima Toila Gümnaasiumi positsiooni haridusmaastikul. Järelkajad artiklile kestavad tänaseni. Palju on küsitud, miks oli Toila valla lehes üldistav ja halvustav jutt koolidest ning miks me rikkusime teadlikult seeläbi oma kooli mainet. Gümnaasiumihariduse teema puudutab tervet Ida-Virumaad, mitte ainult Toila valda. Kui vaadata meie gümnaasiumi osas õppivaid noori, siis ligi 20% on teistest omavalitsustest. Ka olnud artikkel puudutas tervet Ida-Virumaad. Jään jätkuvalt seisukohale, et nüüd on aeg aruteludeks, kuidas minna ühiselt edasi. Nüüd, kui oleme lugenud ka teistsugust arvamust ning tutvunud meie jaoks ehk algul ehmatava nägemusega. Oma mainet kujundame me ise, sellega mida me igapäevaliselt teeme ja milliseid väärtusi oma noortes edasi kanname. Ükski artikkel seda muuta ega kõigutada ei saa, kui me seda ise ei lase. Isiklikul solvumisel ei ole antud teemas kohta. Päeva lõpuks on ju kõik ühe eesmärgi nimel väljas – pakkuda meie noortele head haridust. Vajalik on vaid jõuda dialoogini.

Mul on hea meel, et see teema puudutab ning on pannud kaasa mõtlema. Oluline on hoida ees suurt pilti. Olulise tüki sellesse suurde pilti lisab tänases lehes olev Toila Gümnaasiumi vaade.

Olen tänulik Hendrik Agurile, kes avas meie artiklite sarja ning käivitas sellega elava diskussiooni. Püstitatud postulaatidel on oluline koht edasistel aruteludel. Olen tänulik ka Toila Gümnaasiumi hoolekogu liikmetele argumenteeritud arvamuste esitamise eest.

Märtsikuu valla lehes sai alguse hariduselu puudutav rubriik. Selle esimeseks artikliks oli tellitud Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri arvamusartikkel “Gümnaasiumiharidusest Ida-Virumaal: tugev kodulähedane põhikool nõrga vallagümnaasiumi asemel”, millele järgnes elav diskussioon haridusvaldkonnaga seotud inimeste hulgas.

Toila Gümnaasium teeb pidevalt pingutusi õpilaste arvu suurendamiseks ja oma maine hoidmiseks.  Kahjuks võib H. Aguri artikli pealkirjast ekslikult jääda mulje, nagu ka Toila Gümnaasiumi näol oleks tegemist nõrga vallagümnaasiumiga. Gümnaasiumihariduse kvaliteedi mõõdikutena tõi autor välja riigieksamite tulemused ja sissesaamise kõrgkoolidesse, mis olevat Ida-Virumaa vallakoolide gümnaasiumiosades väga madal. Kuna artikkel ilmus just Toila valla lehes ja Toila vallas pole rohkem väikseid maagümnaasiume, siis ilmselt jäi autori kodutöö poolikuks, sest kõigi nende kvaliteedinäitajate kohta on saadaval avalikud andmed ja Toila Gümnaasium on nende näitajate poolest pigem vabariigi paremate seas. Samuti on Toila õpilased olnud edukad kõrgkoolidesse sissesaamisega ja ka selle poolest ollakse üle vabariigi keskmise. Uue riigigümnaasiumi tulemused selguvad alles kolme aasta pärast, seni saame tugineda vaid teiste riigigümnaasiumite omadele.

Artiklis oli viidatud ka Ida-Virumaa PISA 2018 testide madalatele tulemustele. Toila valla lehes selline faktidega manipuleerimine eksitab valla elanike ja võib jätta mulje, nagu ka meie õpilaste tulemused oleksid nõrgad. Toila Gümnaasiumi PISA 2018 tulemused on Eesti keskmised (see tähendab paremad kui enamuse maailma riikide keskmised) ja valdkonniti 27-33 punkti kõrgemad kui Ida-Virumaa keskmine tulemus. 

Tõsi, ka meie õpetajaskond vananeb samas tempos kui kogu Eestis. Meie õpetajate keskmine vanus ei erine paraku Eesti keskmisest, kuid loodame, et ülikoolid suudavad ette valmistada uusi õpetajaid nii täppisteadustes kui humanitaarainetes ja mõni neist leiab tee ka Toila Gümnaasiumisse. Peame mõtlema, mida on vald valmis noorte õpetajate meile töölemeelitamiseks välja pakkuma. Halvustavana kõlavad väited, nagu toimiks kool vaid selleks, et meie kauaaegsed õpetajad saaksid “koormuse täis” või nagu poleks siin piisavalt kompetentsi. Silmas tuleb pidada, et gümnaasiumiosa kaotamine ei pruugi tingimata toetada tugeva põhikooli ideed, pigem vastupidi, sest sellega võib kaasneda hoopis ilmajäämine kompetentsetest gümnaasiumiõpetajatest, kes õpetavad ka põhikooli vanemas astmes.

Tõsi on see, et riik kooli pidajana eraldab riigigümnaasiumidele rohkem vahendeid, kui vallad seda teevad. Munitsipaalkooli rahastus on jagatud omavalitsuse ja riigi vahel, kust tuleb õpetajate palgaraha.  Väikese maagümnaasiumi puhul tuleb vallal mingi osa juurde maksta. Sel aastal on valla poolt gümnaasiumiosa õpetajate palkade katteks lisanduv summa ca 18 000 eurot. Samas ei ole näha, et omavalitsuse kulud oluliselt väheneksid gümnaasiumiosa kaotamisega. Sõltuvalt õpilase valitud koolitüübist tuleks vallal tasuda teises omavalitsuses õppivate õpilaste eest nn pearaha, samas jääks saamata teistest omavalitsustest meil õppivate õpilaste õpilaskoha maksumus. Valla poolt 2019 aastal tellitud Toila Gümnaasiumi gümnaasiumiastme jätkusuutlikkuse hinnangus järeldatakse, et valla kokkuhoid gümnaasiumiastme sulgemisel on tagasihoidlik ja gümnaasiumiastme pidamine pigem valla põhimõtteline poliitiline valik  ja siin on kogukonnal kindlasti oma sõna sekka öelda. 

Gümnaasiumi peamine fookus peab olema tugev akadeemiline haridus ja selleks on õppekavas ette nähtud teatud põhiained, mille õpetamise kvaliteeti ei mõjuta mitte kooli suurus, vaid õpetajad ja keskkond, mis valitseb klassis ja koolis üldiselt. Küsides meie gümnasistidelt, miks nad on valinud selle kooli, tuuakse esile just head eestikeelset haridust, nn oma kooli vaimu, ühiseid tegevusi ja seda, et meie koolis on sõbralikud suhted õpilaste ja õpetajate vahel. Paljud on valinud Toila kooli eestikeelse keskkonna pärast, mis valitseb koolis ka vahetundidel.

Riiklik õppekava kehtib kõigile koolidele ja sellest lähtutakse ka Toila Gümnaasiumis. Meil pakutakse õpilastele üle 30 vaba valikaine, millele lisanduvad kooli poolt määratud 13 valikainet. Väikese õpilase arvuga gümnaasiumis võib valikute pakkumine olla keerulisem, kuid oleme leidnud oma lahenduse. Õpilaste arvu tõttu ei saa me tõesti avada igal aastal kõiki rühmasid, kuid pakume üle aasta gümnaasiumiüleseid valikainete kursusi. Lisaks osalevad meie õpilased ka näiteks ülikoolide teaduskoolide kursustel, mille osalemistasu katab kool. Suureks boonuseks peredele on ka autokooli kursuste läbiviimine, mille maksumusest poole katab vald. Järgnevatel aastatel plaanime valikainete loetelu veelgi laiendada. 

Meie kooli missioon on anda konkurentsivõimeline kvaliteetne eestikeelne akadeemiline haridus ja selle nimel me iga päev töötame. Soovime, et õppetöö oleks põnev ja väljakutseid pakkuv. Osaleme rahvusvahelistes projektides ja üle-eestilistel konkurssidel. Meie laia silmaringiga põhikooli võistkond on olnud kahel aastal järjest väga edukas raadioviktoriinis “Miniturniir”, juba aastaid osaletakse edukalt üle-eestilisel saksakeelsete ansamblite võistlusel “Lautstark”, erinevatel etluskonkurssidel ja “Robotexil”. Meie õpilased on käinud vahetusõpilasteks Jaapanis, Taanis, Tšiilis, Ameerikas. Meil on partnerkool Austrias, kellega toimuvad õpilasvahetused. Pidevalt käivad õpilaste ees külalislektorid, õpilased osalevad töövarjupäevadel ning külastavad ettevõtteid ning 9. ja 12. klassi õpilased saavad karjäärinõustamist. Meil on rõõm oma praeguste ja endiste õpilaste üle, kes on konkurentsivõimelised ja saavad elus hästi hakkama. Oma vilistlaste näitel võime uhkusega öelda, et ka väikesest vallakoolist võib sirguda peaministri lähedane kaastöötaja, rahvusvahelise haardega suusategelane, Tuleva asutaja, doktorikraadiga teadlane, suurte massispordiürituste korraldaja, edukas ettevõtja, arst, jurist, insener, õpetaja, tõlkija, muinsuskaitsespetsialist, Transferwise töötaja, ...

Seoses kooli uue arengukava koostamisega oleme läbi viinud sisehindamise, mille käigus hindasime oma tugevusi ja nõrkusi. Loomulikult oleme kaardistanud ka mitmeid parendusvaldkondi ja asunud juba tegutsema selle nimel, et väljatulnud kitsaskohti parandada. 

Toila Gümnaasiumi vajalikkus ning säilitamine on mitmete eelnevate aastate jooksul eri osapoolte vahel läbi vaieldud teema, milles on leitud konsensus. Haridusasutus ei saakski normaalselt funktsioneerida, kui sellist konsensust poleks ning ei oleks selget perspektiivi ja peaks tegutsema pidevas sulgemisohus. Kindla perspektiivi puudumine hakkaks lõpuks mõjutama ka õpilaste ja lapsevanemate valikuid. Toila vallas on see konsensus õnneks leitud ja Toila Gümnaasiumi säilimine ja arendamine on ka Toila valla arengukavas 2018-2030. Samuti on seal välja toodud Toila Gümnaasiumi ja Kohtla-Nõmme Kooli sidustamine, et Kohtla-Nõmme Kooli lõpetanud õpilased jätkaksid gümnaasiumihariduse omandamist Toila Gümnaasiumis. Kui eelmise artikli autor süüdistab vallajuhte vastutustundetuses, siis leiame, et hoopis vastutustundetu oleks jätta meie valla kodanike lapsed ilma alternatiivist saada heal tasemel eestikeelne gümnaasiumiharidus oma vallas.

Hendrik Agurile soovime edu tema juhitava kooli arendamisel ja hoiame pöialt, et seal kõik  hästi läheks. Palju ajutist tähelepanu võib endale tõmmata ajakirjanduse ja muu meedia abil, aga päeva lõpuks tahavad inimesed koolilt ikka sisu ja tulemusi. Uue riigigümnaasiumi tibusid saame lugeda alles kolme aasta pärast ja ka siis on veel liiga vara midagi selle kohta arvata. Hea koolikeskkonna loomiseks võib kuluda aastakümneid. Lammutamine on lihtne. Hoiame meie seda, mis on juba tehtud ja olemas, hoiame head eestikeelset gümnaasiumiharidust Toila vallas.

Signe Ilmjärv, Toila Gümnaasiumi direktor

Avar Pentel, Toila Gümnaasiumi IT juht