Pühajõe külaseltsil täitus esimene kümme

Kümme aastat küla arendamise ja ühisettevõtmiste eestvedajana tegutsenud MTÜ Pühajõe Tegijate Selts vaatas 3. novembril toimunud peoõhtul nii minevikku kui tulevikku.

"Mäletan, et seltsi asutamiseks saabusime pimedal sügisõhtul vanasse Pühajõe pastoraadimajja, kus põrand kõikus ja oli väga rõske ning akna taga undas tuul," meenutas seltsi asutajaliige ja kauaaegne juht Kersti Liiva.

Mehed panid nime

"Kuna mehed olid arvulises ülekaalus, panid nemad seltsile nime ja mind määrati juhatuse esinaiseks. Samal ajal, kui meie tegelesime seltsi asutamislepingu koostamisega, tegi Lauri Jalonen koos lastega ajurünnaku. Nii said ka lapsed kaasa mõelda, mida nemad tahaksid, et me külas huvitavat teeksime," lisas ta.

Küla lapsed ja noored on hiljemgi osalenud kõikides seltsi ettevõtmistes. Seda märgati ka 2015. aasta Eesti aasta küla konkursil, kus Pühajõe küla sai Eesti maaomavalitsuste liidu eripreemia selle eest, et on suutnud kaasata külaelu edendamisse eri põlvkonnad.

"Külaseltsil on väga vedanud, et meil on tublid, aktiivsed ja väga erinevates eluvaldkondades tegutsevad inimesed. Tänu sellele on meil suur kompetents ja meie külaseltsi tuuakse eeskujuks teiste mittetulundusühingute seas," rääkis Liiva.

 Külaseltsi juhtimise ajast tõi ta välja kaks meeldejäävamat üritust - aasta küla konkurss ja igamehe ralli korraldamine Pühajõe krossirajal. "Need üritused andsid uue kogemuse ja hoo."

Seltsi praegune esimees Tiit Salvan tõdes, et kümne aasta eest tuldi kokku praktilisel põhjusel - vallal oli vaja pastoraadimaja renoveerimise eestvedajat ja elluviijat, külaelanikel kokkusaamise kohta ning kogudusel korrastatud hoonet.

"Tollal oli nii, et kui investeeringuid tehti, käendasid juhatuse liikmed isiklikult laenu pangale. See oli meie inimeste tõsine töö ja vastutus, sest alati eksisteerib risk, et teed asja ära, aga toetusraha ei tule. Aga kõik projektid, mis on ette võetud, on lõpule viidud. Viimane projekt, mille suvel lõpetasime, oli küttepuude tehnika soetamine. Selleks sai selts Kirderanniku Koostöökogult LEADER toetuse," rääkis Salvan. 

Projektide kõrval hoiavad seltsi aktiivsena traditsioonilised ühisüritused, näiteks kodulooline jalgrattamatk või käsitööpäev. Viimati koguneti perekond Liiva õueköögis ühislaulmiseks, et tähistada Vabariigi taasiseiseisvumispäeva.

Elujõu säilitamiseks

"Minu ootus oli seltsi tehes, et meie küla oleks elujõuline ka pika aja pärast ja lastel tekiks kogemus ühistegevusest. Kui lapsed näevad, et vanemad käivad koos, on nende jaoks koos tegutsemine normaalne," ütles Salvan.

Nii väärib selts ka oma nime. "Seltsile nime pannes soovisime, et see oleks teistsugune kui teistel. Mõtlesime, et võib juhtuda nii, et me ei aja kogu küla asja ja seetõttu ei pretendeeri külaseltsi nimele. Aga teisi algatusi pole tekkinud," tõdes Salvan.

On hoopis juhtunud, et selts ei aja mitte ainult Pühajõe asja, vaid on ületanud küla piirid. "Meiega on tahtnud liituda ka inimesed Vokast, Altkülast ja Toilast. Tulevikus võiks ehk veelgi arvuliselt kasvada ja leida uusi tegevusi. Näiteks võiks külaselts olla vallale abiks, et korrastada krossirada," arvas Salvan.

Toila vallavanem Eve East märkis, et vald toetab igati aktiivseid tegevusi, mis kohapeal arengut edasi viivad. "Volikogus võeti hiljuti vastu määrus, mille järgi antakse tegevustoetusi. Aga kõige tähtsamad on inimesed. On ääretult soe tunne, kui kogukonnas tegutsevad hingega inimesed," tunnustas ta Pühajõe Tegijate Seltsi liikmeid.

Sirle Sommer-Kalda

Foto: RAIT MATTIAS SALVAN Sünnipäeva tähistamine algas tahvli paigaldamisega küla tammele, mis istutati kalmistu teeristi EV100 ja seltsi 10. aastapäeva puhul. Pildil on Pühajõe Tegjate Seltsi auliige Olav Vallimäe ja juhatuse esimees Tiit Salvan.

Peoõhtu toimus Toila seltsimajas, kus peeti kõnesid ja võisteldi küla ajaloo tundmises. Tantsuks mängis lustibänd Pärgament.