Oktoober

Päike peidab end pilvepatjade taha
maapind kohendab lehtede tekki
nohused hallad end tantsivad maha
jah, õhus on sügisemekki

Linnu lahkumislaul ja põhjatuul huilgab
keldrid täitunud purkide särast
külmast sündinud pisar end suunurgale muigab
jah, suvi on kadunud ära

Sügisvihm suve ja soojuse nügib
poristel jälgedel paterdab sügis

Heliriin Puistamaa “Sügis”