Jaanuar

 

Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Toila Vallavalitsuse 02.04.2018 korraldusega nr 80 „Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine”. algatati OÜ Eramu Ekspert 04.12.2018 taotluse alusel Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistul (katastritunnus 32002:004:0041, reg nr 4644908 , maa sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,18 ha ) detailplaneeringu koostamine.

Planeeringualal hooned puuduvad.

Koostatav detailplaneeringu on kooskõlas Kohtla Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr 32 kehtestatud Kohtla valla üldplaneeringuga.

Keskonna mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1 alusel keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei algatatud.

Detailplaneeringuga kavandatakse planeeritaval alal neli elamumaa sihtotstarbega krunti ja nende hoonestustingimused ning kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti. Määratakse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukohad ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Detailplaneeringu on koostanud Hendrikson & KO, reg nr 10269950 .

Detailplaneeringu projekti on kooskõlastatud Päästeameti Idapäästekeskuse ohutusjärelvalve, Muinsuskaitseameti ja Elektrilevi OÜ.

Detailplaneeringu projektile esitatud arvamuste arutelu toimus 17.09.2020.

Toila Vallavalitsuse 13.10.2020 korraldusega nr 300 on detailplaneering vastu võetud. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 05.11.2020 kuni 20.11.2020. Avaliku valjapaneku käigus detailplaneeringule ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Tetailplaneeringu väljapaneku järgset valjakuulutatud avalikku arutelu 09.12.2020 ei toiminud huviliste puudumise tõttu.

Vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 2 detailplaneeringut Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks  ei esitatatud kuna detailplaneering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul ei esitatud detailplaneeringu kohta ühtegi arvamust.

Toila Vallavalitsuse 15.12.2020 korraldusega nr 365 on Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistu detailplaneering kehtestatud

Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila valla veebilehel:

https://toila.kovtp.ee/et/detailplaneeringud

Toila valla üldplaneeringu avalik arutelu

Toila valla korrigeeritud üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju 

strateegilise hindamise  aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 16. novembrist 

kuni 15. detsembrini 2020.

Planeeritavaks alaks on haldusreformi tulemusena Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemisel moodustunud Toila valla territoorium.
Toila valla üldplaneeringu eesmärk on Toila valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Toila vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine.

Üldplaneeringuga paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis toob välja planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud strateegilised mõjud ning esitab vajalikud leevendusmeetmed. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.

Materjalidega on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel https://toila.kovtp.ee/et/uldplaneering  

Üldplaneeringu avalik arutelu toimub 27. jaanuaril kell 10 Toila Seltsimajas.

TVL

Kingitused Toila valla kõige noorematele

Lapsed harjuvad õnnega kohe ja sundimatult,

sest nad ise on oma loomu poolest rõõm ja õnn.

-Victor Hugo-

 

Hea lapsevanem,

Toila Vallavalitsus soovib Teie perele lapse sünni puhul palju õnne ja ilusat kooskasvamise aega. COVID-19 levik ei võimalda Toila vallas juba traditsiooniks saanud väikeste kodanike vastuvõttu korraldada. Vaatamata olukorrale, soovime siiski anda väikese kingituse meie valla kõige noorematele.

Olete oodatud kingitusele järgi Toila Vallavalitsusse.

Kohtla-Nõmme ja Kohtla piirkonna laste kingitused ootavad teid teenuskeskustes.

Palun võtke kingituse kättesaamiseks ühendust krista.kool@toila.ee või telefonil 3369501 / 53419885

Kingituseks on kunstniku Helina Tilga portselanist pudrukauss ja kruus ning raamat „Pisike puu".

TVL 

Mida tõi aasta 2020 Toila Gümnaasiumi sõnakunstnikele?

 

Talvekuul meri on tumehall

ja lained laksuvad randa.

Maailmal rohkem on muresid,

kui lained jaksavad kanda…

Taevas on pime ja pilvine,

lootus seal kusagil magab.

Pisarad kipuvad silmile,

valgus on pilvede taga.

(Daniel Karjuhin)

Kohe- kohe lõppev aasta tõi kaasa igasuguseid tundeid: kurbust, muret, tänulikkust, uudsust ja …lootust.

Meie kooli korraldada on olnud juba mitmeid aastaid kaks maakondlikku üritust. Kevadel toimub vendade Liivide konkurss, kus võitja saab võimaluse esindada Ida-Virumaad vabariiklikul konkursil, mis sel aastal oli juba XXXII ja sügisel meretemaatikaga seonduv konkurss “Meri. Meri? Meri!”

Eriolukorra tõttu kolis Liivide võistlus Facebooki lehele. Õpilaste juhendamine toimus kirjavahetuse teel. Koos oma juhendatavaga valisime tekstid, panime paika ajakava, kuid ülejäänu tegid ära lapsevanemad. Nemad jälgisid ja järgisid, et nende võsuke saaks osaleda, leidsid võimaluse, kus ja kuidas etlemist filmida ja teistele vaatamiseks ning eriti kuulamiseks üles riputada. Oleme väga tänulikud peredele, kes oma laste mitmekülgseid huvisid toetavad, siinkohal eriline tänu Marten Aluoja ja Maria Saveljeva vanematele – just nemad aitasid oma lastel virtuaaletlusel osaleda.

Sel aastal osalesime esimest korda Kalju Lepiku auks korraldataval konkursil. 10. oktoobril tähistati Koerus kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Tänud Mats Peetsalu perele, kes lubasid noormehe õpetajaga puhkepäeval mööda Eestit rändama ja omaloomingut esitama. See luulevõistlus toimub tavaliselt Koeru Aruküla mõisas, aga uut haigusepuhangut kartes kolis seekord kultuurimajja, kus osalejad ja publik olid nõuetekohaselt hajutatud.

Mereteemalise etluskonkursi ajaks olimegi taas distantsõppele saadetud ja pidime oma ürituse teisiti korraldama. Seekord hindasime ainult meile saadetud noorte luuletajate omaloomingut.

Osalejaid oli maakonna kolmest koolist 31: Toila Gümnaasiumist (19 õpilast), K- Järve Tammiku Põhikoolist (11 õpilast) ja Mäetaguse Põhikoolist (üks õpilane).

Katrin Kivimeister

Noortegarantii tugisüsteemi aitab sul välja selgitada su unistused ja aitab neid saavutada

 

Toila vald on liitunud noortegarantii tugisüsteemiga. Tegu on tööriistaga kohalikule omavalitsusele, mis võimaldab saada teada enda piirkonna mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest ning pakkuda neile vajadusel tuge haridusteele naasmiseks, tööturule jõudmiseks ning üleüldiselt oma unistuste välja selgitamiseks. Oluline on see, et noored oleksid oma võimalusest teadlikud. Kahe aasta jooksul on antud programmi kaudu saanud kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu rohkem kui 1000 noort üle Eesti.

Meie soov jõuda nende noorteni, kes on takerdunud raskustesse ja/või vajavad nõu ja tuge oma elu korraldamisel. Noortegarantii tugisüsteemi kaudu on koos võimalik leida lahendus ja väljapääs.

Rohkem infot leiad aadressilt tooelu.ee/ngts.

TVL

Noortekeskuste mõju hindamine muutuste märkamise kaudu

 2020. aasta vältel osalesid kõik Toila valla noortekeskused (Voka, Järve küla ja Kohtla-Nõmme)  noortekeskuste mõju hindamise projektis. 

Projekti käigus kogusid ja analüüsisid kaheksa kohalikku omavalitsust

 (sh Toila) noorte endi räägitavaid lugusid sellest, kuidas on 

noortekeskuse tegevustes osalemine nende elu mõjutanud.

Toila valla noorsootöötajad kogusid kevadel kokku ligi 30 lugu, millest valisime välja kümme, mis sümboliseerisid enim noortekeskuse mõju noorte elule. Järgmises projekti etapis kaasasime peegeldusrühma, kuhu kuulusid inimesed, kes ei ole ise noortekeskuses noorsootöö tegijad, kuid on seotud noorte eluga ja noortele suunatud tegevuste arendamise ja rahastamisega. Siinkohal suur kummardus kõigile osalejatele, kes ühel või teisel viisil peegeldusrühmas kaasa lõid. Peegeldusrühma liikmed tutvusid kümne väljavalitud looga ning valisid omakorda nende seast välja kaks kõige mõjusamat lugu, mis näitasid, mida noorsootöös esile tõsta ja millist mõju peaks noortekeskus noore elus omama. Kõik noorte lood (kaasaarvatud need, mis valituks ei osutunud) koguti projektis osalevatelt omavalitsustelt kokku, et läbi viia üleriigiline analüüs.

Toon välja mõned põhilised tähelepanekud nii noorsootöötajate kui ka peegeldusrühma poolt, mis lugusid analüüsides välja tulid.

Paljud noored tõid välja, et noortekeskus on neile teiseks koduks, kuna seal on turvaline ja stressivaba õhkkond ning samuti toodi välja, et see on mõnele noorele ainuke koht, kus ta end nii tunda saab. Õhkkond on keskustes sõbralik ning kiusamine peaaegu olematu. Noortekeskust külastavad noored saavad omavahel hästi läbi ning seal avaneb võimalus eri vanuses noorte omavaheliseks suhtluseks. Tihtilugu tehakse noortekeskuses koos koduseid töid, kus suuremad on väiksematele abiks. Samuti õpetatakse üksteisele ka muud, näiteks kui keegi on osav piljardi mängimises, jagatakse lahkelt õpetusi ka teistele. Noored näevad üksteiselt õppimises suurt väärtust. Noortekeskuse kaudu on paljud noored leidnud omale häid sõpru ning koos noortekeskuses käies kasvab grupitunnetus ja erinevad sotsiaalsed oskused (nt ausus, koostöö). Noortekeskus toetab noorte seadusekuulekaks indiviidiks kujunemist. Noorsootöötaja näol nägid noored head sõpra ning tugi- ja usaldusisikut. Mõne loo puhul tõi noor välja, et noorsootöötaja on ainuke täiskasvanu tema elus, kelle poole ta oma muredega pöörduda julgeb. Noortekeskuse kaudu on paljud avastanud ka oma andeid, millega plaanitakse siduda ka tulevased karjäärivalikud. Noorsootöö tegevustes osalemisele lisaks saavad noored kaasa lüüa ka ise nende korraldamises ja loomises, mis on noorte sõnul neile ohtralt julgust ja pealehakkamisindu andnud.

Viimase sammuna viisime üheskoos Mustvee ja Alutaguse vallaga (kellega koos antud projekti raames tihedat koostööd tegime) läbi kokkuvõtva kohtumise, mille käigus analüüsisime projekti käiku ja tulemusi. Samuti arutlesime, mida peaks noortekeskuse töös tulevikus jätkama, millest loobuma ja mida uut tegema toetudes kogutud lugudele ja peegeldusrühmalt saadud tagasisidele. Kogutud lood säilitatakse ning kuna nägime noorsootöötajatega selles protsessis suurt kasu, otsustasime seda ka edaspidi rakendada. Algselt detsembris Tartus toimuma pidanud üleriigiline projekti kokku võttev seminar lükkus olude sunnil 2021. aasta suvesse ning Toila valla noorsootöö esindajaid on palutud sel sündmusel laiemale publikule oma kogemust jagama.

Projekti läbiviijad: Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Elisabeth Purga
Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse noorsootööjuht

Toila vald osaleb ka käesoleval aastal projektis "Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine"

 

Projekti raames on võimalik kohandada puuetega inimeste koduseid liikumisteid (nt eluruumi sissepääs, hoone välisukse ja eluruumi vaheline käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääs), hügieeniruume ja kööke.

Toila vald osaleb projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" IV taotlusvoorus, mille raames kohandatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja vallaeelarveliste vahendite toel erivajadusega inimese eluruumid nende vajadustele vastavaks.

IV taotluvoor on avatud 07.12.2020 - 31.08.2021

Kohandamise periood on kuni 12 kuud taotluse rahuldamise otsusest alates.

Eluruumi kohandamist saab taotleda, kui isikul on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja tal on sellekohane kehtiv otsus.

Taotluse vormi leiate Toila valla kodulehelt.

Taotlused koos lisadokumentidega tuleb saata hiljemalt 30.04.2021 Toila vallavalitsuse e-posti aadressile toilavv@toila.ee (digitaalselt allkirjastatud) või postiaadressile Pikk 13a, Toila alevik, 41702 Toila. Märgusõna "Puudega inimeste elusaseme kohandamise toetus". Samuti võtavad taotlusi vastu elukohajärgsed Toila vallavalitsuse teenuspunktid Kohtla-Nõmmel ja Kohtlas.

Lisainfo Krista Kool, 5341 9885, krista.kool@toila.ee

TVL

KODUD TULEOHUTUKS 2021

Foto: Mailiis Olliino

Kodu tuleohutuks on koostööprojekt, kus päästeamet, 

päästekeskus, kohalik omavalitsus ja koduomanikud 

tegutsevad ühise eesmärgi nimel – muuta kodu tuleohutuks.

Taotlusvooru kestvus:

Taotlusvoor on avatud 3.01.2021–28.02.2021.

Projekti sihtrühm:

Inimene kelle kodus hakatakse projekti raames tööd teostama:

1) peab olema kinnisturaamatu andmetel kodu omanik ja rahvastikuregistri andmetel elama sellel pinnal;

või

2) on alaliselt pinnal elav isik, kuid kelle kinnistu omanik on tema lähisugulane või hõimlane, kes võimaldab alalisel elanikul sellel pinnal elada vähemalt 3 aastat ning on võimelised seda kirjalikult tõendama.

Leibkond, kes kuulub projekti sihtrühma:

* Toimetulekuraskustes leibkonnad (KOV hinnangul)

* Lastega pered, eelkõige lasterikkad

* Puuetega inimesed

* Eakad, eelkõige üksi elavad eakad

* Erand: juhtumipõhine lähenemine (näiteks on juhtunud peres hiljuti sündmus, mis on

mõjutanud leibkonna majanduslikku seisu vms, hiljuti juhtunud tulekahju).

Taotlus esitada hiljemalt 31.01.2021 toilavv@toila.ee

Rohkem infot Päästeameti kodulehelt: https://kodutuleohutuks.ee/koostooprojektid/kodud-tuleohutuks-2021/

Päästeameti jaoks on oluline, et inimesed elaksid oma kodudes turvaliselt. Selleks tuleb igaühel ise teha esimesed sammud ja vajadusel tuleb appi ka Päästeamet.

Kui kahtled oma kodu tuleohutuses ja soovid nõustamist, siis anna sellest teada Päästeala infonumbril 1524.

TVL

Abivajajast ja hädaohus lapsest teatamise kord Toila vallas

 Käesolev kord reguleerib Toila vallas abivajavast ja hädasolevast lapsest teavitamist. 

Kord lähtub lastekaitseseaduse § 26, § 27, § 30, § 31. Kord avaldatakse Toila valla kodulehel.

1. Abivajavast lapsest teavitamine

1.1 Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

1.2 Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest.

1.3 Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada Toila Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti telefonil 51906323, e-kirja teel eva.aleksandrina@toila.ee, Toila valla üldnumbril 336 9845, e-kirja teel toilavv@toila.ee või lasteabitelefonil 116 111.

1.4 Abivajava lapse kohta teate vastu võtnud ametiisik, kes ei ole lastekaitsespetsialist, on kohustatud teate viivitamata edastama lastekaitsespetsialistile või teda asendavale ametiisikule.

1.5 Abivajavast lapsest teatanud isikut ega teatamise fakti ei avalikustata, välja arvatud süüteomenetluses. Abivajavast lapsest teavitaval isikul on enda või oma perekonna kaitseks õigus jätta teavitamisel enda kohta andmed avaldamata.

2. Hädaohus olevast lapsest teavitamine

2.1 Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.

2.2 Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest.

2.3 Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112.

3. Lasteabitelefon

3.1 Lasteabitelefonile on oodatud kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest.

3.2 Pöördujateks võivad olla nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad.

3.3 Lasteabitelefon 116 111 töötab üle-eestiliselt ööpäevaringselt ja kõned on kõigile helistajatele tasuta. Mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Kui helistada ei soovita, saab nõuannet küsida ka interneti teel, kasutades selleks kas e-kirja või online nõustamise võimalust kodulehelt www.lasteabi.ee "Küsi abi" alt. Kõik pöördumised salvestatakse. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks.

TVL

Puuetega inimesed saavad Ida-Viru maakonnas tasuta hambaravi

Eelmisel aastal laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi füüsiliste ja vaimsete puuetega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda.

 Nende inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses ehk hambaid saab tasuta ravida kogu elu. 

Tasuta hambaravi ei saa kõik puuetega inimesed. Nimelt on seatud kindlad kriteeriumid, millele inimese terviseseisund peab vastama, et ta saaks tasuta hambaravi.

Mis tingimustel saab tasuta hambaravi?

Eriarsti või perearsti otsusega saavad tasuta hambaravi need puuetega inimesed, kes ei suuda ise oma suuhügieeni eest hoolt kanda ja seda ka mitte kõrvalisel juhendamisel. Nende hulka kuuluvad näiteks inimesed, kellel on sügav vaimupuue, intellektipuue, dementsus, autismi spektri häire või muud psüühilised kõrvalekalded. Samuti need, kes on halvatud, ilma käteta või haigustega, millega kaasnevad käte liigutushäired (nt parkinsoni tõbi, raskekujuline tantstõbi).

Vajadusel määrab raviarst (mitte hambaarst) inimesele õiguse tasuta hambaraviks, sh narkoosis tehtavaks hambaraviks, ja teeb tervise infosüsteemi vajaliku märkme. Sealt jõuab info ka riigiportaali eesti.ee. Kui patsiendil on riigiportaalis nähtav eluaegse hambaravi vajadus, võib vastuvõtuaja broneerimiseks pöörduda hambaarsti poole.

Tähele tuleb panna seda, et tasuta vastuvõtuaja saab broneerida vaid selle hambaarsti juurde, kellel on haigekassaga leping ja kes pakub hambaravi puuetega inimestele. Haigekassa lepinguga hambaarstide kontaktid leiab haigekassa kodulehelt.

Mida silmas pidada vastuvõtuaja broneerimisel?

Puuetega inimesele hambaarsti juurde aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. Helistaja peab olema valmis jagama infot puudega inimese seisundi kohta. Näiteks tuleb hambaarstile teada anda, kas inimene on võimeline hambaarstitooli istuma, ise suud avama ja kas ta saab aru arsti jutust. Arsti tasub teavitada ka sellest, mis puudega inimest ärritab ja rahustab.

Kindlasti tuleb välja tuua, millal inimene viimati hambaarsti juures käis ja millised on olnud eelnevad kogemused. Näiteks ei saa lamavat inimest tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida ja seda tuleb teha hoopis haiglas.

Puuetega inimese abistajal tasuks hambaarsti vastuvõtule kaasa tulla, et ta saaks vajadusel arstiga suhelda ja oma inimest toetada ja aidata.

Puuetega inimeste hambaravi Ida-Viru maakonnas

Ida-Viru maakonnas pakuvad puuetega inimestele tasuta hambaravi kaheksa kliinikut.

Juhul kui puuetega inimese kliinikusse toimetamiseks on vaja kasutada invatransporti, siis tuleks ühendust võtta kohaliku vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes aitab seda organiseerida.

Puuetega inimeste hambaravi Ida-Viru maakonnas

Hambakliinik	Vasuvõtu kontaktid	Märkused
Tiina Verrev	Keskallee 22-1. Kohtla-Järve linn Tel: 3373995 / 5531698	Ratastooliga ligipääsu ei ole
Jõhvi Hambapolikliinik OÜ	Kutse tn 5, Jõhvi linn Tel: 3370331	Ratastooliga ligipääs on olemas
Corrigo OÜ	Jaama 34b, Jõhvi linn Tel: 333 1100	Ratastooliga ligipääs on olemas
Dentima OÜ	Järveküla tee 54-36, Kohtla-Järve Tel: 3375175 / 5513468	Ratastooliga ligipääsu ei ole
Narva Hambakliinik OÜ	Vestervalli 25, Narva linn Tel: 3591277 / 3594192	Ratastooliga ligipääs on olemas
Ida-Viru Keskhaigla	1) Kohtla-Järve Järve linnaosa polikliinik (Ravi 10d): hambaravi ja kirurgia registratuuri tel: 3395141 2) Kohtla-Järve Järve linnaosa polikliinik: hambaravi proteesimise registratuuri tel: 3395165 3) Kohtla-Järve Ahtme linnaosa polikliinik (Tervise 1): hambaravi registratuuri tel: 3378708 4) Kiviõli polikliinik (Keskpuiestee 36) registratuuri tel: 3357150 / 331 1133	Kõigis vastuvõtukohtades on ratastooliga ligipääs olemas
Gitell Grupp OÜ	Kooli tn 15, Mäetaguse alevik Tel: 5653872	Ratastooliga ligipääs on olemas
Hamba-Kod OÜ	1) Ida-Viru maakond, Sillamäe linn, Kajaka tn 9, tel: 3973560 2) Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Toome pst 5, tel: 3371956 3) Ida-Viru maakond, Narva linn, A. Puškini tn 12-2, tel: 3545049	1) Kajaka tn 9, Sillamäe - tavaratastooliga ligipääs on olemas (elektrilise ratastooliga juurdepääsu ei ole) 2) Toome pst 5, Kohtla-Järve - tavaratastooliga ligipääs on olemas (elektrilise ratastooliga juurdepääsu ei ole) 3) Puškini tn 12-2, Narva - tavaratastooliga ligipääs on olemas (elektrilise ratastooliga juurdepääsu ei ole)

Invatranspordi saamiseks võtke ühendust Toila valla sotsiaaltöö spetsialistiga

Tel: 3369501 / 53419885

TVL

Uuest aastast muutusid Saka raamatukogu lahtioleku ajad

 

Suusarajad on avatud

 

Aasta lõpp tõi endaga kaasa mõnusa lumevaiba ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskusel on valmis saanud suusarajad nii Voka terviserajal kui Kohtla-Nõmmel Kaevandusmuuseumi juures.

Et tehtud töö ja rajad kauem kestaksid, palume kõigilt mõistvat suhtumist ja suusarajale mootorsõidukitega ja koertega mitte minna. Suusahooaeg kestab meil lühikest aega, seega palume jalutamiseks ja motospordi harrastamiseks leida selleks ajaks uued rajad.

Palume ka jalutajatelt mõistvat suhtumist ning võimaluse korral kasutage kõndimiseks raja äärt, mitte keskosa.

TVL

Detsember

 

Peagi on käes aasta oodatuim ja kauneim aeg – jõulupühad. Jõuluajaga lõpetame aasta ja teeme kokkuvõtteid sellest, mis olnud.

Mööduv aasta oli keeruline ja raske kõigile. Eriti neile, kes sellel keerulisel ajal on pidanud töötama ja tegutsema nö eesliinil. Ent muudatusi oma elukorralduses ja tegemistes oleme moel või teisel ilmselt pidanud kõik tegema.

Kuid vaatamata kõigele oleme juba uue ootuses. Me ootame midagi head ja ilusat, ootame, et uuel aastal meie unistused täituksid, et meie ettevõtmised läheksid korda, ootame ilusat ja rahulikku jõuluaega, mis teeb kõiki kuidagi lapsemeelseks. Lapsed ootavad muidugi üle kõige jõuluvana oma kingikotiga. Kingitus on aga see, mis peaks igaühele rõõmu valmistama. Kutsun teid sel aastal kingituste tegemisel ja ostmisel toetama kohalikke tootjaid. Jätame igasugused imevidinad Hiinast tellimata ja toetame neid, kes meie ümber iga päev oma kätega imelisi asju loovad. Praegu on see toetus neile eriti tähtis.

Anda saab aga mitmeti. Alati ei pea andmine väljenduma mingis esemes või asjas. Rõõmu valmistamiseks ei ole palju vaja. Selleks võib olla hea sõna, millegi halvasti öeldu andekspalumine, abikäe ulatamine sellele, kes on su lähedal… Kes otsib, see leiab ikka võimaluse kuidagi teisele head teha. Selline heategemine valmistab aga rõõmu nii vastuvõtjale kui andjale endale. See, kes on kogenud andmise rõõmu, tahab seda ikka ja jälle taas tunda. Olgu siis meilgi jõulude ajal rõõmu nii andmisest kui vastuvõtmisest.

Ongi käes aeg tõmmata Toila valla lehe 2020. aasta viimne trükitriip ja võtta mõttes kokku kirja pandud tõed. Pean tunnistama, et vaatamata kõigele oli huvitav aasta. Püüdsin teieni tuua meie valla sündmusi, uudiseid ja hetkeseisu. Eks kõik jõudis sageli lugejani ka tänu Sinule, hea kaaskirjutaja, kes Sa ei pidanud paljuks oma mõtteid teistega jagada.

Soovin, et uus aasta täidaks Su soovid ja leheveerud pakuksid huvitavat lugemist tänu Sinu sulelennule!

Soovin Toila valla lehe lugejatele kauneid jõule ning uueks aastaks usku, tervist ja lootust endasse ning kaaslastesse, kinkigem üksteisele aega ja ilusaid hetki!

Teie

Lea Rand

Vallavanema aastalõpu kokkuvõte

 

Aasta 2020 on olnud eriline aasta. Kui aasta algus tõotas tulla väga teguderohke, samas näis veel rahuliku ja lihtsalt töise aastana, siis juba märtsist muutus olukord nagu Eestimaa ilm. 

Ilma vastu saab õige riietusega, aga viiruse vastu meetmete rakendamine vajas rohkem pingutusi – igapäevaelu ümberkorraldamist, harjumuste ja mõttemaailma muutmist. Olukorraga hakkamasaamiseks koondasime oma jõud, head mõtted ja ideed ning planeerisime valla arengule olulisi tegevusi edasi. Elu ei tohtinud üleilmse pandeemia tõttu seisma jääda.

2019. aastal võtsime suuna ja 2020. aastal jätkasime veel sisukamalt haridusvaldkonnaga.
Põnevate ja valla hariduselu uuendavate tegevuste elluviimist kahjuks varjutas ja lausa takistas eriolukord. Mitmed haridust puudutavad tegevused on selle tõttu ka ära jäänud.

Aga edukalt viisime läbi Kohtla-Nõmme Kooli direktori konkursi ja tulemuseks sai kool uue, noore ja aktiivse direktori, kes otsustas lausa Saaremaalt Ida-Virusse kolida. See näitab ka selgelt paradigma muutust, et Ida-Viru ei ole enam võõras ja hirmutav koht, kuhu hea meelega ei tulda. Valminud on Kohtla-Nõmme Kooli ja Toila Gümnaasiumi nõukogudeaegsete ruumide kaasaegseks koolikeskkonnaks muutmise eskiislahendused, mis on väga olulised tulevikuhariduse andmise võtmes. Tuginedes eskiisprojektile alustame järgmisel aastal Kohtla-Nõmme Kooli projekteerimisega, et olla valmis uue Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendite kaasamiseks, kus põhikoolivõrgu arendamiseks nähakse kindlasti ka toetusmeetmeid ette. Meie eesmärk on laiendada ka Kohtla-Nõmme Kooli lasteaia ruume, kuna kasvav lasteaialaste arv seab selleks eelduse ja vajaduse.

Tubli töö on tehtud ja valla poolt on esitatud hariduslike erivajaduste õpilaste projekt ning sellele on saadud rahastus. Mõlemad valla koolid said vahendid erivajadustega laste toetamiseks ning vastava ruumi kohandamiseks.

Koroona ajal tuli leida nutikaid lahendusi, kuidas motiveerida nii koolide kui lasteaedade õpetajaid. Toimus veebikoolitus psühholoogilistel teemadel Rita Rätsepaga. Mõlema kooli kõikidele õpilastele, õpetajatele ja koolitöötajatele sai teoks ühine õppeaasta lõpetamise kontsert koos Karl-Erik Taukariga zoom vahendusel. See on ainult vähene, mida siin kirja jõuan panna.

Jätkuvalt on tähelepanu valla noortele. Juba teist aastat on toimunud noortevolikogu valimised ja Toila vallal on oma noorte volikogu. Esimene aasta kujunes noortele rohkem tundmaõppimiseks ja oli tagasihoidlikum. Selle aasta valimised kinnitasid, et noortel on soov valla asjades kaasa rääkida ja osaleda reaalselt volikogu töös. Vallavalitsuse prioriteetide seas on ka huviharidus ja noorte vabaaja tegevus. Eelmise aasta suvel valmis Kohtla-Nõmmele skatepark – ostsime rulad/ tõukerattad, et noored saaksid seal proovida ja katsetada. Selle aasta saavutuseks on suvel Toila alevikus valminud ja avatud pumptrak, mis on väga populaarne ka väljaspool Toilat elavatele noortele. Vokas valmis uus laste mänguväljak.

Aktiivne noortele suunatud tegevus sai ka tunnustatud. Toila vald sai 2019. aastal noorte sõbralikumaks omavalitsuseks.

Käivitatud sai järjekordne kodukohanduse projekt, mille tulemusel sai viis Toila valla kodu kohandatud – Kohtla-Nõmmel kolm kodu, Vokas ja Toilas üks. Taotlesime kodukohandust veel kolmele kodule ja saime ka rahastuse. Töödega alustame 2021. aastast. Päästeameti projektiga 500 kodu tuleohutuks, mille raames korrastame kolm kodu Sakal ja kaks Kohtla-Nõmmel.

Sellel aastal on vallavalitsus jätkanud valla elukeskkonna korrastamist. Oleme käivitanud tegevused esmalt Voka linnaruumilise visiooni koostamiseks, mille läbi loome piirkonnale ühtse ruumilise kuvandi, mis omakorda oleks aluseks projekteerimistingimuste (materjalid, värvid, väikevormid jne) määramisel ja ehitusloa väljastamisel, pakuks välja aleviku keskuse ja kooskäimise paiga. Tegevus on oluline ennekõike Kredex korterelamute renoveerimistoetuse kontekstis, kus majade järkjärgulisel korrastamisel tekiks ka üleüldine kokkusobiv tervik, mis rikastaks kogu aleviku ja kus oleks hea elada. Teeme selliseid ruumisi planeeringud ka edaspidi ja erinevate piirkondade kaupa. Lisaks eeltoodule näeb valla arengukava ette võimalust korteriühistute täiendavaks toetamiseks kas siis parkimisalade korrastamiseks või Kredex toetusmeetmete kaasamise motiveerimiseks, vastavad korrad on ettevalmistamisel ning jõuavad vallavolikogu komisjonidesse järgmistel kuudel.

Viirusohust tingituna jäi ära augustikuusse kavandatud Voka tänavapinkide biennaal, mida vald koostöös Ida-Viru Kutseõppekeskusega ette valmistas ning kuhu oleksid olnud kaasatud erinevad kutsekoolid üle terve Euroopa ning mille tulemusena oleks tekkinud ümber Voka tiigi kulgeva tee äärde hulga eriilmelisi tänavapinke. Oleme kutseõppekeskusega leppinud kokku, et jätkame idee realiseerimisega 2021. aastal. Oleme veel käesoleval detsembrikuul allkirjastamas koostöökokkulepet Ida-Viru Kutseõppekeskusega, mille alusel saab Toila vallast kutseõppekeskuse praktikabaas. Esimese harjutusena lahendatakse ära Kohtla-Nõmmel puukuuride kaasajastamise küsimus ning uuel aastal võetakse ette Toila alevis Pikal tänaval asuva pritsikuuri renoveerimine, mis toimub suures osas tulevaste ehitusspetsialistide õppetööna.

Kui 2019. aastal saime suures osas vahetatud kogu Kohtla-Nõmme alevi tänavavalgustuse LED-valgustite vastu, siis 2020-2021. aastal keskendume Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud toetusvahendite toel Toila ja Voka aleviku tänavavalgustuse taristu kaasajastamisele. Hetkel käivad läbirääkimised Elektrileviga operaatorineutraalse ja kiire internetivõrgu rajamisega, mis toimuks paralleelselt tänavavalgustuse projekteerimise ja väljaehitamisega, kus sisuliselt kasuataks ära tänavavalgustuse renoveerimisega seotud kaevetöid. Seonduvalt eeltooduga määratakse ära ka tulevaste valvekaamerate asukohad, mis muudavad valla asulad turvalisemaks ning mida planeeritakse koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

Väga oluline tähelepanu on suunatud valla heakorrale. Korraldasime Toila valla heakorrakonkursi “Kaunis Eesti kodu”, et tunnustada inimeste ilumeelt ja panust kodukoha kaunimaks muutmisel. Heakorrakonkursi Kaunis Kodu kategoorias maakodud osutus võitjaks Kaja ja Karli Oja kodu Ojamaa Voka külas. Tunnustamist väärivad konkursil osalenud Mare Alasoo ja Valeri Sternhofi kodu Kopliääre Kukruse külas, Margus ja Õnne Nõmmeloo kodu Savi tn 23 Kohtla-Nõmmel, Ignat ja Ljuba Kepeli kodu Lubja tn 4 Kohtla-Nõmmel. Konkursi võitjat tunnustatati Toila Vallavalitsuse tänukirjaga ja Juhani Puukooli kinkekaartidega. Ühiskondlike hoonete kategoorias võitjat välja ei selgitatud osalejate vähesuse tõttu. Konkursil osalenud Voka Lasteaeda Naksitrallid tunnustatati tänukirjaga ja Juhani Puukooli kinkekaardiga.

Jäätmemajanduse selle aasta edulugudena võib välja tuua: koostöös pakendiettevõtetega olema välja vahetanud 99% avalikke pakendikonteinereid; oleme läbi viinud ohtlike jäätmete väljaveo hanke, mille tulemusena oleme korrastanud vastuvõtupunktid ja täiendanud lisaks ohtlikele jäätmetele ka probleemtoodete nimistut nagu näiteks tekstiil ja penoplast; Ontikale paigaldanud jäätmemaja; korrastanud jäätmevaldajate registri.

Veebruaris paigaldati koostöös Toila valla ja Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsiga Oru pargi lossiplatsile Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi skulptuur. Koos varem lossiplatsile rajatud valgustatud lipumastiga on see muutunud tõeliselt esinduslikuks paigaks. Eraldi tasub välja tuua ka Oru lossi virtuaalreaalsusel baseeruvat külastuskogemust, mida tuli Toila valda pakkuma Tartu ettevõte Blueray ning mille arendamisele vald ka kaasa aitas. Muusikaallee rajamine on olnud samuti üks Oru pargi külastuskogemust rikastav ettevõtmine – kell 9, 12, 15 ja 18 mängib lossiplatsil nö Pätsi-aegne muusika.

Toila vald on osalenud mitmeid aastaid ning osaleb ka edaspidi hajaasustuse programmis, millega toetatakse majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist. Programm võimaldab toetada ka juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemide rajamisega seotud tegevusi, kuid oleme seni seadnud prioriteediks ennekõike vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tagamise, mis on tihtilugu suureks kitsaskohaks hajaasustuses elamiseks. 2020. aastal toetati kokku 21 projekti/majapidamist kokku pea 80 000 euroga.

Toila valla üldplaneering on aktiivses protsessis. Kinnitatud on Toila valla teehoiukava kuni aastani 2025.

Oleme teinud algust Toila-Jõhvi kergliiklustee rajamise planeerimisega, määranud ära võimaliku trassikoridori ning kooskõlastanud selle kõikide seotud asutustega. Käesoleval hetkel püüame leida alternatiive ja lahendusi lähtuvalt maaomanike poolt saadud tagasisidest. 2021. aastal alustame Kohtla-Nõmme alevi ja Kohtla küla kergliiklustee projekteerimisega, mis ühendab asumid Kohtla-Järve Ehitajate tee kergliiklusteega. Projekteerimist toetatakse MATA programmist, kuhu KOVid on esitanud ühistaotluse. Kõikidest aktuaalsetest kergteedest kirjutas valla arendusnõunik eelmises valla lehes.

Detsembrikuu lõpul lõpetatakse tegevused Valaste joa matkarajal, kus 2019. aastal avatud uue matka- ja õpperajale lisaks on uuendatud Valaste joa platsi piirdeid, käiguteid, rajatud uus sild joa teisele kaldale ning lammutatud ja teisaldatud joa orust endise vaateplatvormi vundament. Valaste joa matkarada koos Oru pargiga on suurimad looduslikud külastusobjektid, mida külastab aastas sadu tuhandeid inimesi ning mille parema külastuskogemuse pakkumise eesmärgil ka edaspidi järkjärguliselt arendatakse.

Valmis on saanud rannikusetete ja Toila valla vanaranna muuli mõju-uuring, mis annab selge vastuse, et 70ndatel Toila kalakombinaadi poolt rajatud (eesmärk oli uue kalasadama rajamine) muul on põhjustanud rida probleeme ning toob ettepanekud nende likvideerimiseks. Muuli võib liigitada tööstuslikuks rajatiseks, mis ei saanudki kunagi valmis ning mille likvideerimiseks, sh põhjustatud mõjude lahendamiseks tuleb hakata leidma toetusmeetmetest lisavahendeid.

Lõppenud on hanked Kohtla-Nõmme Kooli staadioni ja Voka staadioni rekonstrueerimiseks ning alates 2021. aasta suvest on võimalik need aktiivselt kasutusele võtta. Planeeritud tegevusi aitab finantseerida riigi poolt eraldatud nö „koroona investeeringutoetus”. Samuti läheb uuel aastal töösse ning saab jaanipäevaks valmis Oru parki läbiv Mere pst kergtee, mille puudumine on seadnud jalakäijad ohtu, kuna teed on jagatud sõiduautodega.

Valla arengukava ülevaatamise protsessis kogutud elanike tagasiside on ka meie edasiste tegevuste planeerimise aluseks. Lõppenud on 2021. aasta kaasava eelarve ettepanekute kogumine ning kohe aasta alguses läheb lahti väljavalitud projektide vahel hääletamine. Käesoleva aasta kogemusest nägime, et sotsiaalmeedias hääletuse läbiviimine suurendas küll väga palju huvi valla tegevuste vastu (tuhandeid hääletajaid väljastpoolt valda), kuid kohalike inimeste hääl ja arvamus ei pruugi esikohale jõuda. Järgmine ettepanekutele poolthäälte jagamine saab toimuma VOLIS infosüsteemis, kus hääletada saavad kõik Toila valda elama registreeritud inimesed.

Kolme valla ühinemisel sõlmitud ühinemislepingus kajastatud investeeringud on suures osas teostatud või nende teostamiseks on juba hankelepingud sõlmitud. Tuleb tõdeda, et kolme väikevalla ühinemisega ei saavutatud haldusreformi läbiviimisega seotud eesmärke, kuid me anname endast parima, et täna vallas pakutavaid teenuseid pakutaks ka edaspidi vähemalt tänasel tasemel. Seda ka olukorras, kus valla elanike arv kahaneb aastas 60-100 inimese võrra, sh väheneb ka peamine tulubaas, milleks on üksikisiku tulumaks. Loodetavasti annab koostatav üldplaneering ja pidevalt uuendatav arengukava edaspidi piisavalt põhjuseid inimeste Toila valda elama asumiseks ning rahvaarvu vähenemine pidurdub.

Teieni toodu on vaid osa 2020. aasta tegemistes ja me jätkame teie kõigiga koos.

Tänan vallavalitsuse väga töökaid kolleege, kelle panus sellel keerulisel aastal on olnud väga suur, hallatavate asutuse juhte ja töötajaid, ettevõtjaid, kõiki valla valla inimesi, kes on oma mõtete ja tegevustega panustanud.

Rahulikku jõuluaega!

Olgem terved ja hoidkem ning hooligem endast ja oma lähedastest.

Eve East

Vallavanem

Toila valda elama!

Detsembrilõpu seisuga pannakse lukku järgmise, 2021. aasta tulumaksu laekumine kohalikele omavalitsustele sõltuvalt elanike sissekirjutusest. 

Kui asuda Toila valda elama näiteks 2. jaanuaril 2021, siis tulumaks selle isiku pealt hakkab laekuma kohalikku vallaeelarvesse alates 2022. aastast. Just seetõttu on oluline taaskord aastalõpu lehes kõikidele elanikele, kelle ametlik elukoht ei ole Toila vallas, kuid kes elavad siin, meelde tuletada, et te end ka ametlikult valda elama registreeriksite. Palume see üle vaadata hiljemalt 31.12.2020.

20%-lisest tulumaksust laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse natukene üle poole (11%).

Haldusreform Toila vallas ei toimunud ühegi osapoole (endised 3 valda) soovidest lähtuvalt. Jõhvi mitteosalemine uue valla moodustamisel ei toonud võimalust moodustada suurem ja haldussuutlikum omavalitsus, mistõttu on vallas harjumuspäraste teenuste osutamise seisukohalt äärmiselt oluline iga vallaelanik. 1. jaanuari seisuga elab Toila vallas 4739 inimest ning see väheneb iga-aastaselt 60-100 elaniku võrra. Sarnaselt elanike arvu vähenemisele väheneb ka vallaeelarves peamise tuluallikana üksikisiku tulumaksu osa. Kindlasti elab vallas ka hulk inimesi, kes erinevatel põhjustel ei ole Toila valda oma elukohana registreerinud. Mõnel juhul võib olla põhjuseks teadmatus, teisel juhul näiteks mitme elukoha omamine erinevates piirkondades. Siinkohal saab iga vallakodanik midagi ära teha. Ole hea ja suhtle oma naabritega ning uuri, kas nemad on registreeritud Toila valda elama või laekuvad nende tulud mõnele teisele omavalitsusele.

Kõige mugavamalt saab oma elukoha registreerimise teha www.eesti.ee veebiportaalis. Kui internetis orienteerumine on keeruline, saab ka tulla Toila Vallavalitsusse, kus teid igati aidatakse (sellisel juhul on oluline ID-kaardi või passi kaasavõtmine).

Iga inimene loeb!

Mehis Luus
arendusnõunik

 

Toila Vallavolikogu teated

 Toila Vallavolikogu novembrikuu istungil olid arutusel järgmised küsimused:

1. Toila valla 2020. aasta 3. lisaeelarve esimene lugemine.

Toila valla 2020. aasta 3. lisaeelarve on koostatud seoses kulude muutmise, kärpimise ja ümberpaigutamise vajadusega, Covid-19 mõjudest tingitud kulude ja tulude vähendamisega. Lisaeelarves suurendatakse sihtfinantseerimiseks saadud toetusi ning täpsustatakse investeeringuid.

2. Toila valla arengukava aastateks 2018-2030 läbivaatamine.

Vallavolikogu otsustas lugeda Toila valla arengukava aastateks 2018-2030 ülevaadatuks ning võtta arengukava vastu uus redaktsioon vastavalt lisadele 1 ja 2.

Tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 30.10.2019 määrus nr 68 „Toila valla arengukava 2018-2030”.

3. Toila valla eelarvestrateegia 2020-2024

Vallavolikogu otsustas võtta vastu Toila valla eelarvestrateegia aastateks 2020-2024 ja

tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 30.10.2019 määrus nr 69 „Toila valla eelarvestrateegia 2019-2023”.

4. Loa andmine vallavara tasuta võõrandamiseks otsustuskorras

Vallavolikogu otsustas anda Toila Vallavalitsusele luba võõrandada otsustuskorras tasuta SAle Eesti Kaevandusmuuseum Toila valla omandis olev kinnistu asukohaga Jaama tn 100, Kohtla-Nõmme alev, kinnistul asuv kaevandusparkmuuseumi peahoone (endine sorteerimisjaam) ning bilansiväline vara, mille hulka kuuluvad: alajaam nr 19, buldooserite garaaž, katlamaja, korsten, lumetustiik, peaalajaam, platvorm nr 16A, platvorm nr 3A, pumbamaja, õppepunkti hoone.

5. Toila valla 2020. aasta 3. lisaeelarve teine lugemine ja vastuvõtmine

6. Toila Vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisu ja struktuuri kehtestamine.

TVL

Toila valla noortevolikogu 2. koosseis on valitud

 

11.- 13. novembrini toimusid Toila valla noortevolikogu 2. koosseisu valimised.

Tore oli tõdeda, et nii kandideerijaid, kui ka valimistel oma hääle andnud noori oli tunduvalt rohkem, kui eelmisel korral. Eks see näitab seda, et meil on nii palju aktiivseid noori, kellele läheb koduvalla elu korda ja kes on valmis kaasa mõtlema ja rääkima.

Palju õnne ja tegusaid ettevõtmisi!

TVL

Õiglase kaubanduse nädal Toila Gümnaasiumis

 

13.- 23.11.2020 toimus Toila Gümnaasiumis 9.-12. klasside õpilastele õiglase kaubanduse nädal, mille eesmärgiks oli õpilaste teadlikkuse tõstmine õiglase kaubanduse teemal.

Oleme 11. klassi õpilased. Meie uurimustöö teemaks on õiglane kaubandus ning seoses sellega otsustasime korraldada õiglase kaubanduse nädala, mille eesmärgiks oli õpilaste teadlikkuse tõstmine õiglasest kaubandusest. Valisime selle teema, kuna eelmisel aastal osalesime rahvusvahelisel õiglase kaubanduse nädalal, mille käigus käisime Jõhvi Rimis inimestele õiglasest kaubandusest rääkimas ja tutvustasime ka poes leiduvaid tooteid. Meid väga huvitab see teema ja selle aktuaalsus ning otsustasime ka oma uurimistöö sellel teemal teha.

Õiglase kaubanduse nädalal toimus erinevaid üritusi. Õpilased vaatasid filme, vastasid küsimustele filmide põhjal ning tegid plakateid inglise keeles. Tegime esitluse ja viisime läbi tunde, kus rääkisime õpilastele lähemalt õiglase kaubanduse tähtsusest ja selle põhimõtetest. Nädala lõpus toimus viktoriin Kahootis, kus panime õpilaste teadmised proovile. Esimese koha saavutas 11. klass. Auhinnaks oli maitsev õiglase kaubanduse maiustus.

Saime väga head tagasisidet õpilastelt ja ka meie juhendajalt. Õpilased arvasid, et nädal oli väga mitmekülgne ja esitlus väga hästi koostatud. Viktoriini põhjal saame öelda, et meie eesmärk sai täidetud ning õpilased on rohkem sellel teemal teadlikud.
Kui Teil tekkis huvi õiglase kaubanduse vastu ja soovite rohkem selle kohta teada, siis külastage lehekülge www.fairtrade.ee.

Valeria Getman ja Eliise Koivistoinen

Abitaja – telefonipõhine nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele, üksikutele ja erivajadustega inimestele

 

Abitaja on telefonipõhine nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele ja erivajadustega inimestele. Teenus viib kokku abivajajad ja vabatahtlikud abistajad, et pakkuda ennast üksi tundvatele inimestele võimalust suhelda ja olla seeläbi paremini ühiskonda kaasatud. 

Meile võib helistada ja registreeruda üle Eesti olenemata inimese emakeelest. Anname endast parima, et kõik, kes suhtlemist rohkem oma ellu vajavad saavad  just neile kõige sobilikuma vestluspartneri. Nii nagu ei oma tähtsust, kus Eestimaa paigas asub abivajaja ei ole piiranguks ka vabatahtliku asukoht. Kogu meie teenus käib telefoni teel, seega on seda mugav kasutada  kõikjal ja kõigil.

Kuidas teenus toimib? Kes abi annavad ja suhtlevad? Abivajaja ja vabatahtlik registreerib end kodulehel https://www.abitaja.ee/abivajaja  või  https://www.abitaja.ee/vabatahtlik või telefonil 6500 650. Andmete põhjal tehakse taustakontroll. Abitaja koolitatud nõustaja teeb esmase vestluse nii abivajajaga kui ka vabatahtlikuga, et kokku leppida talle sobivaim aeg esimeseks vestluseks ja  anda  teada, kes on valitud tema vabatahtlikuks/abisaajaks ehk vestluspartneriks. Sobiva paari paneb kokku Abitaja töötaja oma kogemuse ja saadud info põhjal. (sobivad helistamise ajad, sugu, huvid, vanus jmt kriteeriumid). Kokkulepitud päeval ja kellaajal, mis on mõlemale osapoolele teada, helistab vabatahtlik talle edastatud unikaalsel telefoni numbril. See telefoni number ühendub abivajaja telefoniga ning tekib kõne. Antud telefoni number saab olema iga kord sama paari ühendav number. Iga kõne lõpus lepitakse kokku uus kõne aeg. Ajapikku kujuneb välja usalduslik nö telefoni sõprus. Kõned on konfidentsiaalsed ja puudub võimalus muutuda koormavaks ja kedagi häirima hakata. Isikud on teineteisele tuvastamatud. Kõned on salvestatud, et vajaduse korral poolte huve kaitsta. Sideteenused on kasutajatele tasuta. 

“Näen osakonnas tihti seda, et palju on üksikuid eakaid kellel, kas puuduvad lähedased või ei ole lähedastel aega eakat kuulata ning kui haiglas pöörab õde või hooldaja patsiendile tähelepanu ja kuulab ta ära, on inimene selle üle õnnelik ning tänulik. Arvan, et antud teenus on eakatele ja üksikutele inimestele väga vajalik, et inimesel oleks keegi kel oleks aega nende muresid või rõõme kellegagi jagada ja neid teinekord kasvõi ära kuulata.” Heive Unt, Ida-Tallinna Keskhaigla Ortopeediakeskuse õendusjuht.

 “Istun nädalate kaupa üksi, mul ei ole mitte kedagi.  Aga muidu on väga kena, et see päev on sisustatud – iga teisipäeva õhtuL 1-1,5 tundi jutustame. Temal on lapsed ja lapselapsed ja tore on kuulata neid tegemisi, minul seda ei ole...” Külli, teenusekasutaja.

Need on üksikud näited Abitaja teenuse tagasisidest.

Teenuse ja projekti kohta saab rohkem lugeda:

Abitaja koduleheküljelt www.abitaja.ee

Lisaküsimuste korral kirjutage info@abitaja.ee või helistage 56909217, mis on teenuse eestvedaja Sirli Haaviku isiklik number.

Sooviga suunata abivajaja või vabatahtlik abistaja registreerimisele, helistage 6500 650 või külastage www.abitaja.ee .

Abitaja teenust rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF) projekti "Erivajadustega inimestele telefonipõhise nõustamis- ja suhtlemisteenuse väljaarendamine” kaudu.  Projektiga käivitatakse hooldatavatele nende üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamiseks telefonipõhine info-, nõustamis- ja suhtluskanal, mis vähendab hooldajate hoolduskoormust ja suurendab nende tööturul osalemise võimalusi. 

Projekti viivad ellu Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Hiiumaa vald ja Surts Koolitus OÜ.