Noortekeskuste mõju hindamine muutuste märkamise kaudu

 2020. aasta vältel osalesid kõik Toila valla noortekeskused (Voka, Järve küla ja Kohtla-Nõmme)  noortekeskuste mõju hindamise projektis. 

Projekti käigus kogusid ja analüüsisid kaheksa kohalikku omavalitsust

 (sh Toila) noorte endi räägitavaid lugusid sellest, kuidas on 

noortekeskuse tegevustes osalemine nende elu mõjutanud.

Toila valla noorsootöötajad kogusid kevadel kokku ligi 30 lugu, millest valisime välja kümme, mis sümboliseerisid enim noortekeskuse mõju noorte elule. Järgmises projekti etapis kaasasime peegeldusrühma, kuhu kuulusid inimesed, kes ei ole ise noortekeskuses noorsootöö tegijad, kuid on seotud noorte eluga ja noortele suunatud tegevuste arendamise ja rahastamisega. Siinkohal suur kummardus kõigile osalejatele, kes ühel või teisel viisil peegeldusrühmas kaasa lõid. Peegeldusrühma liikmed tutvusid kümne väljavalitud looga ning valisid omakorda nende seast välja kaks kõige mõjusamat lugu, mis näitasid, mida noorsootöös esile tõsta ja millist mõju peaks noortekeskus noore elus omama. Kõik noorte lood (kaasaarvatud need, mis valituks ei osutunud) koguti projektis osalevatelt omavalitsustelt kokku, et läbi viia üleriigiline analüüs.

Toon välja mõned põhilised tähelepanekud nii noorsootöötajate kui ka peegeldusrühma poolt, mis lugusid analüüsides välja tulid.

Paljud noored tõid välja, et noortekeskus on neile teiseks koduks, kuna seal on turvaline ja stressivaba õhkkond ning samuti toodi välja, et see on mõnele noorele ainuke koht, kus ta end nii tunda saab. Õhkkond on keskustes sõbralik ning kiusamine peaaegu olematu. Noortekeskust külastavad noored saavad omavahel hästi läbi ning seal avaneb võimalus eri vanuses noorte omavaheliseks suhtluseks. Tihtilugu tehakse noortekeskuses koos koduseid töid, kus suuremad on väiksematele abiks. Samuti õpetatakse üksteisele ka muud, näiteks kui keegi on osav piljardi mängimises, jagatakse lahkelt õpetusi ka teistele. Noored näevad üksteiselt õppimises suurt väärtust. Noortekeskuse kaudu on paljud noored leidnud omale häid sõpru ning koos noortekeskuses käies kasvab grupitunnetus ja erinevad sotsiaalsed oskused (nt ausus, koostöö). Noortekeskus toetab noorte seadusekuulekaks indiviidiks kujunemist. Noorsootöötaja näol nägid noored head sõpra ning tugi- ja usaldusisikut. Mõne loo puhul tõi noor välja, et noorsootöötaja on ainuke täiskasvanu tema elus, kelle poole ta oma muredega pöörduda julgeb. Noortekeskuse kaudu on paljud avastanud ka oma andeid, millega plaanitakse siduda ka tulevased karjäärivalikud. Noorsootöö tegevustes osalemisele lisaks saavad noored kaasa lüüa ka ise nende korraldamises ja loomises, mis on noorte sõnul neile ohtralt julgust ja pealehakkamisindu andnud.

Viimase sammuna viisime üheskoos Mustvee ja Alutaguse vallaga (kellega koos antud projekti raames tihedat koostööd tegime) läbi kokkuvõtva kohtumise, mille käigus analüüsisime projekti käiku ja tulemusi. Samuti arutlesime, mida peaks noortekeskuse töös tulevikus jätkama, millest loobuma ja mida uut tegema toetudes kogutud lugudele ja peegeldusrühmalt saadud tagasisidele. Kogutud lood säilitatakse ning kuna nägime noorsootöötajatega selles protsessis suurt kasu, otsustasime seda ka edaspidi rakendada. Algselt detsembris Tartus toimuma pidanud üleriigiline projekti kokku võttev seminar lükkus olude sunnil 2021. aasta suvesse ning Toila valla noorsootöö esindajaid on palutud sel sündmusel laiemale publikule oma kogemust jagama.

Projekti läbiviijad: Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Elisabeth Purga
Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse noorsootööjuht